3-18-1054/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1054 Määruse kuupäev 1. juuni 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A. B. (B.) taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Edastada A. B. riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Viru Ringkonnaprokuratuurile Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Muud selgitused Saata kohtumäärus teadmiseks A. B.le.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 29. mail 2018 Viru Vangla kinnipeetava A. B. taotlus riigi õigusabi saamiseks, kus taotletavaks riigi õigusabi liigiks on märgitud isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. A. B. põhjenduste kohaselt süüdistatakse teda teise kinnipeetava kehavigastuste tekitamises, kus ta esialgu on menetluses tunnistajana, samuti on tema vastu algatatud kriminaalasi, kus hoopis teda rünnati – A. B. kaitses enda elu ja tervist.

2. Riigi õigusabi taotluse esitamist kriminaalmenetluses esindaja saamiseks reguleerib riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-d 4-5 ja § 11 lg 1. RÕS § 10 lg 4 kohaselt kui kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid soovib kaitsja osavõttu, esitab ta taotluse riigi õigusabi saamiseks uurimisasutusele või prokuratuurile. RÕS § 10 lg 5 järgi kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. Vastavalt RÕS § 11 lg-le 1 ei pea taotlust riigi õigusabi saamiseks selles kriminaalasjas esitama füüsilisest isikust kahtlustatav, kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt kriminaalmenetluse seadustiku § 45 järgi kohustuslik ja kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel.

3. Eeltoodust ilmneb, et halduskohtul puudub pädevus lahendada A. B. riigi õigusabi taotlust. Kuivõrd A. B. taotlusest nähtuvalt on A. B. suhtes algatatud kriminaalmenetlus, taotlusest ei selgu, et A. B. osaleks kriminaalmenetlustes kannatanu, tsiviilkostja ega KrMS mõttes kolmanda isikuna, ning võttes arvesse, et kriminaalasja täpsemat sisu teadmata ei ole kohtule teada, kas kriminaalasjas, mis on alustatud A. B. vastu, on kaitsja osavõtt kohustuslik, milliseid toiminguid on A. B. teinud kaitsja valiku osas ning milline uurimisasutus teeb konkreetse kriminaalasja lahendamiseks menetlustoiminguid, peab kohus menetlusökonoomiast ning RÕS § 10 lg-st 4 ja 7 tulenevalt vajalikuks edastada A. B. riigi õigusabi taotlus lahendamiseks prokuratuurile. RÕS § 10 lg 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt

2 kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Eelnevast tulenevalt edastab kohus A. B. kui Viru Vangla kinnipeetava taotluse lahendamiseks Viru Ringkonnaprokuratuurile.

4. Seejuures selgitab kohus, et kui kohus on A. B. taotlust ebaõigesti mõistnud ning kriminaalasjas, kus ta kaitses enda elu ja tervist, osaleb ta kahtlustatava asemel kannatanuna, tuleb A. B.l esitada riigi õigusabi taotlus kohtule, kes menetleb antud kriminaalasja või kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda (RÕS § 10 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik