3-18-1057/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1057 Haldusasi Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla sõlmis Telia AS-ga kõnesideteenuse osutamise lepingu, mille kohaselt pakub Telia AS kinnipeetavatele vanglas kõnesideteenust. Eelmine leping oli sõlmitud Elisa Eesti AS-ga (Elisa).

2. Vjatšeslav Kogut esitas vanglale 29. mail 2018 vaide, milles nõudis, et vangla aktiveeriks Elisa kõnekaardi või laeks 40 eurot Elisa kõnekaardilt Telia kõnekaardile.

3. V. Kogut esitas 24. mail 2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK). V. Kogut taotleb, et vangla peataks Telia AS-ga sõlmitud lepingu ning taastaks lepingu Elisaga. Taotleja märgib, et tema Elisa kõnekaart suleti 24. mail 2018 ning sellel olnud 40 eurot ei kantud Telia kõnekaardile üle.

4. Viru Vangla selgitas 5. juuni 2018 vastuses, et kõneteenust osutab eraõiguslik sideoperaator. Viru Vanglal ei ole võimalik taastada eelmist lepingut. Samuti puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Taotlejat teavitati teenuse osutaja muutumisest ning tal oli võimalik vältida väidetud riive esinemist. Kõnesideteenuse kasutamise võimaldamine on olemuselt eraõiguslik tegevus. Vangla ei halda teenuse osutajate kõnekaartidel olevat raha. Seega ei saa vangla ka kanda üle Elisa kõnekaardil olevat raha Telia kõnekaardile. Taotlejale on selgitatud, kuidas seda on võimalik korraldada. Taotleja ei ole seda võimalust kasutanud. Taotleja ei ole põhjendanud, milline raske tagajärg, mida hiljem ei ole võimalik kõrvaldada, temale õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks.

2

KOHTU SEISUKOHT

5. V. Kogut taotleb EÕK korras Viru Vangla ja Telia AS-ga sõlmitud lepingu peatamist ning Elisaga lepingu taastamist.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 kohaselt võib EÕK taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Halduskohtu hinnangul on EÕK-d vaidemenetluse ajal lubatud taotleda, kui vaidemenetluse ese (s.o asjaolud ja nõue) kattub EÕK taotluses märgitud vaidluse esemega (vt HKMS § 41, § 250 lg 1 p 1). Kuigi praegusel juhul kattuvad nii vaidemenetluse kui ka EÕK taotluses märgitud asjaolud, ei ühti vaidemenetluses esitatud nõue EÕK taotluses esitatud nõudega. Vaidemenetluses nõuab taotleja kõnekaardi aktiveerimist või 40 euro laadimist Elisa kõnekaardilt Telia kõnekaardile. EÕK taotluses nõuab taotleja Viru Vangla ja Telia AS-ga sõlmitud lepingu peatamist ning Elisaga lepingu taastamist. Seetõttu ei ole esitatud EÕK taotlus lubatav ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kui kohus peaks EÕK taotluse sisuliselt lahendama, tuleks jätta see rahuldamata. Vangla tegevus, millega sõlmiti kõneteenuse leping Telia AS-ga ei riiva kaebaja õigusi. Vangla ja Telia AS on eraõiguslikus suhtes. Kaebaja ei ole lepinguosaline. Teenuse saajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan sõlmiks lepingu just selle isikuga, kellega teenuse saaja seda soovib.

Kaebajale on vanglas tagatud kõneteenus. Viru Vangla selgitas taotlejale, kuidas ta saab uue operaatori kõneteenuseid kasutada ning mida ta selleks tegema peab. Vangla ei halda kõnekaardil olevat raha ning ta ei saa Elisa kõnekaardil olevat raha Telia kõnekaardile kanda. Kinnipeetaval tuli Elisale esitada taotlus, et 40 eurot kantakse tagasi kinnipeetava kontole. Seejärel saab taotleja otsustada, kas ta kannab selle Telia kõnekaardile või mitte. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja ei ole talle selgitatud võimalusi kasutanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma