2-18-176/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-176

Tsiviilasi

KJ

avaldus

lastega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

RA

avaldus

lastega

suhtlemise

korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. märtsi 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RA määruskaebus

Menetlusosaline

ja

tema

esindajad

Avaldaja I (ema) KJ (isikukood XXXXXXXXX)

Avaldaja II (isa) RA (isikukood XXXXXXXXX),

tehinguline esindaja jurist Maarika Pähklemäe

Puudutatud isikud (lapsed) AJ (isikukood XXXXXXXX)

ja DJ (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko

Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ja

(Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Ärakuulamise toimumise aeg

25.05.2018. a kell 13:00

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. märtsi 2018. a kohtumäärus osas, millega kohus

rahuldas KJ avalduse täielikult ning tühistatud osas teha uus määrus, millega

rahuldada KJ ja RA avaldused osaliselt, täpsustades ja täiendades maakohtu määrust

lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas kuni laste täisealiseks saamiseni.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määrata kindlaks AJ ja DJ (edasidi lapsed) suhtluskord RA-ga (edaspidi isa)

järgnevalt:

2.1. Alates 01.04.2018 veedavad lapsed kuue kuu jooksul isaga aega paaritu nädala

esmaspäeval kella 18:00st kuni kella 19:00ni kolmanda isiku juuresolekul XXX

(aadressil XXX; kontaktisik DK, tel nr XX XXX XXX).

2.2. Laste transpordi noortekeskusse ja tagasi korraldab laste ema, kuid laste ema ei

ole kohustatud kandma noortekeskuse ruumi kasutamise tasu maksmise kulu, kui

noortekeskuse ruumi kasutamine on tasuline.

2.3. 2018. aasta juulis ei toimu laste ja isa kohtumist kolmenädalasel ajavahemikul,

mil lapsed on välisreisil. 2018. aasta augustis ei toimu laste ja isa kohtumist

kahenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. Nimetatud põhjusel ära

2 (15)

jäänud kohtumisaja asemel toimub täiendav kohtumisaeg paaris nädalal esimesel

võimalusel pärast reisilt naasmist üldise suhtlemiskorraga samadel tingimustel.

2.4. Alates 01.10.2018 veedavad lapsed järgmise kuue kuu jooksul isaga aega paaritu

nädala pühapäeviti nelja (4) tunni jooksul isa valitud kohas. Isa võtab lapsed

emaga kokkulepitud kohast kell 12:00 ning viib lapsed pärast kohtumist st

hiljemalt kella 16:00ks tagasi laste elukohta.

2.5. Alates 01.04.2019 on lapsed igal paaritul nädalavahetusel isaga selliselt, et isa

võtab lapsed laupäeval kell 11:00 ema elukohast ja viib lapsed tagasi koju

pühapäeval hiljemalt kella 18:00ks.

2.6. Alates 01.04.2019 võtab isa igal paaris nädalal lapsed haridusasutustest, kas

teisipäeviti või neljapäeviti, eelnevalt emaga kokku leppides, kumb päev sobib

paremini, viibides nendega koos kuni kolm (3) tundi ning viib lapsed ise ema

juurde tagasi.

2.7. Lapsed on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Alates 2019. aastast, kui

isadepäev või emadepäev langeb nädalavahetusele, mille lapsed peaks veetma

teise vanemaga, toimub laste üleandmine tähtpäeva hommikul kell 11.00 selle

vanema juures, kus lapsed on. Juhul, kui lapse haridusasutustes toimub

isadepäeva puhuks üritus nädala sees, on isal õigus veeta sel päeval lastega ürituse

järgselt kuni kolm (3) tundi, peale mida viib isa lapsed tagasi nende koju.

2.8. Lapsed veedavad alates 2019. aastast võidupüha, s.o 23. juuni ja jaanipäeva, s.o

24. juuni järjest paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga.

2.9. Jõulud ja aastavahetuse veedavad lapsed alates 2019. aastast vanematega selliselt,

et paaritul aastal on lapsed 24.-26. detsembril isaga ja 31. detsembrist kuni

1. jaanuarini emaga ning paaris aastal vastupidi.

2.10.

Alates 2019. aasta sügisest veedavad lapsed sügisvaheajal (s.o oktoobrikuus)

kolm (3) päeva järjest isaga, millise täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt

kokku. Sealjuures ei arvestata nende päevade hulka käesoleva kohtumääruse

resolutsiooni punktis 2.5. kindlaksmääratud suhtluskorra päevi.

2.11.

Alates 2020. aastast nn suusavaheajal (s.o veebruari lõpp – märtsi algus) ja

kevadvaheajal (s. o aprillikuus) veedavad lapsed kolm (3) päeva järjest isaga,

millised täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt kokku. Sealjuures ei arvestata

nende päevade hulka käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.5.

kindlaksmääratud suhtluskorra päevi.

2.12.

Lapsed veedavad alates 2020. aastast suvevaheajal korraga ühe nädala

jooksul, s.o 7 päeva järjest juunikuus, juulikuus ja augustikuus isaga. Laste isa

esitab enda suvepuhkuse kohta andmed laste emale hiljemalt 15. aprilliks, millest

lähtuvalt lepivad vanemad kokku laste suvepuhkuse veetmise ajad isaga.

2.13.

Laste haigestumisest tuleb laste emal laste isa viivitamata teavitada.

Ärajäänud kohtumine asendatakse vanemate kokkuleppel.

2.14.

Laste sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt

suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks (2)

tundi, täpsem aeg lepitakse kokku hiljemalt kolm päeva enne lapse sünnipäeva.

2.15.

Vanem, kelle juures lapsed on, võimaldab lastel suhelda teise vanemaga

telefoni teel või videokõnena vähemalt 3-4 korda nädalas.

2.16.

Kummalgi vanemal on õigus võtta lapsed kaasa kuni kahele (2) välisreisile

kalendriaastas alates 2020. aastast juhul, kui reis toimub selle vanema

suhtluskorra ajal. Vanem teavitab teist vanemat reisi toimumisest, kohast ja ajast

ette vähemalt 7 kalendripäeva.

2.17.

Vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel

toimida lastega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lastega suhtlemise korrast

erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada suhtlemist

3 (15)

korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek on

tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest.

2.18.

Vanemad on kohustatud arvestama laste eakohase päevakavaga. Kumbki

vanem tagab, et laste tema juures olles on lastele tagatud eakohane ja tervislik

toit.

2.19.

Kumbki vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud

laste juuresolekul teist vanemat halvustada ning lastes eemalviibiva vanema

suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi

mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel.

3. Rahuldada RA määruskaebus osaliselt.

4. Jätta

rahuldamata

KJ

taotlus

RA-le

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi määramiseks.

5. Jätta rahuldamata RA taotlus erieestkostja määramiseks.

6. Jätta rahuldamata KJ taotlus tühistada Harju Maakohtu 29. mai 2017. a

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohtu omal algatusel kohaldatud esialgse

õiguskaitse rakendamise abinõu, millega kohustati KJ edastama kord nädalas laste

isale RA-le ülevaate koos 2-3 pildiga laste tegemistest, sh tervise kohta teavet andma

ning keelati RA-l levitada KJ-lt saadud pilte ja informatsiooni suhtlusvõrgustiku

kaudu, v.a laste kohta informatsiooni jagamine oma pereliikmetele.

