2-18-5257/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-5257 Tsiviilasi R.Z. ’i taotlus riigi õigusabi saamiseks Taotluse menetlusse võtmise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 24. aprilli 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.Z. ’i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (taotleja): R.Z. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 24. aprilli 2018 määrus ja saata R.Z. ’i taotlus riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

2

ASJAOLUD 1. R.Z. (taotleja) esitas 5. aprillil 2018 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi tõlkeabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt on õigusabi saamine vajalik, et lahendada lepingust (alltööleping) tulenevate kohustuste täitmine Euroopa välisel territooriumil ning osalise terviserikke tekkepõhjuse lahendamiseks. Asjast taotlejale tulenev võimalik kasu on 40 479 eurot 61 senti.

MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohus keeldus 24. aprilli 2018 määrusega taotluse menetlusse võtmisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole riigi õigusabi taotlus piisavalt põhjendatud. Esitatud probleemi kirjeldusest ei selgu üheselt, mille alusel, millise nõude ja kelle vastu soovib taotleja esitada. Taotleja esitatud asjaolud on arusaamatud ja ebamäärased. Kuna kohtule ei ole selge taotleja täpsem eesmärk, ei ole kohtul võimalik otsustada, milline on õiguskaitse perspektiiv ja millist kasu võib taotleja õigusabi osutamisest saada. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul õigusabi andmise põhjendatust võimalik hinnata ehk esitatud taotlusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus märkis täiendavalt, et taotleja on enne riigi õigusabi taotlemist esitanud kohtusse avalduse talle eestkostja määramiseks, mis on 1. oktoobril 2017 menetlusse võetud (tsiviilasi nr 2-17-11108). Nimetatud tsiviilasjas võib selguda, et taotlejal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Taotleja esitas 21. mail 2018 määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse ja mõista riigilt välja õigusvastaselt saamata jäänud tulud koos lisanduvate kahjunõuetega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on taotleja andnud oma paremate teadmiste juures selgelt mõista, millise eesmärgi saavutamiseks oleks vaja asja teostada ning asi lahendada selliselt, et sellel oleks õiguspärane tulemus. Hiljuti advokaadiga vesteldes leiti, et asja on võimalik teostada nii, et muuta riigi õigusabi kättesaadavaks Norras. Nõue on mõeldud otsejoones Vangnes Transport ja Distripution vastu, milles on kaasnev roll ka teistel isikutel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 24. aprilli 2018 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu määruskaebuses esitatud põhjendustest sõltumata ja taotlus tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5. Käesolevas asjas on maakohus keeldunud taotleja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, s.o põhjusel, et esitatud taotlusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki ehk riigi õigusabi saamist. Samas on maakohus märkinud, et taotleja on enne riigi õigusabi taotlemist esitanud avalduse endale eestkostja määramiseks (tsiviilasi nr 2-17-11108) ning tal võib seega puududa tsiviilkohtumenetlusteovõime.

3 Ringkonnakohus tuvastas, et taotleja on kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel ise esitanud 19. juulil 2017 Tartu Maakohtule avalduse endale eestkostja määramiseks, kuna tal on raske psüühikahäire. Avaldusele lisatud meditsiinidokumentidest nähtuvalt on avaldajal diagnoositud episoodiline süveneva defektiga paranoidne skisofreenia (F 20.01). Maakohus võttis 1. oktoobril 2017 selle avalduse menetlusse ning taotleja suhtes on läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kuid ekspertiisiakt ei ole KIS-i vahendusel menetlusvälistele isikutele nähtav. 10. mail 2018 toimunud kohtuistungil on maakohus tsiviilasjas nr 2-17-11108 arutanud taotlejaga eestkostja isiku ja eestkostja ülesannete ringi üle. 6. TsMS § 202 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 202 lg 2 kohaselt ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõime on käesoleva menetluse läbiviimise eeldus, mida kohus peab TsMS § 204 lg-st 1 tulenevalt kontrollima omal algatusel ning mille puudumisel ei luba kohus isikul menetluses osaleda ilma seadusliku esindajata. TsMS § 204 lg 2 näeb kohtule ette võimaluse nõuda olukorras, kus tal tekib kahtlus füüsilisest isikust menetusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiis. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. Asja materjalidest nähtuvalt lahendas maakohus taotluse olukorras, kus tal pidi tekkima kahtlus taotleja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. TsMS § 354 lg 1 kohaselt kui pool kaotab tsiviilkohtumenetlusteovõime, peatub menetlus kuni seaduslik esndaja teatab kohtule enda määramisest. Kuna tsiviilasja nr 2-17-11108 raames juba menetletakse taotlejale eestkostja määramist ning korraldatud on ka ekspertiis, ei olnud maakohtul vajalik teha käesolevas asjas TsMS § 204 lg 2 toiminguid. Samas ei saanud maakohus enne tsiviilasjas nr 2-17-11108 lõpplahendi tegemist otsustada taotleja riigi õigusabi taotluse lahendamise üle. Vastasel juhul ei ole välistatud, et maakohus on taotlust menetlenud ja menetlustoiminguid teinud tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku suhtes. Kui kohus määrab taotlejale eestkostja, siis saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 alusel eeldada, et ta on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle on eestkostja määratud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks