1-16-3146/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-3146

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3146 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

M.P, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 10.11.2015 10.07.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

KarS § 871

lg 1-3 alusel kohaldada

M.P’i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta.

Määrata selleks tähtajaks M.P Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada M.P karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.P karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4 s

ätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) . nädala jooksul peale vabanemist

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

M.P kohtuotsusega nr 1-16- kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 27.04.2016 3146 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning temale

8 kuud vangistust. loeti mõisteti karistuseks 2 aastat ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 10.11.2015 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestatakse alates M.P vahistamisest, s.o alates 10.11.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes, korduvalt. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, tekkinud tüli - käigus kaotas isik enesevalitsuse. Varasemalt on teda karistatud salajaste varguste, röövimise, sugulise kire rahuldamise eest ebaloomulikul viisil, tahtliku tapmise ja alkoholi tarvitamise eest vanglas. Kuriteod on eriliigilised, kuid ka varasemalt on isik kasutanud vägivalda.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Vangistuses on kinnipeetav läbinud riigikeele A1- ja A2-

- ja taseme õppe ning sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Pere paarisuhte vägivalla vähendamine ja Õige hetk. Toimunud on vestlused

kriminaalhooldusametnikuga d 2 . Kinnipeetaval on võimaldatu korral käia lühiajalistel

väljasõitudel, mille raames ta kohtus lähedastega. Ta on olnud hõivatud majandustöödel koristajana ning töötanud AS Eesti Vanglatööstus puidutsehhis. Alates 22.05.2017 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonna ta s ning alates 07.08.2017 töötab väljaspool vanglat xxxx OÜ-s.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Vabanemise korral soovis kinnipeetav elama asuda seerimiskeskus xxxx vanglast MTÜ Aktivi

vabanenute majutusüksusesse , mis ei ole võimalik, sest kõik kohad on täis. aadressil xxxx Isiku tädi on nõus elamispinda pakkuma oma k . Tegemist on ühetoalise orteris aadressil xxxx kõigi mugavustega korteriga, kus elab kinnipeetava tädi üksinda. Vanglas on isik suunatud ka Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavale tugiisiku teenusele, et tegeleda isikliku elamispinna leidmisega. isik Kohtlaanglas Põhihariduse omandas Järve Abikoolis. Ämari V on ta läbinud 1-aastase elektriku kursuse. Kinnipeetav valdab riigikeelt A1-tasemel. Enne vangistust oli isik arvel Eesti Töötukassas. Varasemalt ametlikult töötanud ei ole. Mitteametliku töö kogemus ta

on . Vangistuse jooksul on kinnipeetav peamiselt puidutööde osas olnud tööga hõivatud.

Vabanedes on tal xxxx - võimalik jätkata töötamist OÜ s, mida on kinnitanud ka ettevõtte

juhatuse liige, garantiikiri olemas. Vabaduses oli isiku sissetulekuks toimetulekutoetus.

Vanglas keegi isikut materiaalselt ei toeta, kuid kinnipeetav saab isiklikku töötasu.

Sissetulekud on olnud korrapäratud. 05.04.2018 seisuga on kinnipeetaval K-Raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid 1 võlgnevusi tasuma.

821 euro ulatuses. Ta on motiveeritud oma Vabanemisfondi on hoiustatud 577 eurot.

Kinnipeetava l vad ähivõrgustikku kuulu tädi ning kaks täditütart oma peredega. Isik pani kuriteo toime oma elukaaslase suhtes (korduv kehaline väärkohtlemine). Vangla andmetel isikul suhtlust elukaaslasega käesoleval hetkel ei toimu. Emaga on suhted formaalsed, isa ei ole kinn uunatud ka Euroopa Sotsiaalfondi poolt ipeetav kunagi näinud. Kinnipeetav on s rahastatavale tugiisiku teenusele, et luua uusi toetavaid suhteid. Kõik kuriteod on isik toime pannud grupis ja teiste mõjutusel. Kuritegude laad näitab riskivat käitumist. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoh Viimased kaks aastat enne vangistust liigtarvitas ta olisõltuvus.

regulaarselt alkoholi, mille koosmõjul pani toime nii varavastased (vargused) kui ka isikuvastased (praegune kehaline väärkohtlemine, rööv – imine, seksuaalse alatooniga kuritegu katse ja tapmine) kuriteod. Viibides vangistuses tarvitas isik 15.07.2008 ühel korral alkoholi.

Kinnipeetav teadvustab, et alkoholist hoidumiseks peab muutma suhtlusringkonda ning ta

asuma tööle, et mitte olla tegevusetu, mis võib olla uuesti riskiks tarvitama asumisel.

Narkootikumidega probleem puudub. Isiku sotsiaalsed oskused ei ole vajalikul tasemel. Agressiivsust vangistuse ajal ei ole ilmnenud. Enesekontrolli võib alkoholi mõju isik kaotada all, sel juhul on võimalik agressiivne käitumine. Kinnipeetaval on raskused probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamiseks vajalike viiside leidmisel. Varasem kuritegelik eluviis ja alkoholi tarvitamine viitavad impulsiivsusele ning asjaolule, et isik ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Vangistuse ajal analüüsima oma käit on ta hakanud umist. Isikul on o Kinnipeetavat on lemas kindlad eesmärgid tulevikuks (töötamine, hilisemalt pere loomine).

korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab kriminaalsetele hoiakutele. Ta mõistab kuritegude kahjulikkust, kuid proovib käitumist õigustada sõltuvusproblee ga. Varasemalt mi

on isik rikkunud kriminaalhooldus otiveeritud loobuma e nõudeid. Kinnipeetav on m

kuritegelikust käitumisest ning selle jaoks peab enda sõnul loobuma alkoholist ning

ta muutma suhtlusringkonda. Eesmärk on reaalne, kuid lähtudes isiku varasemast elukäigust ja nõrgast toetusvõrgusti on tagasilanguse oht võimalik. Üldise korduva k kust, siis

uriteo

toime

2 aasta jooksul on vangla hinnangul panemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise

35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksu on 42%, seksuaalja l

vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava M.P ontrolli kohaldamist. Juhul, kui suhtes karistusjärgse käitumisk kohus otsustab M.P suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis teeb

Viru Vangla ettepaneku määrata karistusjärgne käitumiskontroll pikkusega üks aasta. talle

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas M.P-le määrata KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik märgib M.P lähedasteks on tädi oma arvamuses, et T. M

J. M ja N. M. Kinnipeetava em O. A elab T. M -

ning täditütred a sõnul Kohtla Järve kandis, kuid ta ei osanud öelda, millised suhted on kinnipeetaval oma emaga ning kas nad suhtlevad omavahel või mitt õltuvuskäitumise ja negatiivset mõju avaldavate isikute kohta ei osanud e. S

tädi midagi öelda. Karistusregistri andmetel on M.P kuritegusid toime pannud grupis ja viibinud aastaid vangistuses, seetõttu võib eeldada, et tema suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga isikud. tädi Telefonivestlusest kinnipeetava

T. Mga selgus,

et viimane xxxx linn. on nõus M.P-le elamispinda pakkuma oma korteris Kodukülastuse käigus selgus, et üksinda. tegemist on 1-toalise korteriga, milles elab T. M T.

M on praegu töötu, kuid usub, et saab lähiajal tööle. Tema lapsed ja lapselapsed on juba täiskasvanud ning seega on tal alguses võimalik vanglast vabanemise järgselt

kinnipeetavat toetada. M.P garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav elukohata, viimane elukoht rahvastikuregistri andmetel oli 1999.

aastal xxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega xxxx. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kinnipeetaval 6, k tusi 3. Kriminaalhooldusele on ehtivaid väärteokaris

isik olnud varem määratud us katseaja kontrollnõudeid ja aastatel 2011-2012, kuid ta rikk

karistus pöörati täitmisele. M.P-le on määratud tugiisik uks N. K Juhul, kui kohus .

peab otstarbekaks M.P suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue määrata talle kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega üks aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbek

as määrata M.P-le KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused.

M.P kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus vanglast vabanema selliselt, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Tal endal mingeid vastuväiteid sellele ei ole. Ta hakkab tööle, hakkab tädi aitama. Ta teenib raha, et oma elamine muretseda. Esialgu elab

xxxx ta tädi juures. Suhted elukaaslasega, kellega nad elasid , on katkenud. Ta ei näegi

endas mingit ohtu, et oleks vaja karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, aga

alkoholijoobes ta lihtsalt ei kontrolli ennast.

Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et ta on nõus vangla ettepanekuga kohaldada isikule karistusjärgne käitumiskontroll. Karistusjärgse käitumiskontrolli formaalsed eeldused on täidetud, isikut on karistatud kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Isikul on vabanemisel kindel elukoht. Isikule on karistusjärgne käitumiskontroll vajalik neil põhjustel, mis välja toonud, et vaja on vangla on piirata alkoholi tarbimist ja selle üle kontrolli pidada. Isik ise leiab ka, et see on tema nõrk koht. Mõistlik oleks ära korraldada ka töötamine, mis hetkel kindel ei ole. Vangla poolt määratud tähtaeg on ka mõistlik, 1 aasta.

KarS § 871 isiku suhtes lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 uud lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist k kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu M.P

M.P Viru Maakohtu suhtes on põhjendatud. kannab käesoleval ajal 27.04.2016 kohtu

121 lg otsusega mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS §

2 p 2,3

2 aastat

8 kuud vangistust. järgi ning talle mõisteti karistuseks ja Ärakandmisele

kuuluva 10.07.2018 karistuse lõpp saabub eelduslikult , seega kannab kinnipeetav ära

mõistetud karistuse täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt äidetud KarS § 87 on t

lg 1 p 1

sätestatud tingimus – u kuriteo eest vähemalt kaheaastase isikut on karistatud tahtlik

vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Nimetatud karistusega on täidetud ka KarS § 871

lg 2 sätestatu, mille kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda eelnevat karistatust, kuna isikut on karistatud 9. peatüki 2. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnis on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusreg reaalset istrist nähtuvalt on M.P kriminaalkorras karistatud 7 korral, vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke te järeldusi teinud ning on jätkanud õigusrikkumis toimepanemist. Kinnipeetava käitumist vangist , kuna tal on üks uses ei saa pidada heaks

kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, tegu on toime pandud alkoholijoobes

– isik kaotas tüli käigus enesevalitsuse. Kuivõrd kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, siis võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Ka kinnipeetav ise on tunnistanud kohtuistungil, et alkoholijoobes ta lihtsalt ei kontrolli ennast. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ning talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse mitte tarvitada alkoholi panemine aitaks kohtu hinnangul motiveerida isikut hoiduma alkoholi tarvitamisest. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei töötanud enne vangistust ametlikult ning ta on korduvalt sooritanud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise ees xxxx -s märgil. Hetkel töötab isik OÜ ning tal on võimalik seal töötamist jätkata ka peale vabanemist. Käitumiskontroll koos KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud kohustusega asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele aitab kohtu hinnangul tagada seda, et kinnipeetav tuleb vabanemisjärgselt majanduslikult toime ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest majandus Kohtu hinnangul on M.P puhul, tulenevalt liku kasu saamise eesmärgil. tema alkoholisõltuvusest, olemas arvestatav risk, et ta võib peale vabanemist panna toime uue kuriteo, kui ta on tegevusetu ja

jätkab alkoholi tarvitamist ning ei oma selle tõttu kontrolli oma tegude üle. Karistusjärgne käitumiskontroll aitaks kohtu hinnangul kaasa isiku kohanemisele vabaduses ning uue kuriteo toimepanemise riski. M.P vähendaks

on ka ise kohtuistungil trolli kohaldamisega. nõustunud karistusjärgse käitumiskon KarS § 871

lg 3 kohaselt on kohtu arvates M.P-le põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 aasta, mille ajal tuleb tal järgida KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud

- kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, sätesta tud kohustusi.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik