3-17-1152/35 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3171152

Määruse kuupäev

6. juuni 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi

Kohtuasi

M. P ja K. P kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse

peale

Menetlusosalised

Kaebajad M. P ja K. P

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. augusti 2017. a määrus

Menetluse alus Riigikohtus

M. P ja K. P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 28. augusti 2017. a määrus, asendades selle

põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebajate nimed initsiaalidega.

4. Arvata kautsjon riigi tuludesse. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kolmandad isikud esitasid Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) 15. juunil 2015

ehitusloa taotluse ja eelprojekti korteri nr 6 rekonstrueerimiseks ja kokkuehitamiseks korteriga nr 11

aadressil Suur-Kloostri 18, Tallinn. Suur-Kloostri 18–13 korteriomandi omanik M. P ja tema

abikaasa K. P (kaebajad) esitasid TLPA-le menetluse käigus taotlusi ja vastuväiteid.

TLPA selgitas 17. detsembri 2015. a kirjas kaebajatele, et enne 1. juulit 2015 (kui jõustus uus

ehitusseadustik (EhS)) esitatud ehitusloa taotlust käsitatakse ehitusteatisena. EhS § 37 kohaselt võib

ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete

esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Kirjas märgitakse, et ehitusprojekt

kooskõlastati 17. detsembril 2015 ning et ehitusteatise (mille aluseks projekt oli) andmetega on

võimalik tutvuda ehitisregistris ja ehitusprojektiga ameti arhiivis. Samuti teavitati, et TLPA jätkab

riiklikku järelevalvet korterelamus.

Kaebajad esitasid 10. jaanuaril 2016 Tallinna linnapeale arupärimise seoses TLPA 17. detsembri

2015. a kirjaga. TLPA vastas arupärimises esitatud küsimustele 10. veebruari 2016. a kirjas, pidades

ehitusteatise kooskõlastamist endiselt õigeks. Ühtlasi selgitati, et 17. detsembri 2015. a kiri ei ole

käsitatav haldusaktina.

3-17-1152

Kaebajad esitasid 30. augustil 2016 TLPA-le taotluse peatada Suur-Kloostri 18–13 korstnate

omavolilised ehitustööd, kuna selleks puudub ehitusluba.

TLPA vastas 23. veebruari 2017. a kirjaga, et amet kooskõlastas 17. detsembril 2015 ehitusprojekti

korter nr 6 rekonstrueerimiseks ja kokkuehitamiseks korteriga nr 11. Ametile esitati 4. oktoobril

2016 kasutusteatis ja ehitusdokumendid. Ehitise auditi koostanud ehitusekspertide hinnangu

kohaselt on korteri nr 6 ehitustööd tehtud vastavalt ameti kooskõlastatud ehitusprojektile ning

ümberehitusega ei ole halvendatud hoone kui terviku ega naaberkorterite seisukorda. TLPA kaasab

kõik Suur-Kloostri 18 kinnistu omanikud kasutusteatise menetlusse ning annab võimaluse tutvuda

ametile esitatud dokumentidega ning esitada arvamusi ja vastuväiteid pärast seda, kui teatise esitaja

on menetlusse kaasatud pädevate isikute ja ametite esitatud märkused lahendanud.

2. Kaebajad esitasid 25. märtsil 2017 TLPA-le vaide, milles palusid tunnistada kehtetuks haldusakt,

millega TLPA kooskõlastas ehitusprojekti (andis loa ehitamiseks) Suur-Kloostri 18 asuva

korteriomandi nr 6 rekonstrueerimiseks ja kokkuehitamiseks korteriga nr 11. Kaebajad märkisid, et

said ehitusprojekti kooskõlastamisest teada TLPA 23. veebruari 2017. a kirjast. Seega on vaie

esitatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §s 75 sätestatud tähtaega järgides.

TLPA tagastas 28. aprillil 2017 vaide, kuna see oli esitatud HMS §s 75 sätestatud tähtaega rikkudes.

Vaide esitajad olid ehitusprojekti kooskõlastamisest teadlikud juba 17. detsembri 2015. a kirjast või

hiljemalt 11. jaanuarist 2016, mil linnale esitati arupärimine.

3. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtule 29. mail 2017 kaebuse, milles palusid vaide

tagastamise otsus tühistada ja kohustada TLPA-d sisuliselt läbi vaatama 27. märtsil 2017 esitatud

vaie.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 22. juuni 2017. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, leides, et vaie on esitatud tähtaega ilmselgelt rikkudes.