7. Tunnistada

viivitamata

täidetavaks

Harju

Maakohtu

23.03.2018

määruse

resolutsiooni p 4, millega tühistati Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega

rakendatud esialgne suhtluskord.

8. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda,

v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud, mis jätta riigi kanda.

9. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

1. Rahuldada KJ ja RA avaldused lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kindlaks alljärgnev suhtlemise kord:

1.1. Alates 01.04.2018 kuni kuue kuu jooksul veedavad AJ ja DJ (edaspidi lapsed)

RA-ga (edaspidi isa) aega paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00st kuni kella

19:00ni kolmanda isiku juuresolekul noortekeskuses. Noortekeskuseks on XXX

(aadress XXX; kontaktisik DK, tel nr XX XXX XXX).

1.2. Laste transpordi noortekeskusse ja tagasi korraldab laste ema, kuid laste ema

ei ole kohustatud kandma noortekeskuse ruumi kasutamise tasu maksmise

kulu, kui noortekeskuse ruumi kasutamine on tasuline.

1.3. 2018. aasta juulis ei toimu laste ja isa kohtumist kolmenädalasel ajavahemikul,

mil lapsed on välisreisil. 2018. aasta augustis ei toimu laste ja isa kohtumist

kahenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. Nimetatud põhjusel ära

jäänud kohtumisaja asemel toimub täiendav kohtumisaeg paaris nädalal

esimesel võimalusel pärast reisilt naasmist üldise suhtlemiskorraga samadel

tingimustel.

1.4. Alates 01.10.2018 kuni kuue kuu möödumiseni veedavad lapsed isaga aega

paaritu nädala pühapäeviti nelja (4) tunni jooksul isa valitud kohas. Isa võtab

lapsed emaga kokkulepitud kohast kell 12:00 ning viib lapsed pärast kohtumist,

st hiljemalt kella 16:00ks tagasi laste elukohta.

1.5. Alates 01.04.2019 on lapsed igal paaritul nädalavahetusel isaga selliselt, et isa

võtab lapsed laupäeval kell 11:00 ema elukohast ja viib lapsed tagasi koju

pühapäeval hiljemalt kella 18:00ks.

4 (15)

1.6. Alates 01.04.2019 võtab isa igal paaris nädalal lapsed haridusasutustest kas

teisipäeviti või neljapäeviti, eelnevalt emaga kokku leppides, kumb päev sobib

paremini, viibides nendega koos kuni kolm (3) tundi ning viib lapsed ise ema

juurde tagasi.

1.7. Lapsed on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Alates 2019. aastast, kui

isadepäev või emadepäev langeb nädalavahetusele, mille lapsed peaks veetma

teise vanemaga, toimub laste üleandmine tähtpäeva hommikul kell 11:00 selle

vanema juures, kus lapsed on. Juhul, kui lapse haridusasutustes toimub

isadepäeva puhuks üritus nädala sees, on isal õigus veeta sel päeval lastega

ürituse järgselt kuni kolm (3) tundi, peale mida viib isa lapsed tagasi nende

koju.

1.8. Lapsed veedavad alates 2019. aastast võidupüha, s.o 23. juuni ja jaanipäeva, s.o

24. juuni järjest paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga.

1.9. Jõulud ja aastavahetuse veedavad lapsed alates 2019. aastast vanematega

selliselt, et paaritul aastal on lapsed 24.-26. detsembril isaga ja 31. detsembrist

kuni 1. jaanuarini emaga ning paaris aastal vastupidi.

1.10. Alates 2019. aasta sügisest veedavad lapsed sügisvaheajal (s.o oktoobrikuus)

kolm (3) päeva järjest isaga, millise täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt

kokku. Sealjuures ei arvestata nende päevade hulka käesoleva kohtumääruse

resolutsiooni punktis 1.5. kindlaksmääratud suhtluskorra päevi.

1.11. Alates 2020. aastast nn suusavaheajal (s.o veebruari lõpp – märtsi algus) ja

kevadvaheajal (s. o aprillikuus) veedavad lapsed kolm (3) päeva järjest isaga,

millised täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt kokku. Sealjuures ei

arvestata nende päevade hulka käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis

1.5. kindlaksmääratud suhtluskorra päevi.

1.12. Lapsed veedavad alates 2020. aastast suvevaheajal korraga ühe nädala

jooksul, s.o 7 päeva järjest juunikuus, juulikuus ja augustikuus isaga. Laste isa

esitab enda suvepuhkuse kohta andmed laste emale hiljemalt 15. aprilliks,

millest lähtuvalt lepivad vanemad kokku laste suvepuhkuse veetmise ajad isaga.

1.13. Laste haigestumisest tuleb laste emal laste isa viivitamata teavitada.

Ärajäänud kohtumine asendatakse vanemate kokkuleppel.

1.14. Laste sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale

viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks (2) tundi, täpsem aeg

lepitakse kokku hiljemalt kolm päeva enne lapse sünnipäeva.

1.15. Vanem, kelle juures lapsed on, võimaldab laste suhtlemisvõimaluse teise

vanemaga telefoni teel või videokõnena vähemalt 3-4 korda nädalas.

1.16. Kummalgi vanemal on õigus võtta lapsed kaasa kuni kahele (2) välisreisile

kalendriaastas alates 2020. aastast juhul, kui reis toimub selle vanema

suhtluskorra ajal. Vanem teavitab teist vanemat sellise reisi toimumisest,

kohast ja ajast ette vähemalt 7 kalendripäeva.

1.17. Vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel toimida

lastega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lastega suhtlemise korrast

erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada

suhtlemist korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek

on tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest.

1.18. Vanemad on kohustatud arvestama laste eakohase päevakavaga. Kumbki

vanem tagab, et laste tema juures olles on lastele tagatud eakohane ja tervislik

toit.

5 (15)

1.19. Kumbki vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud

laste juuresolekul teist vanemat halvustada ning lastes eemalviibiva vanema

suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi

mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel.

1.20. Tühistada 26.06.2017 määrusega, millega määrati kindlaks esialgne

suhtluskord, kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.

1.21. Käesolev määrus kuulub viivitamata täitmisele resolutsiooni punkti 1.20 osas.

1.22. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määratud esindaja

kulud riigi kanda.

10. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 696 lg 1), v.a kohtumääruse resolutsiooni

punktide 4, 5 ja 6 osas, mis edasikaebamisele ei kuulu.

Avalduste asjaolud ja menetluse käik

1. KJ (avaldaja I, laste ema) esitas kohtule avalduse laste AJ ja DJ (puudutatud isikud I ja

II, lapsed) ning RA (avaldaja II, laste isa) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Sama

avaldusega esitas laste ema ka nõude ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale

üleandmiseks. Tsiviilasja numbriks sai 2-16-15131.

2. Esialgses avalduses palus laste ema, et kohus lõpetaks laste isa õiguse suhelda lastega,

sh kolmandate isikute juuresolekul. Avalduse kohaselt ei mõju laste isa lastele hästi, karjub

nende peale, on agressiivne. Laste isa tarvitab alkoholi ja narkootikume, on kohtulikult

karistatud. Avaldajad on lahutatud 2011. aastast, lapsed elavad sellest ajast alates emaga. Laste

isa käitub laste juuresolekul vägivaldselt, ärritunult, karjuvalt ning ebaadekvaatselt. Lapsed on

isast võõrdunud ning pelgavad temaga kohtumist.

