Legislator Case Law & Legislation
2-14-5163/91 AI generated

2-14-5163/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-5163/91
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses oli Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi Sergei Viru Maakohus rahuldas 07.10.2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu

Legislator headnote

AI generated

2-14-5163/91 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu

Keywords

AI generated
attachment of bank accounts banking law monitoring of bank accounts shadow banking bank resolution bank credit balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-5163

Tsiviilasi

Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri Tarmo

Villmani hagi Sergei Šarovi vastu kahju hüvitamiseks

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. mai 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Šarovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Sergei Šarov (isikukood

XXX), esindaja Igor Sumarok

Vastustaja (hageja): Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis)

(registrikood 10547320) pankrotihaldur Tarmo Villman

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 3. mai 2018. a määrus muutmata,

muutes maakohtu põhjendusi.

2. Jätta Sergei Šarovi määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

kaasnenud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi Sergei

Šarovi vastu kahju hüvitamiseks.

Viru Maakohus rahuldas 07.10.2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu

Ringkonnakohus tühistas 18.12.2017 otsusega Viru Maakohtu 07.10.2015 otsuse hagi täieliku

rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus

tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mh jättis menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 15 %

kostja kanda ja 85 % hageja kanda ning selgitas, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. Tartu

Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.02.2018 Riigikohtu 19.02.2018 määrusega.

2. Hageja menetluskulud maakohtu menetluses on 25 eurot (sõidukulud). Hageja palus

menetluskulud välja mõista koos seadusest tuleneva viivisega TsMS § 177 lg 4 kohaselt. Hagejal

puudusid menetluskulud seoses apellatsioonmenetlusega.

3. Kostja ei vaielnud hageja menetluskulude suurusele vastu.

4. Kostja menetluskulude taotluse kohaselt on kostja lepingulise esindaja menetluskuluks tasu

osutatud õigusabi eest maakohtu menetluses 1440 eurot koos käibemaksuga s.o dokumentidega

tutvumine, kliendiga arutamine, hagivastuse koostamine ja kohtule esitamine – 7 tundi; hageja

13.03.2014 arvamusega tutvumine ja selle kohta 16.05.2014 seisukoha koostamine – 3 tundi.

Kokku 12 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), seega kokku 1440 eurot.

Kostja lepingulise esindaja menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses oli menetluskulude

nimekirja kohaselt 3120 eurot koos käibemaksuga, s.o 07.10.2015 kohtuotsusega tutvumine ja

09.11.2015 apellatsioonikaebuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 8 tundi; 21.01.2016

määruskaebuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 6 tundi; 30.12.2015 määruskaebuse

ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 2 tundi; 23.01.2017 määruskaebuse ettevalmistamine ja

kohtule esitamine – 6 tundi; 13.07.2017 vastustaja vastusega tutvumine – 2 tundi; 28.11.2017

kohtuistungiks ettevalmistamine – 2 tundi . Esindajal kulus nimetatud toiminguteks kokku

26 töötundi. Lisaks tasus kostja apellatsioonikaebuse esitamisel riigilõivu summas 1500 eurot.

Kokku kandis kostja menetluskulusid summas 4620 eurot.

5. Hageja ei vaielnud vastu kostja lepingulise esindaja tunnihinnale 120 eurot (sh käibemaks).

Hageja ei vaidlustanud ka apellatsioonmenetluses kantud riigilõivu 1500 eurot. Hageja ei

nõustunud menetluskulude nimekirjas toodud ajakuluga ning leidis, et kokku tõendatud,

mõistlikuks ja vajalikuks menetluskuluks on kostjal selles menetluses 2259,20 eurot

(200+559,20+1500). Kuna menetluskulud jäävad 85% ulatuses hageja kanda, siis maksimaalselt

hagejalt välja mõistetavaks menetluskuluks saaks olla 2260,05 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras hageja

menetluskulud kindlaks summas 3,75 eurot. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kostja menetluskulud kindlaks summas

2733,60 eurot.

Maakohus tasaarvestas kostja menetluskulude nõude hageja vastu hageja menetluskulude

nõudega kostja vastu ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2729,85 eurot. Maakohus mõistis

kostja kasuks väljamõistetavatelt maakohtu menetluses kantud menetluskuludelt (795,60 eurot)

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

7. Kohus nõustus hageja poolt välja toodud arvestusega sõidukulude osas summas 25 eurot

(100 km×0,25 euro/km). Kuna ringkonnakohus jättis menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus

15 % kostja kanda ja 85 % hageja kanda, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks menetluskulud

summas 3,75 eurot (25×15 %).

8. Kohus leidis, et kostja esindaja I. Sumaroki tunnitasu 120 (sh käibemaks) on mõistliku

suurusega.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluses järgmised dokumendid: 18.03.2014 vastus hagiavaldusele (4 lk), 16.05.2014 kostja

seisukoht (3 lk), 09.11.2015 apellatsioonkaebus (6 lk). Kostja esindaja viibis ka kohtuistungil Viru

Maakohtus 13.08.2015 (istung kestis 1 tund) ja Tartu Ringkonnakohtus 28.11.2017 (istung kestis

0,5 tundi). Kohus arvestas ka igaks istungiks ettevalmistamise ajaks 1 tund, seega kokku 2 tundi.

