3-18-347/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-347 Haldusasi Rait Zirbi kaebus seoses tsiviilasjaga nr 2-13-24322 Menetluse alus ringkonnakohtus Rait Zirbi määruskaebus Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2018. a määruse resolutsiooni p 1 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Rait Zirp

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rait Zirbi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2018. a määrus muutmata. 2. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot Rait Zirp arvelduskontole nr XXX. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rait Zirp esitas 16. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitab, et kohtuotsusega nr 2-13-24322 mõisteti tema kasuks välja nõuded, mida 16. veebruari 2018. a seisuga ei ole täidetud. Kogunenud summa on 10 156,98 eurot. Eeldusel, et nõue ei saa täidetud ka tulevikus, tuleb nimetatud nõue tasuda isikuga seotud poolte arvelt kahjude ärahoidmiseks nõudja kasuks. Kehtima jääb nõude alus asjas 2-13-24322. Kaebusele on lisatud maksekorraldus 304 euro tasumise kohta, maksekorralduse selgituseks on märgitud halduskohtu toiming. 2. Tartu Halduskohus tagastas 22. veebruari 2018. a määrusega R. Zirbi kaebuse ja kaebuselt tasutud riigilõivu summas 304 eurot R. Zirbi arvelduskontole nr XXX. Halduskohus leidis, et R. Zirp on esitanud kaebuse, kuna K.K. ei ole täitnud tsiviilasjas nr 2-13-24322 kohtuotsust ning selle täitmist ei ole taganud ka kohtutäitur Raigo Pärs. R. Zirbi ja K. K vahel ei ole tekkinud avalik-õiguslikku suhet, milles tekkinud vaidlus tuleks lahendada halduskohtus. Tegemist on eraisikutega ning eraõigussuhtest tulenevat vaidlust on pädev menetlema esimese astme kohtuna maakohus. Samuti ei kuulu kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

2 R. Zirbi kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kuna kohus tagastab kaebuse, tagastatakse kaebajale ka tasutud riigilõiv summas 304 eurot. 3. 20. mail 2018 esitas R. Zirp määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kust see edastati 21. mail 2018 Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuses väidab kaebaja, et esitas kohtule seisukohad ja andis asja menetlusse eesmärgiga, mis käsitleb eraisikutevahelisest võlasuhtest tulenevaid õigusi ja selle täitmise eesmärki. Eeldusel, et asjaolud käsitlevad kohtumäärust ja selle täitmist, jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas ei puuduta asi avalik-õiguslikku suhet kui selle täideviijaks on kohus ja kohtutäitur. Määruskaebusele on lisatud 50 euro riigilõivu tasumise kohta maksekorraldus, mille selgitusse on märgitud nr 3-18-347. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et R. Zirbi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda. 5. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebajal vastuväited seoses kohtuasjaga, mis käsitleb eraisikute vahelisest võlaõigussuhtest tulenevaid õigusi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Asja materjalide põhjal on selge, et kaebaja ei ole rahul tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega. TsMS § 9 lg 1 alusel lahendavad tsiviilasju maakohtud. Samuti lahendab maakohus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebusi, kui isik on eelnevalt esitanud vaidlustuse kohtutäiturile endale. 6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses toodud väited alust kaebuse menetlemiseks halduskohtus. Halduskohus on määruses asjakohaselt selgitanud, et kaebajal on õiguste kaitseks võimalik pöörduda kohtutäituri või maakohtu poole. 7. Seega on kaebaja pöördunud tsiviilasjas kohtulahendi täitmata jätmisega seoses ekslikult halduskohtusse. Eraõiguslikust suhtest tulenev vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses ning kaebus tuleb esitada maakohtule. Eeltoodu alusel tagastas halduskohus õigesti R. Zirbi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus R. Zirbi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2018. a määruse muutmata. 8. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 1. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22. veebruari 2018. a määruse peale 20. mail 2018. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kaebaja on tasunud aga määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebajal puudus vajadus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks, tagastab ringkonnakohus HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kaebaja tasutud riigilõivu 50 eurot Rait Zirp arvelduskontole nr XXX.

/allkirjastatud digitaalselt/