3.

28.11.2016 menetlusdokumendis esitas laste isa avalduse lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks. Laste isa palub kohtul määrata kindlaks lastega suhtlemiskord selliselt,

et laste ja isa vaheline side säiliks. Laste isa soovib vähemalt nädalas korra suhelda ja näha oma

lapsi. Kokkusaamised võiksid lähtuda nii laste graafikust, kus tuleks arvestada laste isa töö

graafikut ja asjaolu, et on laste isal on veel üks alaealine laps, kellega toimuvad kokkusaamised.

4.

18.01.2017 kohtuistungil pakkus laste ema välja, et lapsed võiksid isaga kohtuda

nädalavahetustel kolmandate isikute juuresolekul.

5.

26.06.2017 määrusega on kohus kohaldanud kohtu algatusel esialgset õiguskaitset

määrates kindlaks RA ning laste AJ ja DJ suhtluskord järgmiselt: AJ ja DJ kohtuvad oma isa

RA-ga üle nädala paaris nädalavahetuste pühapäeviti kell 12-18. Esimene kohtumine toimub

30. juulil 2017.

6.

03.01.2018 määrusega eraldas kohus KJ avaldusest, mis sisaldas nii suhtluskorra

kindlaksmääramise nõuet kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamise nõuet, suhtluskorra

kindlaksmääramise nõude eraldi menetlusse. Tsiviilasja numbriks sai 2-18-176.

7.

15.01.2018 menetlusdokumendis jäi laste isa enda avalduse juurde, paludes kohtul

määrata suhtluskord lastega suhtlemiseks selliselt, et lapsed saaksid regulaarselt koos

ööbimistega, sh koolivaheaegadel, viibida koos isaga ning käia ka reisidel. Laste isa taotleb, et

ta saaks lastega kohtuda koos tema juures ööbimisega laupäevast-pühapäevani. Laste isa tuleb

lastele järgi ja toob ise lapsed koju ema juurde. Lisaks soovib laste isa lastega kohtuda ka nädala

sees teisipäeviti ja / või neljapäeviti peale koolipäeva lõppu, kohtumised toimuvad umbes 2-3

tundi. Isa ise võtab lapsed koolist ära ja viib tagasi koju ema juurde. Lisaks palub laste isa

määrata kohtumine ka lastega jõuluajal või aastavahetusel, et lapsed saaksid jõule ja

aastavahetust pidada mõlema vanemaga ja saada jõuluvanadelt kingitusi. Laste isa pakub, et

lapsed võiksid 2018. a jõulude ajal olla koos isaga ja aastavahetuse koos emaga ja / või

6 (15)

vastupidi. Lisaks, lapsed viibivad isadepäeval isaga selliselt, et laste isa ise viib ja toob lapsed

sellel päeval kas laste kodust või haridusasutusest ning viibib nendega kuni 3 tundi (kui see

päev on nädala sees). Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Võidu- ja jaanipäeva s.o 23-24.

juuni, veedavad lapsed graafiku järgselt selliselt, et paaritul aastal veedavad lapsed koos isaga

ja paaris aasta koos emaga. Laste isa ise viib ja toob lapsed tagasi kokkulepitud aegadel. Laste

sünnipäevi tähistatakse graafikuga selliselt, et paaritul aastal korraldab lapse sünnipäevi lapse

ema ja paaris aastal korraldab ja veedab lastega sünnipäeva laste isa. Isa ise viib ja toob lapse

koju ja tagasi. Lisaks lapsed võiksid veeta koos isaga järjestikku 3 päeva talvepuhkuse ja

kevadpuhkuse ajal, suvepuhkuse ajal järjestikku üks nädal juunis, juulis ja augustis (kokku

vähemalt 3 nädalat suvekuudel). Puhkuse ajal võib lapse isa reisida koos lastega. Laste isa

esitab suvepuhkuse kohta andmed 15. aprilliks ja talvepuhkuse aja kohta 1. oktoobriks. Kui laps

haigestub lapse isa suhtluskorra eelnenud perioodil, siis asendatakse ära jäänud kohtumine

vahetult lapse tervenemisele järgneval nädalavahetusel. Lapse ema peab lapse haigestumise

kohta esitama viivitamatult teate. Laste ema peab lubama lastel ja laste isal suhelda lisaks nii

telefonitsi kui ka videokõne teel vähemalt 3-4 korda nädalas. Juhul, kui laps (või lapsed) on

raskesti haigestunud, siis on laste isal õigus last lühiajaliselt külastada ka teise lapsevanema

juures, kus laps viibib.

Laste ema rikub esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda. Ema on takistanud isal

andmast lastele üle kingitusi. Ema kahjustab laste ja isa suhtlemist sooviga võõrutada lapsi isast.

Ema on teinud ebaadekvaatseid avaldusi ja laimanud isa. Viimane kohtumine lastega toimus

perelepitaja ettepanekul Ülemiste keskuse lastetoas. Kohtumise lõppedes andis isa lapsed emale

üle. Isa ei ole solvanud ega karjunud, aga laste juuresolekul hakkas karjuma ema. On kahtlus,

et lapsed võivad ema karta. Isa ei olnud kooselu ajal vägivaldne. Isa ei ole jälitanud ega

kontrollinud ega ähvardanud. Isa ei ole juba 2017. aasta märtsist saanud lapsi näha ega nendega

kohtuda. Isa ei kasuta narkootilisi aineid, vastavad andmed on kogutud ebaseaduslikul viisil.

Laste ema on emotsionaalselt tasakaalutu ja ärrituv. Laste esindajatena kaasatud isikud ei ole

erialaspetsialistid ning nende hinnangud laste vaimse tervise ja seisundi osas on subjektiivsed

ja hinnangulised. Ema on pikaajaliselt lapsi isa vastu meelestanud. Lastel võib stressi

põhjustada asjaolu, et lapsed ei ole saanud pikka aega isaga kohtuda. Laste esindaja ja

sotsiaalhoolekandeosakonna seisukohad on vastuolus nende varasemate seisukohtadega. On

kahtlus, et ema on hirmutanud lapsi ja mõjutanud nende ütlusi. Lapsed kardavad ema

juuresolekul isast rääkida. Erialaspetsialistid on kinnitanud, et isa on normaalne. Kui lastel on

vaimseid häireid, saab selle eest vastutav olla üksnes ema, kellega lapse elavad. Põhiseadusest

tulenevalt ei saa isa süüdistada mineviku käitumises. Isal on oma pereelu.

8.

21.03.2018 maakohtu kohtuistungil pakkus laste ema välja, et alates aprillist

esmaspäeval kohtuks isa kell 18:00-19:00 kaks korda kuus paaritul nädalal lastega YYY

kolmanda isiku juuresolekul, kas noortekeskuse töötaja või vanaema (laste ema-ema)

juuresolekul. Lisaks avaldas laste ema, et juulis ja augustis on planeeritud reisid - juulis 3

nädalat ja augustis 2 nädalat. Reisilt tulles saab isa lastega kohtuda täiendavalt.

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja toetasid ema

ettepanekut.

Puudutatud isikutele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht

9. Lastele määratud esindaja ei toetanud isa taotletavat suhtluskorda. Lapsed avaldasid

esindajale, et ei soovi isaga suhelda. Isa käitumine kohtus on mõnikord olnud tasakaalutu. Isa

on oma ärritunud käitumisega teinud olukorra keerulisemaks. Lapsed on kategooriliselt isaga

suhtlemise vastu, neil on teadmata põhjusel hirm isaga kohtuda. Laste huvidega ei ole kooskõlas

sundida neid isaga suhtlema. Isa ei veetnud ka lastega koos elades nendega nii palju aega, kui

antud juhul taotleb. Ei vasta tõele isa kahtlus, nagu võiksid lapsed ema karta. Oli näha, et lapsed

armastavad ema. Isa taotletav suhtluskorda ei arvesta asjaolu, et suhtlemisel on olnud pikk paus.

Suhtlust tuleb alustada järk-järgult. Suhtlus on vaja taastada, esialgu kolmanda isiku

juuresolekul.

7 (15)

Elukohajärgsete kohalike omavalitsuste seisukoht

10. Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et lapsed on isast võõrdunud,

sest pole väga kaua aega isaga kohtunud. Ei ole leidnud tõendamist isa vägivaldne käitumine

laste suhtes. Lastel on õigus isaga suhelda.

11. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et laste ja isa suhtlemise

lõpetamine on põhjendatud. Esialgu võiks jääda kehtima kord, kus laste isa vahetult lastega ei

suhtle. Lapsed avaldasid, et neil ei ole isa, seejärel rääkisid, et tegelikult on, kuid nad ei ole

isaga ammu kohtunud. Laste mälestused kohtumisest on halvad. Lapsed rääkisid, kuidas isa

nende maja juures autos istub ja vaatab autoaknast, mis lapsi hirmutab. Lapsed rääkisid, et nad

ei soovi isaga enam üldse kohtuda. Väited isa vägivaldse käitumise kohta laste suhtes ei ole

leidnud tõendamist, kuid isa käitus kohtuistungil tasakaalutult. Sunniviisiline suhtlemine ei too

tulemust. Suhe tuleb taastada. Esimesed kuud võiksid suhtlemised olla piiratud.

Maakohtu määrus

12. Harju Maakohus 23.03.2018 määrusega rahuldas KJ avalduse ja osaliselt RA avalduse

määrates kindlaks RA ja AJ ning RA ja DJ suhtlemise korra järgmiselt:

-

Alates 01.04.2018 kuni kuue kuu möödumiseni määruse jõustumisest veedavad lapsed

isaga aega paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00-st kuni kella 19:00-ni kolmanda isiku

juuresolekul noortekeskuses. Noortekeskuseks on YYY Noortekeskus, välja arvatud juhul,

kui YYY Noortekeskus ei võimalda aja veetmiseks ruumi. Sel juhul on noortekeskuseks

XXX, välja arvatud juhul, kui XXX ei võimalda aja veetmiseks ruumi. KJ (laste ema)

teatab laste isale ühe nädala ette, millises Tallinna noortekeskuses aja veetmine toimub.

-

Laste transpordi noortekeskusse ja tagasi korraldab laste ema, kuid laste ema ei ole

kohustatud kandma noortekeskuse ruumi kasutamise tasu maksmise kulu, kui

noortekeskuse ruumi kasutamine on tasuline.

-

2018. aasta juulis ei toimu laste ja isa kohtumist kolmenädalasel ajavahemikul, mil lapsed

on välisreisil. 2018. aasta augustis ei toimu laste ja isa kohtumist kahenädalasel

ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. Nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumisaja asemel

toimub täiendav kohtumisaeg paaris nädalal esimesel võimalusel pärast reisilt naasmist

üldise suhtlemiskorraga samadel tingimustel.

Lisaks tühistas kohus 26.06.2017 määrusega, millega määrati kindlaks esialgne suhtluskord,

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Lastele riigi õigusabi osutamisega seotud kulud määras

kohus jätta riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohus leidis, et menetlusosaliste kirjalike seletustega on tõendatud, et lapsed ei ole isaga

kohtunud alates 2016. aasta sügisest, välja arvatud üks lühiajaline kohtumine 2017. aasta

märtsis. Lastele esindaja ja eestkosteasutuste kirjalike seletustega on tõendatud, et lapsed

avaldasid esindajale, et ei soovi isaga suhelda. Lapsed on kategooriliselt isaga suhtlemise vastu,

neil on teadmata põhjusel hirm isaga kohtuda. Isa ei veetnud ka lastega koos elades lastega nii

palju aega kui antud juhul taotleb. Lapsed on isast võõrdunud, sest pole väga kaua aega isaga

kohtunud. Laste mälestused kohtumisest isaga on halvad. Lapsed rääkisid lastekaitsetöötajale,

kuidas isa on nende maja juures autos istunud ja autoaknast välja vaadanud. See on lapsi

hirmutanud. Lapsed rääkisid lastekaitsetöötajale, et nad ei soovi isaga enam üldse kohtuda.

Eeltoodust tulenevalt on laste huvides laste ja isa suhte ja suhtlemise järk-järguline taastamine.

Sõltumata põhjustest, miks lapsed ei soovi isaga suhelda ja miks lapsed ei ole isaga pikka aega

suhelnud, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestada laste praegust valmisolekut isaga

suhelda. Laste isa taotletud viisil ja mahus suhtlemise kord ei ole laste huvides. Suhtlemiskorda

ei ole antud juhul mõistlik määrata kindlaks, kuni laste täisealiseks saamiseni. Suhtlemiskord

on põhjendatud määrata kindlaks kuueks kuuks alates määruse jõustumisest. Edasine

suhtlemiskord peab lähtuma sellest, kas ja kuivõrd on vanemad suutnud teha edusamme laste

8 (15)

ja isa suhte taastamiseks. Praegusel hetkel ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mis võivad

käesoleva suhtlemiskorra täitma asumise järel tekkida või mitte tekkida, ning kuivõrd õnnestub

laste ja isa suhet taastada ja edendada. Vanematel on võimalik ja vajalik jõuda kuue kuu jooksul

määruse jõustumisest kokkuleppele edasise suhtlemise suurendamises, arvestades suhtlemise

taastamise järel ilmnevaid asjaolusid. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, ei piira käesolev

määrus vanema õigust pöörduda selleks ajaks ilmnenud asjaoludel suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks kohtusse.

Määruskaebus

13.

27.03.2018 esitatud määruskaebuses palub laste isa Harju Maakohtu 23.03.2018

määruse tühistada. Kaevatav kohtumäärus on üllatuslik, sest esitatud tingimustel suhtluskorda

ei ole kunagi arutatud, erineb oluliselt esialgselt esitatud avaldusest. Kuna määruskaebuse

esindaja ei viibinud 21.03.2018 kohtuistungil seoses segadusega, mis on tekkinud kahe

tsiviilasja eraldamisest, ei ole määruskaebuse esitajale võimaldatud uute asjaolude osas esitada

vastuväiteid ega seisukohti. Lisaks on märkimisväärne ka see, et uue suhtluskorraga piiratakse

niivõrd olulises mahus lastega kohtumist, mis on õigust riivav ja ei ole kooskõlas laste parimate

huvidega. Samuti on põhiseadusega vastuolus ka see, et määruskaebuse esitaja, kes armastab

ja hoolib lastest, saab lastega edaspidi kohtuda üksnes kolmandate isikute juuresolekul.

