4-18-2728/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtuasja number

4-18-2728

Otsuse kuupäev

23. mail 2018.a

Kohtunik

Eha Popova

Kohtuasi

B.H

(ik , ) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § XXX xxxx

201 lg 1 , § 207 ja §

7 lg 4 ning kluskindlustuse lii seaduse (LKindlS)§ 81 järgi

Asja läbivaatamise kuupäev

23. mail 2018.a.

Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri liiklusmenetlustalituse ametnik Triinu

Riigor menetlusalune isik B.H, , tõlk Natalia Senkevitš

Resolutsioon

Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111:

1.

Tunnistada B.H süüdi LS § 20 , LS § 207, LS § 22

1 lg 1

7 lg 4 ja

LKindlS § 81 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 kohaldamisega karistuseks arest 20

(kaks )

kümme päeva. nd

2. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe tee 6) ja aresti kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 22.05.2018.a. kell 14.16.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. 22.05.2018 koostatud väärteoprotokollist nr 20180522118603 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 22.05.2018 kell 14.16 peeti juures kinni sõiduk xxxx

Kawasaki ZX-10R Ninja XXXX, mida juhtis B.H registreerimismärgiga

, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 140 km/h +/ 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul -

on 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 85 km/h. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit ning juhtis

liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Järgmine tehnoülevaatus 07.2010. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2, 90 lg 1 p 1, 73 lg 2 ja MKM 18.07.2011.a määruse nr 77 § 6 ja LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime LS § 201 lg 1, § 207 ja § 227 lg 4 ning LKindlS § 81g ettenähtud väärteod.

2. leidnud. Eelnevalt on B.H Kohtuväline menetleja leiab, et väärteod on tõendamist korduvalt karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma, ta ei ole aru saanud oma tegude ohtlikkusest ning jätkab väärtegude toimepanemist. Liikumine mootorsõidukiga kiirusega 140 km/h Tallinnas on äärmiselt ohtlik. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 30 päeva.

3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis liikluskindluseta ja tehnoülevaatuseta mootorratast ja ületas kiirust, tal on B-kategooria juhtimisõigus, kuid mootorratta juhtimisõigus puudub. On nõus kõige rangema rahatrahviga. Kaitsjat ei soovi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et B.H poolt väärte

gude toimepanemine on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1, LS § 207, LS § 227 lg 4 ja LKindlS §

81 järgi.

Menetlusalust isikut süüdistatakse LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Väärteoasjas uuritud tõendid (kiirusmõõturi kasutami ütlused ja se protokoll, tunnistaja M. V tunnistaja ülekuulamise protokollile lisatud väljatrükk videosalvestusest ja menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused) kogumis kinnitavad, et menetlusalune isik juhtis 22.05.2018 kell

14.16 xxxx - XXXX kiirusega 140 sõidukit Kawasaki ZX 10R Ninja registreerimismärgiga km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele tee ta lubatud lõigul on 50 km/h, seega ületas

sõidukiirust mitte vähem kui 85 km/h võrra. Kiiruse mõõtmiseks kasutati kehtiva taatlustunnistusega mõõteseadet, järgiti mõõtemetoodikat ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo tunnused.

Menetlusalust isikut süüdistatakse ka LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises LS § .

90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi m juhtida isik, ootorsõidukit kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategoor uur

ia mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoasjas itud tõendid (tunnistaja M. V

ütlused, väljavõte Maanteeameti andmebaasist) kogumis kinnitavad, et sõidukit juhtinud .H B puudub vastava kategooria mootorsõiduki (so mootorratta) juhtimisõigus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo tunnused. Menetlusalust isikut süüdistatakse ka LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemises. LS § 73 lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Väärteoasjas uuritud tõendid (tunnistaja M. V ütlused, sõiduki taustakontrolli andmed) kinnitavad, et -10R Ninja viimane mootorsõiduki Kawasaki ZX

korraline tehnoülevaatus , tehnoülevaatus oli kehtiv kuni 31.07.2010. on teostatud 16.07.2008

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 207 ettenähtud väärteo tunnused.