HMS § 77 ja § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata vaide esitamise tähtaega, kui menetlustoimingu

teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta, mistõttu puudus TLPA-l

võimalus vaiet sisuliselt läbi vaadata. Selle peale esitatud kaebuse sisuline läbivaatamine oleks

ilmselgelt eesmärgipäratu. Kohus selgitas 9. juuni 2017. a määruses kaebajatele, et ehitustööd olid

17. detsembril 2015 juba valmis ning 4. oktoobril 2016 esitati kasutusteatis ja ehitise audit, mistõttu

vaide tagastamise asemel ehitusteatise ja projektile kooskõlastuse andmise vaidlustamine ei oleks

tõenäoliselt enam eesmärgipärane. Mis puudutab kaebajate korterit nr 13 (ventilatsioonilõõride

taastamise asjus), siis sisaldub ehitusprojektis lahendus II korruse jaoks. Kaebajatel tuleks selgitada,

kas selle alusel ehitamiseks on ehitusteatis väljastatud. Siiski tuleb neil arvestada, et endise olukorra

taastamine ei ole ilmselt võimalik, kuna vaidlustamisega on hiljaks jäädud, sh on pädevad

haldusorganid ehitusprojekti sobilikuks tunnistanud. Ehitise auditi koostamiseks on tehtud ehitise

ülevaatus, mille juures viibis korteriomaniku abikaasa, ja üle on vaadatud ka korter nr 13. TLPA on

23. veebruari 2017. a kirjas selgitanud, mida saaksid kaebajad teha oma korteri ventilatsiooni

parandamiseks ning et soovi korral on võimalik paigaldada korterisse kamin. Samuti nähtub, et

23. veebruari 2017. a seisuga oli käimas kasutusteatise menetlus, mille raames saavad kõik naabrid

oma seisukoha ja vastuväited esitada. Selles menetluses saab kaebaja esitada ka enda tellitud

ekspertiisi.

5. Kaebajad esitasid halduskohtule kohtuniku taandamise avalduse ja määruskaebuse

ringkonnakohtule. Kohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule ja leidis seejärel, et kohtuniku

taandamise avaldus on põhjendamatu.

2(6)

3-17-1152

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. augusti 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Halduskohus leidis ringkonnakohtu meelest õigesti, et vaide

menetlemiseks kohustamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu tulenevalt HMS §s 77 ja § 34 lgs 3

sätestatud vaide esitamise tähtaja ennistamise piirangust. Esimese astme kohus ei väljendanud

vaidlustatud määruses seisukohta, et vaide menetlemine iseenesest (kui vaie oleks olnud lubatav) ei

võimaldanuks kaebaja õigusi kaitsta. Eesmärgi saavutamise võimatusele tugines kohus selles

kontekstis, et haldusmenetluse seaduses viidatud sätted ei võimalda teha kaebust rahuldavat

kohtuotsust. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda HMS § 34 lgga 3 analoogset piirangut,

peab ringkonnakohus vajalikuks vaagida, kas mingit perspektiivi oleks pakkunud see, kui TLPA

kooskõlastus, millele on viidatud 17. detsembri 2015. a kirjas, oleks vaidlustatud otse halduskohtus,

s.o kas halduskohus pidanuks seda kaebajale soovitama. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul

puudus vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks ja soovitada vaide menetlemiseks

kohustamise asemel ehitusteatise kooskõlastamise vaidlustamist – nimelt ei muutnuks kaebuse

muutmine kaebuse eduväljavaateid (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a määrus asjas nr 3312415, p 13).

Selge on see, et kaebajad said ehitusteatise kooskõlastamisest ja nende vastuväidete rahuldamata

jätmisest teada TLPA 17. detsembri 2015. a kirjast, mis oli neil käes enne 10. jaanuari 2016, mil nad

esitasid sellele kirjale viidates arupärimise Tallinna linnapeale. Sisuliselt võib seda arupärimist

käsitada vaidena. Pärast eitava vastuse saamist (puudus küll vaidlustamisviide) olid kaebajad

tegevusetud kuni 30. augustini 2016, mil nad esitasid TLPA-le taotluse ehitustegevuse peatamiseks.

