1-18-3387/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3387 (18231600770)

Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Ivi Kesküla, Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2018

otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav P.K , apellatsioonkaebus menetluskulude väljamõistmise osas

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 otsus kriminaalasjas nr 1-18-3387 P.K-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. P.K tunnistati Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 otsusega lühimenetluses süüdi KarS §

199 lg 2 p 9 - ja karistati vangistusega 5 kuud. § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub vangistus 3 kuud

10 päeva KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (24. .

- 25.02.2018) ja kandmisele kuulub 3 k , algusega 18.04.2018. uud 8 päeva vangistust Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati ja KarS § 130 lg 4

1 alusel valiti tõkendiks vahi all pidamine. vahi alla kohtusaalist. P.K võeti

Menetluskuludena mõisteti P.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigieelarve tuludesse 705 eurot, uotsusega kaasnevast sundrahast, so 375 eurot ja sh ½ süüdimõistva koht määratud kaitsja tasu 330 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul al Maksuja ates kohtuotsuse jõustumisest Tolliameti arveldusarvele.

Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.

2(3)

2. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab P.K kohtuotsuse osaliselt, so temalt välja mõistetud menetluskuludes osas. summas 330 eurot jätta Palub menetluskulud

riigi kanda, sest tal puuduvad võimalused nende tasumiseks. Tema sissetulekuks on töövõimetustoetus 200 eurot, millest peab tasuma ka korteri üüri.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse.

Ülaltoodust lähtudes kuulub apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus P.K menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses.

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus P.K-lt menetluskulude välja mõistetud osaliselt riigi kanda rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. jätmiseks

KrMS § 175 lg 1 p de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud - tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus jätta riigi kanda. Käesoleva

neist osa

kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järe esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude ldada, et P.K hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. süüdi

Enda tunnistamist P.K vaidlustanud ei ole, küll nähtub aga maakohtu kohtuistungi protokollist (kohtutoimik lk 145-

146), et süüdistatav on palunud ajatada menetluskulud 12 kuu peale.

Vaidlustatud otsusega ongi maakohus süüdistatava vastavasisulise taotluse menetluskulude tasumiseks rahuldanud, andes P.K-le vastavalt tema soovile KrMS § 180 lg 3 alusel

võimaluse tasuda menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Apellandi väide, et väljamõ

330 eurot jätta tulenevalt tema istetud menetluskuludest tuleks

majanduslikust olukorrast, riigi kanda, ei ole aluseks menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

Kohtukolleegium on seisukohal, et P.K menetluskulude ei käi temalt välja mõistetud hüvitamine üle jõu on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega s ja ta ellisesse

olukorda asetanud. teda on varem korduvalt nii Kriminaalasja materjalidest nähtub, et

väärteokui kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Seega pidi

kahjud kuuluvad süüdistatav möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et P.K-lt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

3(3) 5. - - ringkonnakohus Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg st 1, 2, 3 ja § st 391 jätab

Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 kohtuotsuse muutmata ja P.K määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/