1-17-11576/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11576 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Evelin Merilaine ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid M.H osas

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja

Kohtuistung M.H

Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, v puudub. abanemisjärgne elukoht: Ei soovinud

kaugkohtuistung 31.05.2018

RESOLUTSIOON

Jätta M.H määratud Tartu Maakohtu 15.12.2017 otsusega nr 1-17-11576 vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 15.12.2017 otsusega nr 1-17-11576 tunnistati

M.H süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

5 kuud vangistust.

mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.11.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuu ja 27 päeva võrra ning seega liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja kandmise alguseks 13.12.2017. 25.04.2018 on Tartu Vangla esitanud Tartu Maakohtule isikliku toimiku, et M.H otsustada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlikametnikele ja konkreetsele le (risk täiskasvanu

ühiskonnas). Oht seisneb vastuhakus ametnikele ning füüsilises vägivallas. kõige

Oht on

tõenäolisem siis, kui ametnikud teostavad temale vastumeelseid toiminguid ja kui isik on alkoholijoobes midagi, mis isikule ei ning keegi tema tuttavatest, lähedastest teeb või ütleb meeldi. aasta jooksul 61%. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo vangla toimepanemise tõenäosust ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu M.H märkis, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Vangistust kannab 4. korda ja varguste eest. Kõik on normaalne: naine, 2 last, töökoht oli ka, aga kui öeldi, et on vähk, siis keegi ei taha enam tööle võtta. on müüdud ja sinna elama ei saa minna, XXX kuid kuskil Lätimaal on tal üks neiu ja temal on korter, kus saaks elada. Aadressi ei mäleta. Mitteametlik töökoht on ehituse peal, alkoholi tarvitama ei hakkaks. Vanglasse tagasi ei taha, sama s ei mäleta, kas kriminaalhooldusel on olnud. Pension on umbes 250. € ja se - llega elab ära.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest M.H vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega

tu M.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, nõustub Tar

Vangla seisukohaga, seega

ei toeta M.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

M.H kannab käesoleval ajal karistust tahtlik u teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlas

1 p 2

e tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on

M.H temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisu üle

t

5 kuu. Seega on

kinnipeetav ära kandnud enam kui temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. 1/2

Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega - vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema gimusi ja neid tagajärgi, elutin mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku ütlustest nähtub, et vabanemise korral k vabanedes minna ei innipeetaval kindel elukoht puudub. Süüdimõistetu ise selgitas, et XXX

saa, sest see on müüdud. Viimast kinnitavad ka kohtule esitatud materjalid ning kohtute infosüsteemist nähtuv – 29.01.2018 on Tartu Maakohus tagaseljaotsusega tsiviilasjas

XXX

rahuldanud E. P. . Selle hagi M.H vastu kaasomandi lõpetamise nõudes kohtulahendi kohaselt lõpetati E. P. ja M.H kaasomand asukohaga XXX ehitistele:

elumajale, garaažile, keldrile, kahele kuurile, kahele saunale ja käimlale. Kaasomandi lõpetamise viisiks määrati M.H-le kuuluva ½ mõttelise osa tasu eest ülendamine E.

P. Samas kohustati E. P.

tasuma M.H-le XXX ½ ehitiste osa väärtusest, so 1600 eurot. - M.H tuleb aga tasuda hageja menetluskulud kokku 540. €.

Samuti nähtub materjalidest, et märgitud linn, mistõttu tal on õigus isiku elukohaks

on Valga vabanedes kasutada ajutist varjupaiga teenust aadressil Piiri 19, Valga ning seejärel pöörduda sotsiaalosakonna poole teenuste saamiseks. Seda, et kinnipeetaval oleks käesoleval hetkel olemas kindel ja kontrollitud elukoht, aga ei nähtu.

Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga.

Samuti on kohtu hinnangul M.H puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Isikul puudub garanteeritud töökoht, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut. Põhiprobleem, mis viib kuritegude toimepanemisele, on aga alkohol ja kohtule ei nähtu, et kinnipeetav oleks motiveeritud sellest loobuma ja isegi asuma sõltuvusravile. Sellistes tingimustes on äärmisel suur tõenäosus, et isik asub uuesti kuritegusid t toime panema ega suudaks alluda ka elukohast sõltumatutele kriminaalhoolduse tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

M.H tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 15.12.2017 otsusega nr 1-17-11576 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik