2-18-2321/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-2321

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2018 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2321

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu) hagi Terje Talvik vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1974,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AB

„Lietuvos

draudimas“

(registrikood:

110051834; asukoht: J. Basanaviciaus g. 12, Vilnius, 03600

Leedu)

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaali

(registrikood: 12831829; asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn

11314) kaudu

Hageja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Kostja Terje Talvik (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Karin Ploom

(LEADELL Pilv Advokaadibüroo Tartu osakond, e-post:

tartu@leadell.com)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta hagi põhinõudelt (1827 eurot), enne 13.02.2018 arvestatud viivise nõue

rahuldamata.

3. Jätta põhinõude summast kahju käsitlustasu 112 eurot koos viivistega

rahuldamata.

4. Välja mõista viivis põhinõude summalt 1715 eurot alates 13.02.2018 kuni 16.03.2018

summas 12,03 eurot.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda.

6. Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja 450 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. AB “Lietuvos draudimas” AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 13.02.2018

Tartu Maakohtule hagi Terje Talviku vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1827 eurot ja

viiviste nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja (kindlustusandja) kindlustanud korteri aadressil XXX.

18.07.2016 esitas kindlustusvõtja H.K. hagejale teate kahjujuhtumist kindlustatud korteris.

Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle ja kahju

suuruse teeb kindlaks Roheline Laine OÜ. Roheline Laine OÜ teostas 20.07.2016 kahjustatud

korteri ülevaatuse ning vormistas vara ülevaatuse akti, koostas korteri põhiplaani skeemi ja

võttis kindlustusvõtjalt vastu kahjuavalduse. Kahjuavalduse kohaselt lõhkes korteris nr X

kuumavee boiler. Vara ülevaatuse akti kohaselt olid korteris nr X kahjustada saanud

magamistoa värvitud lagi; magamistoa seinad, magamistoa põrand, koridori lagi, koridori

põrand, vannitoa lagi ja koridori sein. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1715

eurot. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas Roheline Laine OÜ hagejale kahjukäsitluse

kokkuvõtte ning arve kahjus suuruse kindlaks tegemise ning tõendite kogumise eest summas

112 eurot. Hageja hüvitas kahjus suuruse kindlaks tegemise ning tõendite kogumise kulu

summas 112 eurot. Hageja tegi korteriühistule päringu kahju tekkepõhjuste kohta.

Korteriühistu selgitas hagejale, et veekahju tekkepõhjuseks oli korteris nr X toimunud

veeboileri avarii. Kostja on korteriomandi XXX omanik. Põhjusel, et lekkekoht asus kostja

korteriomandi reaalosas ja lekkis korteriomandi reaalosaks olev veeboiler, esitas hageja

23.01.2018 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja tagasinõudele vastuväiteid ei

esitanud.

Kostja on pärast hagi esitamist hüvitanud hagejale kahju summas 1715 eurot. Nimetatud

summa laekus hageja arvelduskontole 16.03.2018.

Kostja seisukohad

2. Kostja ei vaidle vastu põhinõudele summas 1715 eurot, mille ta on vabatahtlikult täitnud.

Kostja ei nõustu viivisenõudega, kahju hüvitamise nõudega summas 112 eurot ning

menetluskulude hüvitamise nõudega.

Kostja ei nõustu viivisenõude ega menetluskulude hüvitamise taotlusega, kuna hageja ei ole

andnud kostjale võimalust kohustust vabatahtlikult täita. Kostjani ei ole jõudnud mitte ühtegi

nõudekirja. Samuti ei ole hagejaga kostjaga muul moel ühendust võtnud. Kohtueelse

nõudekirja postiasutusele üleandmine on tõendamata. Kostja sai hageja nõudest teada

28.02.2018, kui kohus toimetas kostjale kätte hagimaterjalid. Kostja täitis kohustuse

16.03.2018 s.o mõistliku aja jooksul.

Kulu OÜ Roheline Laine teenusele summas 112 eurot ei olnud paratamatult vajalik. Samuti ei

kuulu kahju hüvitamisele, kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja hageja kahju vahel.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja ei ole põhinõudele summas 1715 eurot vastu vaielnud ning on nõude pärast hagi

esitamist täitnud. Nimetatud summa laekus hageja arvelduskontole 16.03.2018. Seega 1715

euro osas jääb hagi rahuldamata, kuna nõue on kostja poolt juba täidetud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju käsitlemisega seotud

kulu 112 eurot ja lisanduvat viivise maksmist, kuna hageja ei ole andnud kostjale võimalust

kohustust vabatahtlikult täita.

Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et nõue kostja vastu on talle võlaõigusseaduse (VÕS) §

492 lg 1 alusel üle läinud. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlus puudub selles, et kahju käsitlemisega seotud kulusid

ei kandnud kindlustusvõtja. Kahjukäsitluse tellis hageja ning selle kulu on hageja hüvitanud

otse teenusepakkujale. Kindlustusandja selgitas välja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse

VÕS § 489 lg 1 alusel, mille kohaselt kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks

hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Seega kindlustusandja, tehes kindlaks kahju suuruse,

täitis enda kohustust, mis tekkis seoses kahjujuhtumiga. Kuivõrd kindlustusvõtja ei kandnud

kahju kindlakstegemisega seoses kulusid, ei saanud nõue VÕS § 492 lg 1 alusel

kindlustusvõtjalt kindlustusandjale üle minna.

Hageja on kahju käsitluse nõude põhjendamisel keskendunud eelkõige VÕS § 128 lg-le 3,

mille kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, mh kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 3

sätestab otsese varalise kahju definitsiooni ning ei ole iseseisvaks kahju hüvitamise nõude

aluseks.

Hagejal võib olla kahju käsitlemisega seotud kulude nõue VÕS § 1043 alusel. Vastavalt VÕS

§-le 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on

kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega on

kahjunõude eeldused järgmised: (1) esineb objektiivne teokoosseis: tegu, tagajärg, põhjuslik

seos; (2) tegu on õigusvastane, sh puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud; (3) isik on

süüdi.

Vaidlus puudub selles, et kostja jättis täitmata korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-st 1

tuleneva kohustuse hoida korteriomandi reaalosa korras. Rikkumise tõttu sai kahjustada

kindlustatud isiku korteri siseviimistlus. Kahju ulatuse väljaselgitamiseks tellis hageja

koostööpartnerilt kahju suuruse kindlakstegemise teenuse ning tasus selle eest arve alusel 112

eurot. Selleks, et nentida teo ja tagajärje vahel põhjusliku seose olemasolu, peavad üheaegselt

esinema nii vastutust tekitav kausaalsus kui ka vastutust täitev kausaalsus. Kostja on oma

seisukohtades viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-16-15889, milles

Tallinna Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel leidnud, et vastutust täitvat kausaalsust ei

esinenud. Ringkonnakohus leidis, et kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3) – KOS § 11 lg 1 p-s 1

sätestatud korteriomaniku kohustuse eesmärgiks ei ole kaitsta teise korteri omaniku

kindlustusandjat kindlustusjuhtumi toimumisel kahju suuruse kindlakstegemise raames

koostööpartnerile tasumisele kuuluva summa tekkimise eest. Kohus nõustub selle

seisukohaga. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegu ja tekitatud kahju põhjuslikus seoses,

mistõttu ei ole 112 eurot deliktiõiguse alusel hagejale hüvitatav. Kuna muud lepinguvälised

alused poolte esitatud asjaoludest tulenevalt hageja nõude lahendamiseks ei kohaldu, tuleb

hageja nõue kostjalt 112 euro väljamõistmise osas jätta rahuldamata.

Lisaks kahju hüvitamise nõudele on hageja esitanud viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 esimese

lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Kuna hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt 112 euro hüvitamist, ei ole hagejal õigus

nõuda kostjalt viivist selle summa tasumisega viivitamiselt.

VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, sh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on arvestanud viivist alates 10.02.2018. Hageja

tugineb sellele, et saatis kostjale 23.02.2018 postiga kohtueelse kahju hüvitamise nõude,

milles andis tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 9.02.2018. Kohus leiab, et kostjale kohtueelse

nõudekirja saatmine ei ole tõendatud. Hageja on esitanud kohtule üksnes nõudekirja enda.

Esitatud ei ole tõendeid kirja üleandmise kohta postiasutusele. Asja materjalidest ei nähtu, et

hageja oleks kostjale muul moel nõudest teatanud. Seega põhinõudelt summas 1715 kuulub

viivis väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest. Arvestades et nõue on tasutud

16.03.2018, mõistab kohus välja viivise alates hagi esitamisest 13.02.2018 kuni 16.03.2018.

Enne 13.02.2018 arvestatud viivise osas jääb hagi rahuldamata.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 1.07.2016 on VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. 1715 euro tasumisega viivitamise eest tuleb

kostjalt välja mõista viivis 12,03 eurot (1715 eurot x 8% x 32 päeva / 365 päeva).

4. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS §

163 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja taotleb lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas 1297,50 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt lepingulise esindaja kulud hüvitatakse põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kostjat esindas menetluses advokaat Karin Ploom, kelle ajakulu oli

esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt 8 tundi ja 39 minutit ning tunnitasu 125 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kohus leiab, arvestades käesoleva hagi hinda, asja keerukust ja mahtu, et

kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik kokku 3 tunni ulatuses. Kohus

menetles asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, tegemist ei olnud õiguslikult

keerulise vaidlusega ning kostja argumendid erinevates menetlusdokumentides on sisuliselt

sarnased; hageja 22.03.2018 arvamuse kohta kohus kostjalt seisukohta ei küsinud. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 125 eurot on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja vajalikuks.

Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulud kuuluvad

hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus

kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 450 eurot

(3 tundi x 125 eurot + KM 20%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 kohus märgib hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik