1-16-6119/100 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-16-6119

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Milvi Väin Kriminaalasja number 1-16-6119 Kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid J.A

suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks Kinnipeetav J.A

isikukood: XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub

Karistuse kandmise algus ja lõpp: 08.03.2016 - 08.07.2018 Kaitsja Otto Preem määratud korras Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 04.06.2018

RESOLUTSIOON

1. J.A

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

2. Menetluskulud summas 141,60 eurot, so kaitsetasu vandeadvokaadi Otto

Preemi

poolt õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6119 tunnistati J.A süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ja § 263 lg. 1 p. 1 järgi ning karistati liitkaristusega 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg. 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõista J.A-le karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

19.04.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J.A suhtes karistusjärgse kontrolli kohaldamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isik ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), ohtlik

lastele (risk ühiskonnas) ja ohtlik ametnikele (risk vanglas). Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 76%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse taset, toetab Tartu Vangla kinnipeetava J.A

osas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav elukohta ei ole. Aasta tagasi oli elukoht, siis olid paremad seisud. Ei märkis, et ole suhelnud enam selle inimesega. Elama asuks Prantsusmaale. Usub, et keskkonnavahetus aitab. On noor ja palju vanglas istunud. Distsiplinaarkaristusi on palju, ei ole näidanud ennast

kõige paremast küljest Pärnu . Prantsusmaal saab 100% ilusti hakkama. sse elama ei asu. Tugiisik pakkus seda kohta, aga keeldus mber kuritegelikud isikud ja on sellest, kuna seal on ü kergesti mõjutatav. See broneering on tühistatud ja Eestis elukoht puudub.

Prokurör Milvi Väin

märkis, et isiku jutt sellest on õige, et kui tema ümber on isikud, kes panevad kuritegusid toime, siis on lihtne ise ka kuritegelikule teele asuda. Kui ta tahab minna Prantsusmaale, siis ta võib seda teha ka peale käitumiskontrolli lõppu. Vangla on teada andnud, et tal on koht Pärnus olemas. Tuleks kohaldada käitumiskontrolli aga lühem , alt, siis saab ta mujale elama asuda.

Kaitsja -sse elama asumise kohta tema leiab, et kinnipeetaval Eestis elukoht puudub. MTÜ

nõusolekut ei ole. Kriminaalhooldus on asunud seisukohale, et J.A peaks minema

varjupaika ja kunagi ehk tekib tal sotsiaalteenuse abil elukoht. Riigikohus on ka elukoha küsimusi lahendanud ja ütleb, et karistusjärgset käitumiskontrolli saab kohaldada ainult siis, kui isikul on juba eelnevalt elukoht olemas ja see on kinnitatud. Isik ei ole avaldanud soovi Pärnusse elama asuda. Kui elukohta kindlat ei ole, siis ei saa hooldust määrata. Mõistmatu on ka lisakohustuste kohta tehtud ettepanekud. Arusaamatu on, millisele ravi allutada ja J.A ei ole selleks nõusolekut andnud. Samuti ettepanek mitte suhelda teatud isikutega. J.A on tuvastatud sügav puue ehk töövõime puudub, tegemist on psüühilise puudega, seega J.A ei saaks ka on seotud vabaduse tööle kohustada. Vaadates distsiplinaarkaristuste sisu, siis kõik

piiranguga ja konfliktid on kerged sellest tulema. J.A puhul on asjakohased

sotsiaalhoolekande ja eestkoste meetmed, mitte kriminaalhooldus. Kaitsja toetab J.A seisukohta ja palub tema suhtes mitte kohaldada. käitumiskontrolli KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära J.A, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine J.A võimalik.

KarS § 871 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku - kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

J.A kannab praegu Tartu Maakohtu 31.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6119 mõistetud 3 liitkaristust ja kannab karistuse lõpuni. Seega on täidetud aasta ja 4 kuu pikkust

KarS § 871 -aasta pikkuse lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Kuivõrd isikut on karsitatud vähemalt 2 vangistusega kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ei eelda KarS § 871

lg 2 tulenevalt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871

lg 1 p 2 kohast varasemat üheaastast vangistust.

Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole

võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu

vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja

kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).

J.A selgituste kohaselt tal elukohta Eestis asub elama

ei ole ning vabanemise järel hoopis Prantsusmaale. Kriminaalhooldusametniku 02.04.2018

arvamusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemise järel elukoht ning peale vabanemist on tal võimalik kasutada Lubja 7, Tartu varjupaiga teenust. Tartu Vangla 17.04.2018 iseloomustusest nähtuvalt asub isik elama

MTÜ ulevik aadressil Rääma 23, Pärnu. -sse Aktiviseerimiskeskus T Kohtule esitatud materjalide hulgas, sealhulgas ka kinnipeetava isiklikus toimikus ei ole kinnituskirja ega mingit muud märget kohta, et isikule tõepoolest on antud aadressile elukoht kindlustatud ning selle

puudub kindel ja kontrollitud teave elukoha kohta. Seega jääb kohtule arusaamatuks, kas broneering Pärnu aktiviseerimiskeskusesse on tehtud, kes selle ja millal on teinud ning kas MTÜ-lt vastav positiivne kinnitus sellele on ka saadud. Samuti avaldas süüdlane istungil ise, et ei soovi majutuda antud aadressil. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel vabanemisjärgne elukoht. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga.

Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli J.A

kohaldamata.

Menetluskulud

Riigikohus on leidnud, et kuivõrd käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla

süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata

menetlusse kaitsja. Samuti võivad menetluses tekkida menetluskulud ka sõltumata süüdimõistetu tahtest, mistõttu ei ole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse

toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Võttes arvesse, et

menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega

reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, on riigikohus leidnud, et olukorras, kus

karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata,

kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik (RKKKm, 3-1-1-1-16, p 9.3). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud summas 141,60 eurot, so kaitsetasu vandeadvokaadi Otto Preemi poolt õigusabi osutamise eest, jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik