2-17-14152/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja

Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

05.06.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14152

Tsiviilasi

Spin TEK AS-i hagi Credit One OÜ vastu alusetult

saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus hagi läbi vaatamata

jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Spin TEK AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Spin TEK AS (registrikood 10098106),

lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Kostja Credit One OÜ (registrikood 12449426),

lepinguline esindaja v/adv Jürgen Valter

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 15.03.2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks

tagasi maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

4. Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 22.09.2017 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu alusetult saadud 8608.95 euro

tagastamiseks ning 19.10.2017 hagi täpsustuse.

2. Hagiavalduse kohaselt saatis Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets hagejale täiteasjas

nr 014/2016/608 täitmisteate, mille kohaselt on kostja hüpoteegipidajana andnud

sundtäitmiseks hüpoteegi realiseerimise nõude, milles koormatud kinnisasjaks on

hagejale kuuluv korteriomand. Tegemist on nõuetega, mis tulenevad kolmandate

isikute vahel sõlmitud laenulepingutest. Võlgnikud võlga ei tasunud, mistõttu oli

hageja sunnitud kõnealuses täiteasjas võla ise tasuma, et vältida korteriomandi

realiseerimist. Hageja tasus kohtutäiturile 93 791.06 eurot, millest 89 477 eurot kandis

kohtutäitur üle kostjale. Täitemenetluses on kohtutäitur eksinud seaduse vastu ning

erinevalt Riigikohtu tõlgendusest (lahendid nr 3-2-1-77-15 (punkt 27) ja 3-2-1-64-12

(punkt 47)) on täitur nõudnud hagejalt suuremat summat kui hüpoteegisumma.

Maksimumsumma, mille hageja oli kohustatud tasuma, oli hüpoteegisumma 89 477

eurot. Kohtutäitur oleks pidanud pidanud kandma sissenõudjale üle kohtutäituri tasu

võrra väiksema summa hüpoteegisummast 89 477-8608.95=80 868.05 eurot. See oleks

olnud maksimaalne summa, millele kostjal oleks olnud seadusjärgne õigus. Seega on

kohtutäitur kandnud kostjale 13.04.2016 üle seadusliku aluseta 8608.95 eurot, mille

tagastamist hageja kostjalt nõuab. Kostja keeldus 28.08.2016 tagastamisest.

Tsiviilasjades nr 3-2-1-31-10 (punktis 18) ja nr 3-2-1-138-13 (punktis 22) on

Riigikohus leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise

korral võib sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku

õiguse rikkumise tõttu) vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja

vastu ka pärast täitemenetlust. Kui võlgnikult on täitemenetluse raames võetud ja

sissenõudjale üle kantud enam, kui see seadusest tulenevalt võimalik on, on tegemist

võlgniku õiguste rikkumise läbi toimunud alusetu rikastumisega. Hageja tugines

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lõikele 1 ja leidis, et praegusel juhul ei olnud tal

kohustust kanda kohtutäiturile enam kui 89 477 eurot ega sissenõudjal õigust saada

täitemenetluse raames suuremat summat kui 89 477 miinus täitekulud.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Hagejal võib

olla nõue kohtutäituri vastu või on hageja sellise nõude oma tegematajätmise tõttu

minetanud, kuid igal juhul ei saa olla hagejal nõuet kostja vastu. Hagejal oli võimalus

kohtutäituri tegevuse ja otsuse (sh tasuotsuse) peale esitada täiturile kaebus. Hageja

seda teinud ei ole. Kostja viitas ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõikele 6.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 15.03.2018 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

hageja kanda.

5. Pooled ei vaidle, et hageja tasus kohtutäiturile 93 791.06 eurot, millest 89 477 eurot

kandis kohtutäitur üle kostjale. Hageja leidis, et maksimumsumma, mida oleks saanud

hagejalt nõuda, oli hüpoteegisumma ja kostjale oleks tulnud tasuda kohtutäituri tasu

võrra väiksem summa hüpoteegisummast, s.o 80 868.05 eurot. Kohus nõustus kostja

märkusega, et hageja annab hagis mõista, justkui oleks antud juhul täitur pööranud

nõude hageja muule varale ja viitab sealjuures Riigikohtu praktikale, mis seda

väidetavalt ei luba. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-15 punkti 27 kohaselt annab

täituritasu otsus täiturile TMS § 2 lõike 1 punkti 16 järgi täitedokumendi avaldaja

suhtes. Riigikohus on samas leidnud, et kuna hüpoteegi alusel sundtäitmise

korraldamisest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu, ei saa ka sellest

menetlusest tuleneva täituritasu nõuet pöörata kinnisasja omaniku muule varale kui

hüpoteegiga koormatud kinnisasjale hüpoteegisumma ulatuses, st täituri tasu ja kulude

otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-64-12 punkti 47 kohaselt tähendab hüpoteegi alusel sundtäitmise

korraldamine asjaõiguslikku realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid

kinnisasja omaniku vastu. Seega ei ole ka alust pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku

muule varale. See kehtib mh täituritasu osas, mis asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lõike

1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses. Seega ei saa ka täituri tasu nõuet rahuldada

võlgniku muu vara kui üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu

ja kulude otsus ei ole täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes.

6. Eristada tuleb nõude täitmist täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt,

nõude täitmist täitemenetluses võlgniku muu vara arvelt ning lisaks nõude täitmist

täitemenetluses vabatahtlikult ilma muud vara ja/või hüpoteeki realiseerimata.

Viidatud lahendite kohaselt ei saa täituri tasunõuet rahuldada võlgniku muu vara kui

üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole

täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Kohus nõustus kostja

seisukohaga, et antud juhul on hageja kõnealuse summa 93 791.06 eurot tasunud

kohtutäiturile täitemenetluses vabatahtlikult, st ilma hageja hüpoteeki või muud vara

realiseerimata, mistõttu ei ole viidatud lahendid asjassepuutuvad. Kuigi hageja on

arutanud, et vabatahtlikkuses selles olukorras ei ole pistmist nõude vabast tahtest

rahuldamisega, on hageja vastav väide antud vaidluse ja väljatoodud Riigikohtu

lahendite kontekstis sobimatu.

7. Hageja on täitnud täitemenetluses nõuded ilma, et oleks realiseeritud hüpoteek või

muu vara ning pooled ei vaidle, et täidetud nõuded olid olemas ja kehtivad. Seetõttu

tuleb ka lisaks nõustuda kostja vastuväitega, et hagejal ei ole kostja vastu hagis toodud

asjaoludel alusetust rikastumisest tulenevat nõuet. Kuigi iseenesest on õige hageja

väide, et kaebuste esitamisel või esitamata jätmisel täitemenetluses ei saa olla

kahjunõudeid lõpetav mõju tsiviilõiguses, siis antud juhul ei ole hageja täitnud kostja

suhtes kohustust, mida ei ole olemas, mis ei tekkinud või mis langes ära. Kohustus

tasuda täituri tasu oli olemas, hageja täitis selle kohustuse ning mittetäitmise korral ei

oleks täitur saanud nõuet sundtäita hageja muu vara arvelt. Seega ei ole hagis

kirjeldatud asjaoludel hageja nõuet tekkinud.

8. Eeltoodud selgitustel ei näinud kohus hagis asjaolusid, mis võimaldaksid hagejal

hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on

saanud läbi täitemenetluse alusetult rikkamaks. Kohus jättis hagi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata, kuna asus

seisukohale, et hagejal ei ole võimalik hagiga oma eesmärki, st tasutud kohtutäituri

tasu kostja vastu esitatud alusetu rikastumise nõude kaudu kostjalt tagasi saada.

9. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 2 kohaselt hageja kanda.

Määruskaebus

10. 02.04.2018 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada. Hageja

ei nõustunud, et tegemist oli vabatahtliku täitmisega ja et puudus vaidlus selles, et

täidetud nõuded olid olemas ja kehtivad.

11. Kohus on vabatahtliku täitmise hindamisel jätnud tähelepanuta hageja erilise positsiooni

täitemenetluses. Sellises täitemenetluses on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik

võlgnikuks vaid tinglikult, kuna isiklikku täitedokumenti tema suhtes ei ole, on vaid

asjaõiguslik nõue koormatud kinnisasja võõrandamiseks. Nõude vabatahtlikuks

täitmiseks ei olnud hagejal võimalustki. Selleks pidanuks hüpoteegipidaja eelnevalt ise

pöörduma hageja poole, et teatada kavatsusest alustada täitemenetlust ja andes selle

vältimiseks võimaluse tasuda hüpoteegisumma enne täituri poole pöördumist. Sellist

võimalust hüpoteegipidaja hagejale ei andnud.