Varasemalt on lapsed olnud koguaeg määruskaebuse esitajaga koos ning lapsed olid meeldi

isaga. Kohtu otsustus on tehtud laste ema paljasõnaliste väidete pinnalt, sh ka teised

menetlusosalised tuginesid laste ema paljasõnalistele väidetele, mis ei ole tõendina käsitletavad

ning on ebaõiged.

Kaevatavas kohtumääruses on kohus ja teised arvamuse andjad tsiteerinud laste ema avalduses

toodud asjaolusid, kontrollimata kas ja kuidas sellised väited on kehtivad. Kohus on jätnud täies

ulatuses tähelepanuta määruskaebuse esitaja seisukohad ja taotlused, rikkudes menetlusosaliste

võrdse kohtlemise printsiipi, mis soodustas ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus on rikkunud

materiaalõiguse ja protsessinorme. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et laste ema on

asunud lapsi võõrutama oma isast, kahjustades laste parimaid huve. Kohus ei ole lastega

kohtunud ega neid küsitlenud, et veenduda, kas laste ema paljasõnalised väited on õiged või

mitte (teised menetlusosalised tsiteerisid samuti laste ema avalduses toodud asjaolusid, mitte ei

tuginenud tõenditele).

Kohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitaja seisukohad. Kohus ei ole põhjendanud,

miks ühepoolselt piiratakse jätkuvalt teavet laste asukoha kohta ning miks kohtumine peab

toimuma kolmandate isikute juuresolekul ja ainult ühe tunni vältel. Kohus on jätnud

tähelepanuta ka selle, et laste ema on tahtlikult takistanud lastel kohtuda isaga ning on

kahjustanud laste huve, sh rikkunud kohtumäärust esialgse õiguskaitse korras. Kohus omakorda

ei ole ka muid asjaolusid kontrollinud, sh kuidas ja mis põhjusel on menetlusosalised ootamatult

muutnud seisukohti, kuigi määruskaebuse esitaja pole lastega saanud menetluse kestel üldse

kohtuda. Kohus on jätnud kontrollimata, kas laste ema on lapsi mõjutanud isa vastu ning sellega

kuritarvitanud hooldusõigust. Nimetatud asjaolude osas on määruskaebuse esitaja teinud

korduvalt vastuväiteid kohtu tegevuse peale. Ka kaevatavas kohtumääruses on kohus antud

asjaolu jätnud põhjendamata. Määruskaebuse esitaja seisukohad ja taotlused on jäetud

tähelepanuta. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta ka selle, et kuna laste ema rikkus esialgse

õiguskaitse korras suhtluskorda, taotles määruskaebuse esitaja erieestkoste kohaldamist, kes

tagaks laste ema eest suhtluskorda ja võimaldaks lastel isaga kohtuda ning suhelda.

Menetluse edasine käik

14.

01.04.2018 esitas laste ema kohtule taotluse, milles palub tühistada 26.06.2017

määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega määrati kindlaks

RA ja laste AJ ja DJ suhtluskord järgmiselt: AJ ja DJ kohtuvad oma isa RA-ga üle nädala paaris

nädalavahetuste pühapäeviti kell 12-18. Esimene kohtumine toimub 30. juulil 2017. Laste ema

9 (15)

palub tunnistada viivitamata täidetavaks 23.03.2018 määrusega kindlaks määratud

suhtlemiskord.

15. Vastuseks määruskaebusele märgib laste ema, et määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning ei kuulu tühistamisele. Lisaks palub laste ema määrata laste isale kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia kompleksekspertiis tõendamaks, et laste isa on tasakaalutu.

16. Eestkosteasutused määruskaebust ei toeta. Määrus on tehtud laste huvides ning

õiguspärane.

17. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebust ei toeta.

18.

27.04.2018 kirjaga jättis maakohus määruskaebused rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

19. Ringkonnakohtus 25.05.2018 ärakuulamisel jäid menetlusosalised enda seisukohtade

juurde. Käesolevalt on võimaldatud Harju Maakohtu 23.03.2018 määrusega kindlaksmääratud

suhtluskorra täitmist XXX, kus laste ema lastega on korduvalt käinud, kuigi laste isa ei ole

sinna kordagi jõudnud. Isa selgituste kohaselt ei tea ta, kus asub noortekeskus. Laste isa esindaja

pakkus välja, et peale kindlaksmääratud kuut kuud võiks edasine suhtlemine toimuda nagu

Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kindlaksmääratud korras.

Laste ema jäi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi taotluse juurde

paludes see läbi viia järgneva nelja kuu jooksul, mil on kindlaks määratud suhtluskord

noortekeskuses.

20.

29.05.2018 kohtu päringule vastas XXX juhataja, et vanematele võimaldatakse ruumi

igal teisel esmaspäeval ajavahemikus 18:00-19:00 asukohaga XXX. Kontaktisikuks on DK,

kelle telefoni number on XX XXX XXX. Ruumi kasutamine on tasuta ning ruumi kasutamise

kordadest tulenevat piirangut ei ole.

21.

29.05.2018 esitas KJ taotluse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 29.05.2017

määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohustati laste ema edastama laste

isale igal nädalal 2-3 pilti lastest, sh andma laste isale informatsiooni laste tervise osas.

Ringkonnakohtu põhjendused

22. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, määruskaebuse ja sellele

esitatud vastustega ning kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osas, millega KJ avaldus rahuldati

ning tühistatud osas teha uus määrus, millega rahuldada KJ ja RJ avaldused osaliselt,

täpsustades ja täiendades maakohtu määrust lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas

kuni laste täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse ning seejärel avaldajate menetluslikud

taotlused.

23. Riigikohus on selgitanud (RKTKm nr 3-2-1-113-14 p 26), et suhtlemise korra

määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada

lahus elava vanemaga lähedased suhted. Samuti on Riigikohus selgitanud (RKTKm nr 3-2-1-

83-11 p 21), et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi

tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid

ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te)

hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus üldjoontes lähtunud

viidatud põhimõtetest, kuid kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et suhtluskord tuleb

kindlaks määrata vaid kuueks kuuks põhjendusel, et pärast poolt aastat on vanematel võimalus

10 (15)

taas kohtusse pöörduda. Antud seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva praktika ega õigusemõistmise

eesmärgiga, mis peaks tagama menetlusosalistele õigusrahu ja kindlustunde pikemas

perspektiivis. Lisaks on praegusel juhul tegemist vaidlusega, kus tuleb eelkõige arvestada laste

huvidega ning suhtluskorra vaid pooleaastane reguleerimine seda eesmärki ei täida.

24. Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja

lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast

vanemast, on lastekaisteseaduse (LaKS) § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt

mõlema vanema ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last.

Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel

õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause

järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Kolleegium juhib tähelepanu, et

nii lapsele kui ka vanemale kuulub nimetatud suhtlemisõigus sõltumata sellest, kas vanemale

kuulub lapse suhtes hooldusõigus PKS § 116 lg 2 mõttes või mitte. Suhtlusõiguse esmaseks

eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui

vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui vanematel on küll ühine

hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Kolleegium märgib, et vanema ja lapse

suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil

peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate

olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt

vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.