Sellele avaldusele said nad vastuse TLPA 23. veebruari 2017. a kirjaga, milles öeldi jälle, et

ehitusteatisele anti kooskõlastus juba 17. detsembril 2015. Jääb selgusetuks, miks said kaebajad

alles nüüd aru, et kooskõlastuse peale saab esitada vaide – linna vastus ei erinenud sisuliselt

varasematest. Pigem näivad kaebajad tuginevat TLPA 23. veebruari 2017. a kirjale kui ettekäändele

algatada hilinenult ehitusprojekti kooskõlastuse vaidlustamise menetlus. Usutav ei ole kaebajate

väide, et üle aasta pikkune hilinemine kooskõlastuse vaidlustamisega oli tingitud vaidlustamisviite

puudumisest. Isegi vaidlustamisvõimaluste kohta selgituste andmata jätmise korral ei võinud

kaebajad jääda tegevusetuks sedavõrd pikaks ajaks, vaid pidanuks mõistliku aja jooksul tegema ka

ise jõupingutusi, et oma õiguste kaitse kord välja selgitada, kasutades vajaduse korral õigusabi.

Halduskohus selgitas 9. juuni 2017. a määruses kaebajatele nende õiguste edasise kaitse võimalusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebajad paluvad määruskaebuses kohtute määrused tühistada ja teha uus määrus, millega võtta

kaebajate kaebus menetlusse. Kaebajad leiavad, et menetlusõigust on oluliselt rikutud, s.t kohus ei

oleks tohtinud menetlust jätkata enne, kui Tallinna Halduskohtu esimees on kohtuniku taandamise

avalduse lahendanud. Kaebajad esitasid kohtuniku taandamise avalduse 24. juulil 2017 ehk samal

päeval, kui nad esitasid halduskohtu kohtumääruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule.

Halduskohtu kohtunik ei oleks tohtinud edastada määruskaebust lahendamiseks teise astme kohtule

enne taandamisavalduse lõplikku lahendamist. Kaebajad ei nõustu ka kohtute seisukohaga, nagu

oleks kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on vaidlustanud ehitusprojekti kooskõlastamise.

Kaebajad ei mõistnud ehitusteatise kooskõlastamise toimingut sellisena, et neile tulenevad sellest

õigused ja kohustused. TLPA ei selgitanud, millised tagajärjed kaasnevad ehitusprojekti

kooskõlastamisega, millised on vaidlustamise tähtajad ja kas tegemist on haldusakti või toiminguga.

Ehitamise tulemusena kaob kaebajatel pääs pööningule ja katusele, korterile nr 13 ei jää korstnaid.

Ehitusprojektiga kaasneb kaebajate korteri ainukese kindlalt toiminud ventilatsioonilõõri ja sellel

asetsenud korstna kahjustamine. Niiskus ja puudulik ventilatsioon on tekitanud kaebuse esitajatele

astmahood ja allergianähud. Lisaks jääksid kaebajad ehitamise tulemusena ilma oma köögi

ventilatsioonist.

3(6)

3-17-1152

8. Tallinna linn leiab, et määruskaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse

rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, sest vaide esitamise tähtaeg on möödas

ja seda ennistada ei ole võimalik. Ehitusprojekti kooskõlastamine ja ehitusteatise teavitatuks

lugemine ei ole haldusakt, vaid toiming. Samuti ei saa haldusaktiks pidada TLPA 17. detsembri

2015. a kirja, mis on samuti toiming. Ehitusteatise puhul saab haldusakti andmine kõne alla tulla

juhul, kui tekib vajadus kontrollida EhS § 36 lõike 5 alusel ehitusteatises toodud andmeid ja

kontrollimise tulemusena tuleb ehitusteatise esitajale esitada täiendavaid nõudeid. Sellisel juhul

esitatakse need nõuded EhS § 36 lg 6 kohaselt haldusaktina. Muudel juhtudel haldusakti

ehitusteatise puhul ei anta. Vaidlusaluse ehitusteatise alusel on esitatud kasutusteatis. Kasutusteatise

menetlus on pooleli.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

9. Kõigepealt on vaidluse all küsimus, kas vastustajat saab kohustada kaebajate 28. aprillil 2017. a

vaiet sisuliselt läbi vaatama.

HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta kaebuse esitada siis, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest.

Muul juhul on isikul võimalik esitada vaide esemeks olnud kaebus halduskohtule. Kaebajate nõue

vaide lahendamise kohustamiseks oli seotud vaide esemega. Kui isik leiab, et vaie on tagastatud

ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule.

Seega puudub kaebajatel kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja

vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Kaebuses esitatud nõude (haldusorgani

kohustamine vaiet läbi vaatama) tagastamise õige alus olnuks HKMS § 121 lg 2 p 1.

10. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi

saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale

ettepaneku kaebust muuta.