21.01.2016, 30.12.2015 ja 23.01.2017 määruskaebuste ettevalmistamise ja kohtule esitamise osas

märkis kohus, et menetluskulusid saab välja mõista ainult sellise tegevuse eest, mis on toimikust

kontrollitav ja põhjendatud. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja Igor Sumarok

oleks esitanud määruskaebusi. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tegutses kostja isiklikult

ja/või vandeadvokaat Sven Sillari vahendusel, kes tegutseb omanimelise advokaadibüroo kaudu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja tasunud vastava tegevuse eest Alinea Õigusbüroo

OÜ-le, mille kaudu on tegutsenud kostja esindaja Igor Sumarok. Seega ei ole kostja vastava kulu

hüvitamise nõue tõendatud ega sellest tulenevalt põhjendatud.

Kohus leidis, et kuna tegemist oli keskmisest keerukama tsiviilõigusliku vaidlusega, tuleb

arvestada 50 minutit ehk 0,833 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega

on kostja esindaja poolt õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule

esitamisel 10,8 tundi (13 lk × 0,833 h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 1,5 tundi ja

istungiteks ettevalmistamise ajaks 2 tundi. Kohus luges kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 14,3 tundi

(10,8+1,5+2).

Kostja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud kokku on seega 1716 eurot (120 eurot × 14,3

tundi) käibemaksuga.

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on kostja tasunud riigilõivu summas 1500 eurot

apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohus leidis, et kostja menetluskulud riigilõivu osas on

põhjendatud.

Kuna menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid 15 % kostja kanda ja 85 % hageja kanda,

mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 2733,60 eurot (1716+1500×85 %).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

9. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat

Sven Sillari õigusabi teenustele kantud kulud hüvitamata ning teha uus määrus, millega rahuldada

kostja taotlus lepingulise esindaja Sven Sillari õigusabi teenustega seotud kulude hüvitamiseks.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt sisaldab esitatud menetluskulude nimekiri nii lepingulise esindaja Igor

Sumaroki kui ka lepingulise esindaja Sven Sillari õigusabiteenuste kulusid. Asjaolu, et esitatud

menetluskulude nimekirjas ei ole eristatud Igor Sumaroki ja Sven Sillari poolt tehtud toiminguid,

ei saa olla Sven Sillari teenustega seotud kulude hüvitamata jätmise aluseks.

Seadus ei kohusta menetlusosalisi eristama erinevate lepinguliste esindajate menetluskulusid

erinevates dokumentides ja need saab esitada ühiselt ühes dokumendis sõltumata sellest,

missugust toimingut ja millises kohtuastmes iga esindaja tegi.

Vandeadvokaat Sven Sillari õigusabiteenused olid seotud Riigikohtule esitatavate kaebustega

(TsMS § 175 lg 3).

Kui kohtul tekkisid kahtlused või ebaselgused kaebuse esitaja poolt esitatud menetluskulude

nimekirjas kajastatud erinevate esindajatega seonduvate kulude osas, pidanuks kohus kohustama

kaebuse esitajat täpsustama hüvitatavate menetluskulude sisu (sh missugused kulud seonduvad

ühe või teise esindajaga) (TsMS § 176 lg 6).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

10. Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 21). Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

12. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust Riigikohtus kantud menetluskulude

kindlaksmääramist puudutavas osas.

Maakohus jättis kostja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud kindlaks määramata põhjusel, et

kuivõrd kostjat esindas Riigikohtus vandeadvokaat Sven Sillar ning menetluskulude nimekirja

esitas kostja lepinguline esindaja Igor Sumarok, siis ei ole kulu hüvitamise nõue tõendatud ega

põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu põhjendused on selles osas

ebaõiged. Nimelt nähtub toimikust, et kostjat esindas Riigikohtus vandeadvokaat Sven Sillar ning

maa- ja ringkonnakohtus Igor Sumarok. Asjaolu, et Igor Sumarok esitas menetluskulude

nimekirja, millest nähtub kostja menetluskulu seoses tema esindamisega vandeadvokaat Sven

Sillari poolt, ei tähenda, et nimetatud kulu ei ole tõendatud.

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmisel on oluline, et menetlusosalisele on tekkinud arve

tasumise kohustus. Eelduseks ei ole asjaolu, et kostja peab olema talle tekkinud kulu osas esitatud

arve tasunud, vaid piisab arve esitamisest. Mh ei ole menetluskulude hüvitamiseks oluline, kas

menetlusosaline kandis kulud ise või kandis menetlusosalise eest kulud muu isik. Seega, kui

maakohus kahtles, kas kostjal oli tekkinud vandeadvokaat Sven Sillari ees kohustus

õigusabiteenuse osutamise eest tasuda, saanuks maakohus nõuda kostjalt menetluskulusid

tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6).

13. Ringkonnakohus leiab aga, et eeltoodu ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna

maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, kui jättis kassatsiooniastmega seotud

menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja

menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.

Riigikohus andis 19.04.2017 menetlusosalistele tähtaja kuni 29.05.2017 kassatsiooniastme

menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Kostja menetluskulude nimekirja antud

tähtaja jooksul ei esitanud. Järelikult on kostja 27.11.2017 menetluskulude nimekiri osas, mis

puudutab kassatsiooniastmes kantud menetluskulusid, esitatud hilinemisega. Seega jättis

maakohus õigesti kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata kassatsiooniastme

menetluskulude osas.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4). Seetõttu jäävad määruskaebuse lahendamisega tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp