1-17-9752/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-9752

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-9752 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid elektroonilise valve T. C kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.

C , isikukood , XXX kodakondsuseta, keskeriharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 23.09.2017 20.07.2019 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta T. C elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada Viru

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.04.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava

id T.

C elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

T. kannab käesoleval ajal C Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9752 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti talle

karistuseks 9 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses

2 viibitud aeg 19.08.2017-

21.08.2017, s.o 3 päeva ning T. le mõisteti lõplikuks C- karistuseks 8 kuu ja pikkune vangistus 27 päeva . KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.06.2017 kohtuotsuse nr 1 2734 järgi mõistetud -17- karistuse 1 aasta 3 kuud

– 28 päeva vangistust, mis oli asendatud 478 tunni üldkasuliku tööga ja – võrra ning mõisteti 2 aasta ja 25 päeva pikkune vangistus

liitkaristuseks . Karistusest arvati maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 28 päeva vangistus – 88 tundi, s.o 2 kuud

ja t ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva . T.

C

pikkune vangistus karistusaja alguseks loeti 23.09.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, neist 4 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta sest teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole kindlalt välja kujunenud, esineb kuritahtlikku huligaansust, alkoholijoobes autojuhtimist, vargusi, kehalist väärkohtlemist ja ametniku solvamist. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses õpib kinnipeetav riigikeele A2-taseme kursustel ning alates 14.02.2018 on ta määratud tööle koristajana. Lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Käitumine vanglaametnikega on rahulik ja viisakas.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust.

Vabanemisel asub kinnipeetav elama elukaaslase A. S ja 6 lapse juurde (kellest 4 on ühised lapsed) aadressil xxxx on

üürikorterisse . Üürileping sõlmitud suuliselt määramata ajaks. Eluase on samas kuriteod nii elukaaslase kui ka elukaaslase laste vastu on toime sobilik ja püsiv, aga pandud kodus. Tingimused elektroonilise seadme paigaldamiseks on innipeetaval on täidetud. K kutsekeskhari -s keevitaja eriala. Riigikeelt isik ei dus põhihariduse baasil. Ta lõpetas Narva KK valda. Suhtumine haridusse on positiivne. Enamasti on isik kuid vahepeal töötanud ametlikult, töötas ka suulise kokkuleppe alusel. Enne vangistust töötas s, kuhu asub tööle ka

isik xxxx - OÜ peale vabanemist (garantiikiri olemas). Kinnipeetav on toime pannud vargusi, mis viitab kehvale majandusliku toimetuleku oskusele. Isiku toimetuleku ka t võis mõjutada sõltuvusprobleem, millele viitavad paljud alkoholijoobes toimepandud kuriteod ning kriminaalhoolduse nõuete rikk e andmetel on isikul tasumata hagisid 9123,48 eurot. umised. TÄITIS’

Kinnipeetava l J. A, kelle vastu ta on sooritanud kuriteo ja 2 venda. Isik elab ähedasteks on ema

koos elukaaslase A. S (kasutanud tema suhtes lapsega. Isikul on suures peres

vägivalda) ja 6 oluline leivateenija roll. Senine elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Suhteid lähedastega on oluliselt . Hetkel on Kinnipeetaval on mõjutanud isiku alkoholi suhted kõigiga korras. sm d motiveerib iagnoositud alkoholisõltuvus. Isik tunnistab, et tarbib alkoholi palju. Kõige rohkem

alkoholiga piiri pidama töökoht (oleneb, mis objekt käsil on ). Isik on paar korda alkoholi

liigtarbimise tõttu ka töö täiesti

kaotanud. Isik saab aru, et peab piirama alkoholi tarbimist, kuid loobuda sellest plaanis ei ole. Kuriteod on valdavalt toime pandud alkoholijoobes. Vangla

psühhiaater peab vajalikuks alkoholivastast ravi vabaduses. Isik on kunagi ammu proovinud kanepit, kuid tegemist oli juhutarvitamisega. Narkos Isik sai vanglas

õltuvust ei ole. lühiajalist psühhiaatrilist ra korduvalt kasutanud vägivalda. vi. Konfliktsetes olukordades on isik

Ettearvamatu käitumise vallandajaks on üldjuhul alkoholi

tarvitamine. Suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ja koostöövalmis. Senine eluviis näitab aga ükskõiksust ja hoolimatust

ühiskonnas kehtivatesse äljendab soovi edaspidi normidesse ja reeglitesse. Kinnipeetav v

kuritegevusest hoiduda. Arvestades aga seniseid toimetulekustrateegiaid, milleks oli alkoholi

tarvitamine ning suudab eluraskuste

füüsilise vägivalla kasutamine, puudub veendumus, et isik või koduste probleemide korral hoiduda alkoholi tarvitamisest ja pereliikmete füüsilis

est

3 väärkohtlemisest. Hetkel valmis täitma kõiki tundub kinnipeetavale, et seekord on ta kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja tingimusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus

kinnipeetava poolt panemise järgmise 2 aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toime tõenäosus sama aja jooksul on 69%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla T. tingimisi enne tähtaega vabastamist C elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks tingimisi enne

T.

C tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 20.07.2019. T. -le C

määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud ktroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata kohustused. Ele 2 kuud.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamus k es märgib, et innipeetava lähivõrgustikku kuuluvad Narva linnas ema J. A, vennad A ja J. A, elukaaslane A. S, elukaaslase alaealised lapsed O. S ja J. S ning J. P, J. P, A. P ja R. P. Elukaaslase ühised lapsed hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi ja ollakse kirjavahetuses. Elukaaslase hinnangul on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Negatiivset mõju avaldavate isikute kohta ei osanud A. S Kohtute midagi öeld infosüsteemi andmetel on T. d kriminaalkorras a. C- karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest oma elukaaslase alaealise poja O. S ja alaealise tütre J. S suhtes, oma ema J. A suhtes, oma elukaaslase A. S suhtes korduvalt ning naabrimehe suhtes.

Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxxx. Tegemis etkel elavad t on kolmetoalise üürikorteriga, kus h kinnipeetava elukaaslane ja 6 alaeal

ist last. Üürileping on suuline ja tähtajatu. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, sest uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. A. S on nõus elektroonilise valve rakendamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Ta on allkirjastanud . Korteri omanik V. K on samuti andnud oma elektroonilise valve nõusoleku nõusoleku se valve kohaldamiseks T. suhtes oma korteris. Taotluses on C elektroonili märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht s. Äriregistri andmetel ettevõte xxxx - on OÜ asutatud 2012. aastal Narva linnas. Seisuga 07.03.2018

ettevõttel maksuvõlg puudub. Ettevõtte juhatuse liige A. I kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikuga, et kinnipeetav võetakse vabanemisel tööle keevitaja ametikohale. T. on olnud kolmel korral C määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja pani katseajal toime uued kuriteod. Kriminaalhooldusametnik leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ei täida eesmärki ennetada uusi kuritegusid. Kinnipeetav asub elama koos elukaaslase ja lastega, kelle suhtes pani toime kuritegusid. Elukaaslase ja elukaaslase lastega pidev koosviibimine ühes korteris suurendab vägivalla kasutamise riski elukaaslase suhtes ning elektroonilise valve kohustus seda riski ei vähenda. Juhul, kui kohus pea otstarbekaks T. tingimisi enne tähtaega vabastada, C b

teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 20.07.2019. T. le määrata katseajaks KarS § 75 lg C- 2 p 2,4 kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ,8,9 sätestatud ettepaneku määrata 2 kuud.

T.

C kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega Kui kohus ta vabastab, siis alkoholist tingimisi enne tähtaega vabaneda. hoidumiseks piirab ta suhtlusringi ja proovib mingisugust ravi. l on perega normaalsed suhted. Ta Perega koos elamine ei suurenda vägivalla kasutamise riski. Selline asi ei kordu enam. Vägivalla kasutamine oli tingitud nende poolsest provokatsioonist, ka alaealiste laste puhul. Ta palub vabastada Ta asub ta elektroonilise valve alla, kuna elukaaslane ise ei suuda peret üleval pidada. tööle ning siis on ainult töö ja kodu.

4

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma isukoha elektrooniliselt ning l se ähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa T.

enne tähtaega C vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

T. ennetähtaegset C vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla , poolt esitatud materjalidega, ei kuulu elektroonilise valve leiab, et süüdimõistetu T.

C kohaldamisega vangistusest tingim Kinnipeetaval on 4 kehtivat isi enne tähtaega vabastamisele. kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Enamike kuritegudega on kaasnenud vägivalla kasutamine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning kuna isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu taolist arvamust süvendab seegi asjaolu, et isik saab küll aru, et peab alkoholi tarbimist piirama, kuid täiesti loobuda sellest tal plaanis ei ole. Vangla psühhiaatri hinnangul vajaks isik vabaduses alkoholivastast ravi. Isik on kuritegusid toime pannud nii oma elukaaslase, elukaaslase laste kui ka ema suhtes, . Kinnipeetav leiab, et perega koos elamine ei suurenda s.o lähedaste suhtes vägivalla kasutamise ri ei kordu. Samas nähtub karistusregistri ski ning kuriteod enam väljavõttest, et kõikides kehtivates kriminaalkaristustes sisaldub kehalise väärkohtlemise koosseis. Seega ei ole isik, kuigi teda on korduvalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, oma käitumist muutnud. Kohtuistungil väitis kinnipeetav, et vägivalla kasutamine pereliikmete suhtes oli tingitud nende poolsetest provokatsioonidest. , et kinnipeetav ei ole endiselt Sellest nähtub teinud järeldusi talle mõistetud karist käitumisele ei ole õigustust. usest ning aru saanud, et tema

Kriminaalhooldusametniku arva

musest nähtub, et isik on 3 korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Viimane katseaeg kulges mitterahuldavalt, sest isik rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani katseajal toime uued kuriteod. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhool et katseaeg ja dusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. , leiab kohus, et vangistusest tingimisi Arvestades kõike eeltoodut T. C enne tähtaega vabastamin käesoleval ajal e elektroonilise valve kohaldamisega ei ole

põhjendatud.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et olnud hõivatud vangistuses on ta majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osaleb riigikeele A2-taseme kursustel. Samuti selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal ol xxxx -s emas garanteeritud töökoht OÜ ja elukoht. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isik on pannud kuritegusid toime oma elukohas elukaaslase ja viimase alaealiste laste suhtes. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid 76 lg- peab kohus kaalukamateks KarS § s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 5. juuni 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

05.06.2018 kohtumäärus 1 9752 jõustus 14.07.2018 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. -17-