12. Kuna hüpoteegipidaja nõuet sundtäitmisele eelnevalt vabatahtlikult täitmisele ei esitanud,

pidi ta aru saama, et kõik sundtäitmisega seotud kulud arvestatakse selle

maksimumsumma sisse, mis hüpoteegi täitmisest saadakse. Kuna sellises täitemenetluses

ei saa pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku hüpoteegiga koormamata varale, pidi

sissenõudja teadma, et tal on õigus vaid hüpoteegisummale, millest lahutatakse

sundtäitmise kulud. Siinkohal on maakohus eksinud, et pooled ei vaidle selle üle, et

täidetud nõuded olid olemas ja kehtivad. Olemas ja kehtivad olid sissenõudja nõue ja

täitemenetluse kulud kokku hüpoteegisumma ulatuses. Sissenõudja nõue hageja vastu oli

täpselt hüpoteegisumma suurune. Esitades täitmisavalduse vähendas sissenõudja ise

teadlikult oma nõuet võimalike täitekulude võrra. Kui täitemenetluses olev sissenõudja

nõue, mis ületab hüpoteegisummat, on vaidlustatud, on ümber lükatud kohtu

põhjendused hagi läbi vaatamata jätmiseks ning nõuet tuleb hinnata sisuliselt. Alusetu

rikastumise jaoks ei ole oluline ka tegutsemine sunni olukorras, vaid piisab sellest, et

kohtutäitur ise, eksides seaduse vastu, on täitnud sissenõudja nõude suuremas summas,

kui tal selleks õigust oli.

13. Tegelikkuses ongi kohus lahendanud kohtuasja sisuliselt, leides, et hagi rahuldamiseks

puudub hagejal õigus. Kohus leidis samuti, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omaniku vastutus peaks piirduma hüpoteegisummaga. Ometigi oli täiteavalduses nõutud

ja ka tasutud rohkem kui hüpoteegisumma. Sissenõudjal jällegi oli õigus

hüpoteegisummale, millest on lahutatud täitekulud. Seega on sissenõudja saanud hageja

arvelt kohtutäituri vahendusel kohustuse katteks summa, millist kohustust hagejal

tegelikult ei ole. VÕS § 1028 koosseisulised tunnused on selgelt määratletavad. Selleks,

et edasiselt aru saada, kas hagi kuulub rahuldamisele, tuleb asi lahendada sisuliselt, mitte

läbi vaatamata jätmise staadiumis.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

14. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 15.03.2018

määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

17. Kolleegium nõustub hagejaga, et praeguses asjas esitatud hagi puhul ei ole tegemist

õiguslikult võimatu hagiga TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 mõistes. Hagis on hageja esile

toonud järgmised asjaolud: kostja algatas hageja kui hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omaniku suhtes täitemenetluse, mille aluseks on kostjale loovutatud

kolmandate isikute vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded; hageja

kinnisasja koormas hüpoteek hüpoteegisummaga 89 477 eurot; hüpoteegi

realiseerimise vältimiseks tasus hageja kohtutäiturile vabatahtliku täitmise tähtaja

jooksul täitmisteates märgitud summa 93 791.06 eurot, millest 89 477 eurot kandis

kohtutäitur kostjale üle. Eeltoodule tuginedes leiab hageja, et kostja on tema arvel

alusetult rikastunud, kuna maksimumsumma, mida hagejalt sai täitemenetluses koos

täituri tasudega nõuda, oli hüpoteegisumma 89 477 eurot, ja et kostjale kuulus

tasumisele täitekulude võrra väiksem summa hüpoteegisummast.

18. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et eelkirjeldatud olukorras võib hagejal olla alusetust

rikastumisest tulenev nõue kostja vastu, kuna kostja sai täitemenetluses oma nõude eest

raha kogu hüpoteegisumma väärtuses, kuigi vastavalt kehtivale materiaalõigusele ja

kohtupraktikale oleks pidanud saama täitekulude võrra vähem, sest hagejalt ei saanud

kohtutäitur vabatahtliku täitmisena nõuda suurema summa kui hüpoteegisumma 89 477

euro tasumist. Viidatud summalt tulnuks kinni pidada ka täitekulud ning sellisel juhul

oleks kostja saanud võla katteks 89 477 eurot miinus täitekulud. Maakohus on

põhjendamatult jätnud hageja väite seoses tema vastutuse piiratusega hüpoteegisummaga

tähelepanuta ning käsitlenud hoopis Riigikohtu seisukohti täituritasu nõude pööramisest

kinnisasja omaniku muule varale ning nõude täitmist täitemenetluses vabatahtlikult

ilma muud vara ja/või hüpoteeki realiseerimata. Siinjuures on maakohus ebaõigesti

leidnud, et hageja annab hagis mõista, justkui oleks antud juhul kohtutäitur pööranud

nõude hageja muule varale. Kolleegiumi hinnangul on maakohus vääralt mõistnud

hageja viiteid kõnealustele Riigikohtu lahenditele. Hagist koosmõjus 19.10.2017

puuduste kõrvaldamise avaldusega on selgelt järeldatav, et hageja on viidanud eeltoodud

lahenditele just selles kontekstis, et tema kui mittevõlgnikust hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omaniku vastutus saab piirduda hüpoteegisummaga. Lahendi nr 3-2-1-77-15

punktis 27 on Riigikohus leidnud, et kuna hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamisest

ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu, ei saa ka sellest menetlusest tuleneva

täituritasu nõuet pöörata kinnisasja omaniku muule varale kui hüpoteegiga koormatud

kinnisasjale hüpoteegisumma ulatuses, st täituri tasu ja kulude otsus ei ole

täitedokumendiks kinnisasja omaniku muu vara suhtes. Lahendi nr 3-2-1-64-12 punktis

47 on leitud, et hüpoteegi alusel sundtäitmise korraldamine tähendab asjaõiguslikku

realiseerimisnõuet, millest ei teki isiklikke nõudeid kinnisasja omaniku vastu. Seega ei

ole ka alust pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku muule varale. See kehtib mh

täituritasu osas, mis AÕS § 346 lõike 1 järgi kaetakse hüpoteegisumma ulatuses.

Eeltoodust nähtuvalt on Riigikohus mõlemas lahendis lisaks sellele, et kinnisasja

realiseerimise täitemenetlusest tulenevat täituritasu nõuet ei saa pöörata kinnisasja

omaniku muule varale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjale, rõhutanud, et

kinnisasjale saab pöörata nõude üksnes hüpoteegisumma ulatuses, millest tuleb katta ka

täitekulud. Eeltoodud järeldust toetab ka Riigikohtu seisukoht analoogse olukorra kohta,

kui kinnisasi oleks läinud täitemenetluses realiseerimisele. Lahendi nr 3-2-1-77-15

punktis 28 on Riigikohus märkinud, et kinnisasja täitemenetluses müümisel on täiturile

tagatud tema tasu ja täitekulude saamine TMS § 174 lõike 2 järgi viisil, et täitur saab

need tulemist maha arvata enne raha sissenõudjatele jaotamist. Seega praegusel juhul, kui

kinnisasi oleks läinud realiseerimisele, oleks kohtutäitur saanud müügist saadavast

tulemist maksimaalselt hüpoteegisumma ehk 89 477 eurot, millest oleks tulnud maha

arvestada täitekulud ja tasu ning ülejääk kanda sissenõudjale. Seega igal juhul oleks

sissenõudjal olnud õigus vähemale, kui ta antud juhul saanud on.

19. Eeltoodust tuleneb, et antud juhul on tegu keeruka õigusliku vaidlusega, millises

olukorras tuleb eelistada asja sisulist lahendamist ja õigusliku olukorra täiendavat

analüüsimist. TsMS § 423 lõige 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbi vaatamata, vaid annab

selleks võimaluse (vt ka analoogse normi TsMS § 371 lõike 2 kohta Riigikohtu lahendid

nr 3-2-1-31-12 (punkt 13) ja 3-2-1-134-07 (punkt 13)). Kolleegiumi hinnangul puudub

kohtupraktika analoogsetes asjades, st olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanik tasub täitemenetluses kinnisasja realiseerimise vältimiseks täituri poolt antud

vabatahtliku täitmise ajal täitmisteates märgitud summa, mis aga ületab

hüpoteegisumma. Asjaolu, et tasumine toimub vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja

jooksul, ei saa mõjuda kinnisasja omaniku õigustele negatiivselt ega tuua kaasa vastutust

üle hüpoteegisumma.

20. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei pea

kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata kaebuse

ülejäänud väidetele.

21. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/