Kolleegium selgitab, et juhul, kui kaebajate eesmärgiks on nõuda neile tekitatud kahju hüvitamist,

on neil võimalik esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või hüvitamiskaebus otse kohtule

(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1, HKMS § 37 lg 2 p 4, § 46 lg 4). Välistatud ei ole

tsiviilõiguslike nõuete esitamine otse isiku vastu, kes on kaebajate hinnangul ehitamisega nende

õigusi rikkunud (võrdle nt tsiviilkolleegiumi otsust asjas nr 32112913, p 20–22).

Kui kaebajad soovivad, et linn teostaks ehitusjärelevalvet, on võimalik esitada kohtule

vastavasisuline kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2, RVastS § 6 lg 3) 30 päeva

jooksul linna poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

Kolleegium rõhutab, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lgs 2 sätestatud viisil, mis

võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (EhS § 130

lg 2). Eeltoodud nõudeid oli põhimõtteliselt võimalik esitada ka algses ehk 29. mai 2017 kaebuses,

kuid asja saatmine halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ei ole asjaolusid arvestades

otstarbekas, kuna kaebajatel on vastavalt oma eesmärgile võimalik esitada uus kaebus.

11. Kolleegium nõustub vastustajaga, et ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole

haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Ehitada võib, kui pädev asutus

ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel

4(6)

3-17-1152

juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise

puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise

tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel. Praeguses asjas ei ole

TLPA haldusakti andnud. Seega pole võimalik esitada praeguses asjas tühistamiskaebust.

Vastavalt 1. jaanuarist 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatustele võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks

(HKMS § 45 lg 2). Kaebajatel ei ole seega enam võimalik oma kaebust muuta, esitamaks toimingu

õigusvastasuse tuvastamise kaebust, kuna HKMS § 49 lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt peab

kaebuse esitamine muudetud kujul olema kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt

lubatav.

II

12. Kaebajad leiavad, et praeguses asjas on oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna kohus ei oleks

tohtinud menetlust jätkata enne, kui Tallinna Halduskohtu esimees on kohtuniku taandamise

avalduse lahendanud.

Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2017. a määruse peale määruskaebuse 24. juulil

2017. Samal päeval esitasid kaebajad ka avalduse kohtuniku taandamiseks. Määrus määruskaebuse

menetlusse võtmise kohta ja vastustajalt seisukoha küsimise kohta on tehtud 25. juulil 2017.

Kohtunik ise on enda suhtes esitatud taandamisavalduse lahendanud 8. augustil 2017 ning kohtu

esimehe määrus taandamisavalduse rahuldamata jätmise kohta on tehtud 9. augustil 2017.

HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 23–30. TsMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtunik pärast kohtuniku vastu taanduse

esitamist ja enne selle lahendamist teha üksnes edasilükkamatuid menetlustoiminguid, millel ei ole

asja lahendi suhtes määravat tähtsust. TsMS § 28 lg 2 sätestab, et kui taandamisavaldus on ilmselt

põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha

kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Taandamisavalduse

rahuldamise korral on menetluse jätkamisel tehtud menetlustoimingud tühised.

Kolleegiumi hinnangul praeguses asjas menetlusnormi olulist rikkumist ei esine. 25. juuli 2017. a

määruse on teinud kohtujurist (HKMS § 12 lg 1) ja kohtuasja materjalidest toimiku liikumise kohta

nähtub, et määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse 10. augustil 2017. Seega oli kohtuniku

taandamise avaldus lõplikult lahendatud enne määruskaebuse edastamist ringkonnakohtule.

Praeguses asjas ei ole tegemist kaebajate poolt Riigikohtu lahendis asjas nr 3211203, p 17 viidatule

samaväärse olukorraga. Kuna kohtuniku taandumise aluseid ei esinenud ja taandamisavaldus oli

ilmselgelt põhjendamatu, võis kohtunik pärast taandamisavalduse lahendamist menetlust jätkata

(vt tsiviilkolleegiumi otsust asjas nr 32141-08, p 15).

13. Eeltoodule tuginedes jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu

28. augusti 2017. a määruse resolutsioon jääb jõusse, kuid selle põhjendused tuleb asendada

käesoleva määruse põhjendustega.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108

lg 1). Kautsjon tuleb kanda riigi tuludesse (HKMS § 107 lg 4). Vastustaja pole menetluskulude

hüvitamist taotlenud. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse kaebajate nimed avaldatavas määruses

kohtu algatusel initsiaalidega.

5(6)

3-17-1152

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)