Mh võib kohus suhtlemiskorda reguleerides PKS § 143 lg 2 järgi täpsustada, millisest

tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma, ning määrata PKS § 143 lg 3 teise lause

järgi vajadusel kolmanda isiku, kelle juuresolekul laps vanemaga suhtleb (RKTKm nr 3-2-1-

83-11 p 21).

25. Tulenevalt eeltoodust, arvestades vanemate seisukohti ning eestkosteasutuste ja lastele

riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusi, tuleb laste ja lahuselava vanema suhtluskorda

täiendada ja täpsustada määrates kindlaks isa suhtluskorra lastega kuni laste täisealiseks

saamiseni. Arvestada tuleb tuvastatud asjaolu, et lapsed on pika aja vältel kontakti puudumise

tõttu tänaseks isast võõrdunud ning suunata suhtlemine selliselt, et tulevikus oleks tagatud lastel

isaga vahetu kontakt ja omavaheline side. Praegusel juhul ei ole asjas tõendeid, mis kinnitaks,

et isa suhtlemine lastega kahjustaks neid, kuid suhete ja usalduse taastamine on aeganõudev,

mistõttu on põhjendatud isa ja laste suhtlemise tihendamine järk-järgult ning alguses kolmanda

isiku juuresolekul. Seega on esimese etapina ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu

määruse resolutsiooni p-ides 3.1 kuni 3.3 määratud isa ja laste suhtlemise korraldus, kuid

õigustatud ei ole sellise suhtlemiskorra ajalise kestuse sidumine kohtumääruse jõustumisega,

sest selliselt on ajaarvestust keerukas määratleda. Ringkonnakohus määrab, et suhtlemise kord,

kus isa kohtub alates 01.04.2018 oma poegadega iga paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00

kuni kella 19:00 kolmanda isiku juuresolekul noortekeskuses, kehtib alates 01.04.2018 kuue

kuu jooksul s.o kuni 01.10.2018. Tallinna Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel selgus, et

laste ema on kokku leppinud XXX-ga ruumide võimaldamises, mida kinnitas vastuseks

ringkonnakohtu päringule XXX juhataja DK, mistõttu tuleb alates 01.04.2018 kuue kuu jooksul

kindlaksmääratud suhtluskorda täpsustada, et vältida arusaamatusi ning tagada suhtluskorra

sujuvam toimimine, sest ringkonnakohtu 25.05.2018 ärakuulamisel selgus isa teadmatus, kus

täpselt antud kohtumised aset leiavad. Seega veedavad lapsed alates 01.04.2018 kuue kuu

jooksul isaga aega paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00-st kuni kella 19:00-ni kolmanda isiku

juuresolekul XXX (asukoha aadress XXX; kontaktisik DK, tel nr XX XXX XXX). Laste

transpordi noortekeskusse ja tagasi korraldab laste ema, kuid laste ema ei ole kohustatud

kandma noortekeskuse ruumi kasutamise tasu maksmise kulu, kui noortekeskuse ruumi

kasutamine on tasuline. Kuna laste ema on avaldanud kohtule ka enda ja laste suveplaanid, on

põhjendatud jätta muutmata maakohtu määratu, et 2018. aasta juulis ei toimu laste ja isa

kohtumist kolmenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. 2018. aasta augustis ei toimu

11 (15)

laste ja isa kohtumist kahenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. Nimetatud põhjusel

ära jäänud kohtumisaja asemel toimub täiendav kohtumisaeg paaris nädalal esimesel

võimalusel pärast reisilt naasmist üldise suhtlemiskorraga samadel tingimustel.

26. Ringkonnakohtus 25.05.2018 ärakuulamisel pakkus isa esindaja välja, et edaspidised

kohtumised võiksid toimuda nagu Harju Maakohtu 26.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-

15131. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud alates 01.10.2018, mil on möödunud kuus kuud

esimesest kindlaksmääratud suhtluskorra etapist, laiendada suhtluskorda sarnaselt Harju

Maakohtu 26.06.2017 määruses esialgse õiguskaitse korras reguleeritud märgituga arvestades,

et ema on saanud selles osas menetluse kestel oma seisukohti väljendada. Kolleegium leiab, et

põhjendatud on määrata, et järgneval kuuel kuul suhtlevad isa ja lapsed igal paaritu nädala

pühapäeval nelja tunni jooksul isa valitud kohas. Kohus peab põhjendatuks määrata nelja

tunnise ajavahemiku, nagu see oli esialgse õiguskaitse rakendamise korral, st kellaajaliselt

12:00-16:00 vahel. Laste isa võtab lapsed emaga eelnevalt kokkulepitud kohast ning peale

kohtumist toob isa lapsed koju tagasi. Selline suhtluskord kehtib ajavahemikus 01.10.2018-

01.04.2019.

27. Laste isa on esitanud kohtule suhtluskorra ettepaneku, mida kohtu hinnangul on

põhjendatud rakendada järgmise etapina, mil isa on saanud lastega suhtlemist juba aasta jagu

taastada. Kohtu hinnangul on nii vanemale kui lastele lähemate suhete tekkimiseks vajalikud

pikaajalisemad kohtumised, st et lapsed saaksid lahuselava vanema juures ka ööbida. Praegusel

juhul arvestab ringkonnakohus, et suhtluskorda tuleb laiendada järk-järgult. Seega tuleb

reguleerida alates 01.04.2019 suhtluskord selliselt, et lapsed on isaga igal paaritul

nädalavahetusel. Isa võtab lapsed laupäeval kell 11:00 ema elukohast ja viib lapsed tagasi koju

pühapäeval hiljemalt kella 18:00ks.

28. Samuti peab kohus põhjendatuks tihendada alates 01.04.2019 suhtluskorda selliselt, et

isa võtab igal paaris nädalal lapsed haridusasutustest kas teisipäeviti või neljapäeviti, eelnevalt

emaga kokku leppides, kumb päev sobib paremini, on nendega koos kuni kolm tundi ning viib

lapsed ise ema juurde tagasi.

29. Põhjendatud on ka suhtluskorra kindlaksmääramine teatud tähtpäevadel, milliste

tähistamine on oluline laste identiteedi kujunemisel. Kolleegium peab põhjendatuks

reguleerida, et lapsed on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Arvestades etapiviisilist

suhtlemist, on mõistlik, et alates 2019. aastast, kui isadepäev või emadepäev langeb

nädalavahetusele, mille lapsed peaks veetma teise vanemaga, toimub laste üleandmine

tähtpäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus lapsed on. Samuti on vajalik

reguleerida, et juhul, kui lapse haridusasutustes toimub isadepäeva puhuks üritus nädala sees,

on isal õigus veeta sel päeval lastega ürituse järgselt kuni kolm tundi, peale mida viib isa lapsed

tagasi nende koju.

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud reguleerida nii võidupüha kui jaanipäeva suhtluskorda,

et lapsed saaksid osa võtta mõlema vanema poolt pakutavatest peretraditsioonidest. Kolleegium

peab põhjendatuks määrata, et lapsed veedavad alates 2019. aastast võidupüha, s.o 23. juuni, ja

jaanipäeva, s.o 24. juuni, järjest paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga.