Menetlusalust isikut . süüdistatakse ka LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemises

LKindlS § iikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit,

3 lg 2 kohaselt ei tohi l

millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või Väärteoas automaatset liikluskindlustust. jas

uuritud tõendid (tunnistaja M. V ütlused, liikluskindlustuse kontrolli andmed) kogumis kinnitavad, et m -10R Ninja

ootorsõiduki Kawasaki ZX registreerimismärgiga XXXX registrikanne on peatatud, sõidukil ei ole liikluskindlustuse lepingut ja sõidukit ei tohi kasutada.

Seega sisalduvad

. menetlusaluse isiku käitumises LKindlS § 81 ettenähtud väärteo tunnused

Kohus leiab, et B - .H le süüks pandud väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS §

201 lg 1, LS § 207, LS § 227 lg 4 ja LKindlS § 81 järgi. Kohtu hinnangul on tegemist otsese tahtlusega toime gudega. gude pandud süüte õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid Te kohus ei tuvastanud.

KARISTUS

LS § 201 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

LS toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 § ettenähtud väärteo trahviühikut.

LS § ettenähtud väärteo toimepan

227 lg 4 emise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LKindls § 81 ettenähtud väärteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärte asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale o LS

201 lg 1, § 207 ja § 227 lg 4 ning LKindlS § 81 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga.

Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 227 lg

7 lg 4

ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 22 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on seadusandja pidanud põhjendatuks karistada rikkujat väga karmilt, sh nii põhikui lisakaristusega ning põhikaristusena ka arestiga. See annab tunnistust, et seaduseandja peab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist üle 60 kilomeetri tunnis ülimalt ohtlikuks liiklusnõuete rikkumiseks, mille toimepanijal tuleb arvestada ka väga karmi karistusega. Arvestades eeltoodut, samuti asjaolu, et B.H on varasemalt korduvalt karistatud liiklussüütegude eest rahatrahviga, siis ei ole käesolevas väärteoasjas, kus menetlusalust isikut süüdistatakse nelja väärteo toimepanemises, põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes rahatrahvi kohaldamine. Kohus leiab, et .H suhtes tuleb B karistusena kohaldada aresti.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka Riigikohtu lahend 3-1-1-6-17). Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isik toime pannud neli väärtegu. Seega hindab kohus menetlusaluse isiku süüd väärtegude kogumis küllaltki suureks.

Kohus on tuvastanud, et menetlusalune isik ületas tahtlikult lubatud suurimat sõidukiirust ja seda 85 km/h võrra, seega väga suures ulatuses. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, seda enam nii olulises määras, kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele. Juhil on kohustus sõidukiiruse valikul veenduda, et see ei ületaks lubatud piirnorme ning arvestada lisaks isiklikele juhtimisvõimetele ka muude muutlike oludega (mh kaasliiklejate poolt tema sõiduki kiiruse ebaõige tajumine, sõiduki võimalikud rikked jms). Kohus märgib, et antud asjas tuleb arvestada, et menetlusalune isik pani väga olulises määras kiiruse ületamise toime keset päeva linnaliikluses tänaval, kus liiklustihedus on suur. Seejuures oli tegemist mootorsõidukiga, mille tehniline seisund oli teadmata, sest sõiduk ei olnud läbinud ettenähtud ajal tehnoülevaatust. Nimetatud asjaolud suurendavad rikkumise ohtlikkust ning menetlusaluse isiku süüd.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivad väärteokaristused samalaadsete rikkumiste eest. Viimati karistati teda 23.04.2018 LS § 227 lg 2 järgi (süütegu on toime pandud 29.03.2018) rahatrahviga 240 eurot. Kohus märgib ka, et Harju Maakohtu

14.05.2018.a määrusega jäeti kaebuse esitaja ilmumata jäämise tõttu läbi vaatamata .H B

kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja 08.03.2018.a otsusele .H B

karistamise kohta LS § 224 lg 2, § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 900 eurot ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtumäärusest nähtub, et J. Karasevits pani eelpo lnimetatud väärteod toime o 17.02.2018.a. .H kinnitas kiiruse ületamist mitte vähem kui 47 km/h tunnis õuealal. B Seega kinnitavad väärteoasja materjalid, et .H on käesoleval aastal süstemaatiliselt B toime pannud liiklusalaseid süütegusid ning on ilmne, et varasemad karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut

mingilgi määral mõjutada loobuma liiklussüütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku varasemaid liiklusseaduse rikkumisi ning väga suures ulatuses lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, on põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmisest määrast pikema arestiga.

Eha Popova Kohtunik