Eelnev kehtib ka jõulude ning aastavahetuse kohta, millise osas peab kolleegium põhjendatuks

kindlaks määrata suhtluskord selliselt, et lapsed veedavad alates 2019. aastast vanematega

selliselt, et paaritul aastal on lapsed jõuludel, s.o 24.-26. detsembril isaga ja aastavahetusel, st

alates 31. detsembrist kuni 1. jaanuarini emaga ning paaris aastatel vastupidi.

30. Arvestades laste vanust, sh et alates 2019. aastast on mõlemad lapsed koolikohustuse

täitmise vanuses, ning isa avaldatut, on mõistlik ja põhjendatud määrata kindlaks ka

koolivaheaegade suhtluskord. Alates 2019. aasta sügisest veedavad lapsed sügisvaheajal (s.o

oktoobrikuus) kolm päeva järjest isaga, millise täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt

kokku. Sealjuures ei arvestata nende päevade hulka neid nädalavahetuse päevi, mil lapsed on

12 (15)

isaga. Alates 2020. aasta nn suusavaheajal (s.o veebruari lõpp – märtsi algus) ja kevadvaheajal

(s. o aprillikuus) veedavad lapsed kolm päeva järjest isaga, millise täpsed päevad lepivad

vanemad eelnevalt kokku. Samuti ei arvestata nende päevade hulka neid nädalavahetuse päevi,

mil lapsed on isaga.

31. Lisaks on isa palunud reguleerida suhtlemiskorra suvevaheaegadel. Kohus arvestab

sealjuures suhtlemise mahu järk-järgulise suurendamisega ja peab põhjendatuks määrata

suvevaheajad kindlaks alles alates 2020. aastast. Kohus määrab, et lapsed veedavad alates 2020.

aastast suvevaheajal isaga järjest ühe nädala, s.o 7 päeva järjest juunikuus, juulikuus ja

augustikuus. Laste isa esitab enda suvepuhkuse kohta andmed laste emale hiljemalt

15. aprilliks, millest lähtuvalt lepivad vanemad kokku laste suvepuhkuse veetmise ajad isaga.

Juunikuise puhkuse juures tuleb arvestada suhtluskorda, mis on kindlaks määratud võidupüha

ja jaanipäeva kohta eraldi.

32. Samuti peab kohus põhjendatuks kindlaks määrata, et laste haigestumisest tuleb laste

emal laste isa viivitamata teavitada. Ärajäänud kohtumine asendatakse vanemate kokkuleppel.

Arvestades konfliktseid suhteid vanemate vahel, ei ole põhjendatud isa ettepanek lapse või laste

raske haigestumise korral nende külastamiseks emakodus.

33. Laste sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib,

lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsem aeg lepitakse kokku hiljemalt

kolm päeva enne lapse sünnipäeva. Kolleegiumi hinnangul on selline suhtluskorra

reguleerimine kooskõlas laste huvidega. Isa taotletud sünnipäeva päevade vanemate vahel üle

aasta vahetamine ei ole põhjendatud, kuna lapsed elavad ühe vanema juures, mistõttu on ilmselt

välja kujunenud laste sõpruskond, kellest lahuselav vanem ei pruugi teada. Sünnipäevad on

lastele olulised ning neid planeeritakse vanemaga pikalt ette. Muidugi ei välista praegusel juhul

kindlaksmääratud kord, et lapse sünnipäev ei lange kunagi lahuselava vanema suhtluskorra

päevale, kuid annab kolleegiumi hinnangul piisava võimaluse mõlemal vanemal lapse

sünnipäevast ja selle planeerimisest vajadusel piisavalt varakult osa saada.

34. Isa on palunud kindlaks määrata, et vanem, kelle juures lapsed on, kindlustab laste

suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefoni teel või videokõnena vähemalt 3-4 korda nädalas.

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldaks iseenesest telefoni teel suhtlemine eemaloleval

vanemal olla lapsega regulaarselt kontaktis ja saada vahetu suhtlemise osaliseks. Samuti toetaks

selline suhtlusvõimalus laste ja isa vahelist suhtlemist. Kolleegiumi hinnangul ei saa aga antud

toimingu kindlustamise kohustust panna vanemale, kes lastega sel hetkel on. Arvestades laste

vanust ei saa reeglina oodata, et neil on just helistamise hetkel valmisolek koondada oma

tähelepanu teise vanemaga suhtlemisele nt olukorras, kus nad on hõivatud mingite lastele endile

olulisena tunduvate tegevustega. Küll aga peab kolleegium vajalikuks märkida, et

suhtlemisvõimaluse loomine hõlmab samas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik mil

moel otseselt või kaudselt (suhtlemiseks määratud ajal telefoni väljalülitamine või äravõtmine,

telefoni hääletule režiimile panek, lapse tähelepanu tahtlik kõrvalejuhtimine jms). Vanemal

tuleb tagada, et lapse või vanema telefon oleks määratud ajal töökorras ja kasutamiseks valmis.

35. Arvestades, et suhtluskord määratakse kindlaks pikema perspektiiviga ning eeldusel, et

lapsed kohanevad isaga tavapärasel moel, kuulub rahuldamisele ka laste isa väljapakutud

suhtluskord lastega reisimiseks. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud määrata, et kummalgi

vanemal on õigus võtta lapsed kaasa kuni kahele välisreisile kalendriaastas alates aastast 2020

juhul, kui reis toimub selle vanema suhtluskorra ajal. Vanem teavitab teist vanemat sellise reisi

toimumisest, kohast ja ajast ette vähemalt 7 ööpäeva.

36. Kohus peab vajalikuks märkida lisaks, et vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist

võimaldaval kokkuleppel toimida lastega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lastega

suhtlemise korrast erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada

suhtlemist korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek on

13 (15)

tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest. Vanemad on kohustatud arvestama laste eakohase

päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et laste tema juures olles on lastele tagatud eakohane ja

tervislik toit. Kumbki vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste

juuresolekul teist vanemat halvustada ning lastes eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu

või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate

vahel.

37. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Määruskaebuse esitaja

peamine seisukoht on see, et maakohtu 23.03.2018 määrusega kindlaksmääratud

suhtlemiskorda ei ole menetlusosalistega läbi räägitud, veel enam, sellist suhtluskorda ei ole

keegi taotlenud. Ringkonnakohus antud väitega ei nõustu. Asjaolu, et laste isa ei viibinud

21.03.2018 toimunud ärakuulamisel põhjendusel, et temal tekkis segadus seoses tsiviilasjade

eraldamisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks. Kolleegiumi hinnangul on

saanud laste isa esitada enda seisukohti suhtlemiskorra kindlaksmääramise kohta nii varasemalt

toimunud ärakuulamistel kui ka kirjalikult. Igal juhul on võimalik rikkumine kõrvaldatud

ringkonnakohtus, kus määrusekaebuse esitaja kuulati ära. Praegusel juhul on vaidlusväline

asjaolu, et lapsed ei ole alates 2016. aastast isaga regulaarselt kohtunud ning aset on leidnud

üksikud kohtumised (üks kord aastas). Maakohus on põhjendanud piisavalt, miks selline järk-

järguline suhtluskord määrati ning ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et suhete

taastumine võtab aega ja nõuab vanemate koostööd, mis peab silmas laste parimaid huve st

lastele peab jääma aega olukorraga kohanemiseks.

Laste isale on arusaamatu, miks kohus ei ole lapsi isiklikult ja vahetult ära kuulanud. AJ on

sündinud XX.XX.XXXX, seega on ta praegu 5-aastane. DJ on sündinud XX.XX.XXXX, seega

saab ta selle aasta lõpus 8-aastaseks. Tulenevalt TsMS § 552¹ lg-st 1 ei ole kohtul kohustust ära

kuulata alla 10-aastast last. Kuigi sama lõike teise lause kohaselt võib kohus ära kuulata ka

noorema lapse, ei ole maakohus pidanud seda vajalikuks. Kohus on pidanud siseveendumuse

kujundamiseks piisavaks käesolevas asjas kogutud tõendeid, menetlusosaliste selgitusi ning

laste poolt nende kohtu määratud esindajale ja eestkosteasutuse töötajatele avaldatut ning

jõudnud järeldusele, et lapsed vajavad isaga uuesti suhtlema hakkamiseks järk-järgulist

lähenemist. Ringkonnakohtul ei ole alus asuda teistsugusele seisukohale.

38. Laste isa on palunud määrata kindlaks suhtluskord tulenevalt tema väljapakutust. Kohus

on pidanud laste isa suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust osaliselt põhjendatuks (määruse

punktid 26-36). Seega tuleb RA määruskaebus rahuldada osaliselt.

39. Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, on kolleegiumi hinnangul

mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt

maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi

õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg-d 1 ja 3).

40. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuses selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused.

41. KJ on taotlenud kohtult korduvalt RA-le kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi määramist tõendamaks, et laste isa on tasakaalutu. Ringkonnakohus ei pea

taotlust põhjendatuks, sest KJ ei ole teinud usutavaks, et laste isale oleks omane laste suhtes

neid kahjustav või ohustav käitumine. Asja materjalidest nähtuvad asjaolud ja ärakuulamisel

vahetult kogetu viitab sellele, et konflikt on vanemate vahel sh ka minevikusündmuste pinnalt

ning vaidluse fooniks on ema ja isa vastastikused süüdistused, mille raames tehakse muuhulgas

etteheiteid ka teineteise vaimsele tervisele.

42. RA on esitanud taotluse erieestkostja määramiseks PKS § 209 lg 1 alusel. Taotluse

kohaselt piirab laste ema laste isal lastega suhtlemist, mistõttu on vajalik erieestkostja

määramine, kes tagaks lastel isaga suhtlemise. PKS § 209 lg 1 esimene lause sätestab, et isikule,

14 (15)

kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja

nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Ringkonnakohtus 25.05.2018

toimunud ärakuulamisel on laste ema avaldanud, et on käinud korduvalt kohtu poolt määratud

suhtluskorra ajal XXX, et võimaldada laste isal lastega suhelda (ärakuulamise protokoll, tl 52-

53 III kd). Kohtu hinnangul näitab laste ema käitumine positiivset muutust ning tekkinud

arusaama, et lastel on õigus isaga suhelda ning tal tuleb laste emana sellele kaasa aidata,

mistõttu puuduvad eeldused erieestkostja määramiseks.

43. KJ on esitanud ringkonnakohtule taotluse Harju Maakohtu 29.05.2017 määrusega

tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohtu omal algatusel rakendatud esialgse õiguskaitse rakendamise

meetmete tühistamiseks, millega kohus kohustas KJ kord nädalas edastama laste isale ülevaate

koos 2-3 pildiga laste tegemistest, sh andma teavet laste tervise kohta. Taotluse põhjendusena

on märgitud, et lapsed ei soovi pildile jääda.

Kolleegium ei pea esitatud taotlust põhjendatuks, kuna selline kohtu omal algatusel esialgse

õiguskaitse meetme rakendamine tagab lahuselavale vanemale võimaluse saada laste kohta

informatsiooni. Arvestades, et 5- ja 7- aastaste laste seisukohti kujundavad üldjuhul nende

vanemad, antud juhul lastega kooselav vanem, on viimasel võimalik oma positiivse

suhtumisega tekitada lastes soovi oma tegemisi ka isaga, sh piltide kaudu, jagada.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vanemal on õigus saada oma laste kohta infot, mida

annab teine täiskasvanu s.o vanem, kelle juures lapsed viibivad.

44. Harju Maakohus on 26.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohaldanud

esialgse õiguskaitse rakendamise abinõusid määrates kindlaks RA ning laste AJ ja DJ

suhtluskorra järgmiselt: AJ ja DJ kohtuvad oma isa RAga üle nädala paaris nädalavahetuste

pühapäeviti kell 12-18. Esimene kohtumine toimub 30. juulil 2017.

KJ on esitanud kohtule korduvalt (s.o 01.04.2018, 06.04.2018, 10.04.2018, 12.04.2018) taotlusi

paludes tunnistada viivitamata täidetavaks vaidlustatud määrusega kindlaks määratud

suhtlemiskord, kuna taotluse esitaja on seisukohal, et hetkel kehtib nii vaidlustatud määrusega

(Harju Maakohtu 23.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-176) kui ka Harju Maakohtu

26.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kindlaksmääratud suhtluskord, mis ajab

segadusse.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et olukord, kus kahes erinevas tsiviilasjas on reguleeritud

samade poolte vahel lastega suhtlemiskorda, on tekkinud tsiviilasja materjalide ja Kohtute

Infosüsteemi kohaselt põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-16-15131 nõuete eraldamine toimus alles

Harju Maakohtu 03.01.2018 määrusega ning suhtluskorra kindlaksmääramise nõuetega poolte

avaldused eraldati teise tsiviilasja (nr 2-18-176) pärast Harju Maakohtu 26.06.2017 esialgse

õiguskaitse abinõu rakendamise määruse tegemist. Seega, kuigi käesolevas tsiviilasjas

maakohus kõnesolevat määrust teinud ei ole, tuleb arvestada reguleeritud õigussuhte olemust

ja lugeda see siiski tsiviilasja nr 2-18-176 juurde kuuluvaks. Harju Maakohtu 26.06.2017

määrus tsiviilasjas nr 2-16-15131 on Kohtute Infosüsteemi kohaselt 02.10.2017 jõustunud.

TsMS § 467 lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne

otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

25.05.2018 ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel esitatud vanemate seisukohtadest saab

teha järelduse, et nad teevad pingutusi vaidlustatud määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra

täitmiseks. Seega tekitaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorra võimalik

sundtäitmine täiendavalt segadust, mis ei aita kaasa laste ja lahuselava vanema suhtlemise

taastamisele ja stabiilsuse saavutamisele. Tulenevalt eelnevast peab kolleegium põhjendatuks

tunnistada viivitamata täidetavaks Harju Maakohtu 23.03.2018 määruse resolutsiooni punkt 4,

millega Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega rakendatud esialgne suhtluskord tühistati.

45. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja

lg 4 alusel taotleda määruskaebuse esitamisel enamtasutud 5 euro riigilõivu tagastamist.

15 (15)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal