2-17-17595/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-17595

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17595

Tsiviilasi

OÜ Transway hagi Transkandinavian OÜ ja Andres

Treimann vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

873,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Transway (registrikood: 11593090; asukoht:

Paide 7, 11312 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law

Office, e-post: marko@be.ee)

Kostja I Transkandinavian OÜ (registrikood: 12827495;

asukoht:

Aardla

23e,

50110

Tartu;

e-post:

treimann@transakndinavian.eu)

Kostja II Andres Treimann (isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Transkandinavian OÜ-lt OÜ Transway kasuks:

-

põhivõlg 720 eurot,

-

sissenõutavaks muutunud viivis 18,15 eurot,

-

viivis põhivõlalt alates 24.11.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses,

-

sissenõudmiskulud 40 eurot.

3. Jätta Andres Treimanni vastu esitatud hagi rahuldamata.

4. Jätta riigilõiv ja hagi koostamise kulud 50% ulatuses OÜ Transway ja 50% ulatuses

Transkandinavian OÜ kanda ning puuduste kõrvaldamise kulud OÜ Transway kanda.

5. Määrata OÜ Transway menetluskulude rahaliseks suuruseks 628,21 eurot, millest

vastavalt menetluskulude jaotusele mõisa Transkandinavian OÜ-lt OÜ Transway kasuks

välja 241,93 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

OÜ Transway (hageja) esitas 23.11.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Transkandinavian

OÜ

(kostja

I)

ja

selle

juhatuse

liikme

Andres

Treimanni

(kostja

II)

vastu

põhivõlgnevuse/kahjuhüvitise summas 720 eurot, kohtumenetluse eelsete kulude summas

77,87 eurot, viivise summas 18,15 eurot ning lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on kostja I vastu esitatud nõude aluseks hageja ja kostja I vahel

XX.XX.XXXX sõlmitud veoleping, mille alusel hageja osutas kostjale I veoteenust ning

kostja I kohustus selle eest tasuma 720 eurot. Hageja esitas kostjale I arve, mille kostja I on

jätnud tähtaegselt tasumata. Kostja II vastu esitab hageja õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Kostja II

kohustus kostja I seadusliku esindajana korraldama kohustuse täitmist hagejale, millise

kohustuse on kostja II täitmata jätnud ning tekitanud sellega hagejale kahju. Samuti on kostja

II rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes õigeaegselt esitamata kostja I pankrotiavalduse

ning sõlminud hagejaga kostja I nimel lepingu olukorras, kus kostja I oli püsivalt

maksejõuetu. Kui kostja II oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hageja

kostjaga I lepingut sõlminud ning hagejale ei oleks kahju tekkinud. Hageja leiab, et kostja II

on tekitanud kahju summas 720 eurot.

Hageja nõuab kostjatelt I ja II solidaarselt põhivõlgnevuse/kahjuhüvitise tasumist 720 eurot,

kohtueelsete kulutuste hüvitamist 77,87 eurot, viivise 18,15 eurot ning lisanduva viivise

tasumist.

3

Tartu Maakohus jättis 29.12.2017. a määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale

täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – kostja II vastu nõude täpsustamiseks ning

täiendavaks põhjendamiseks. Hageja esitas 17.01.2017 hagiavalduse täienduse.

Tartu Maakohus võttis 23.01.2018 määrusega OÜ Transway hagi Transkandinavian OÜ ja

Andres Treimann vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse ja kohustas kostjat

hagiavaldusele vastama.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale II, kes on kostja I juhatuse liige ja

seaduslik esindaja, isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 5.02.2018. Kostjad,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Kohus leiab, et kostja II vastu esitatud hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kohus nõustub hagejaga, et äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees

vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas

ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10).

Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva

maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09,

p 11). Pankrotiavalduse õigel ajal esitamine peab tagama osaühingu vara võimalikult suures

ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise.

Samuti on selle kohustuse eesmärk tagada, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi

majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta ei suuda täita (vt Riigikohtu 25.

veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12). Sellisel juhul on juhatuse liikme

vastutuse aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7.

Antud juhul on hageja esitanud kõrvuti kahju hüvitamise nõudega äriühingu juhatuse liikme

vastu lepingu täitmise nõude äriühingu vastu. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras,

kus esitatakse kahju hüvitamise nõue eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liikme vastu,

kahjunõude esitamisel arvestada sellega, kas hagejal on või oli kõrvuti rikkujalt kahju

hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult rikkumise tõttu tagasi enda tasutu.

Sellises olukorras saab kahjuna käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja

tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt selle kohta näiteks

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 23;

3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 30; 9. detsembri 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11; 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55).

Eeltoodud põhimõte kohaldub ka siis, kui äriühingu võlausaldaja esitab kahju hüvitamise

nõude äriühingu juhatuse liikme vastu, väites, et tal jäi täitmisnõudele (ja viivisele) vastav

summa äriühingult kui võlgnikult saamata põhjusel, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi

(Riigikohtu 9. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-16, p 15).

Praeguses asjas loeb hageja kostja II tekitatud kahjuks kogu hageja ja kostja I vahelise lepingu

alusel hagejale võlgnetavat summat. Nimetatud summa ulatuses on hagejal lepingu täitmise,

4

viivise ja sissenõudmiskulude nõue kostja I vastu, kuid hageja ei ole seda nõude esitamisel

kostja II vastu arvestanud. Kuigi hageja on hagis märkinud, et kostjal I kinnisvara puudub,

kostja omakapital on negatiivne jne ei saa esitatud asjaoludel järeldada, et hageja nõue kostja I

vastu on väärtusetu ning nõuet ei ole kostja I vastu võimalik isegi osaliselt maksma panna.

Kohus jääb seisukohale, et antud juhul kostjad ei saaks vastutada nõude täitmise eest

solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist

võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu

alusel. Kostja I vastu on hageja esitanud lepingu täitmise, viivise ja sissenõudmiskulude

nõude, kostja II vastu kahju hüvitamise nõude – tegemist ei ole sama sisuga kohustusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamist kostja I suhtes ning kostja 2 suhtes hagi rahuldamata jäämist

peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-s 1 ja § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta riigilõivu ja

hagi koostamise kulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja I kanda ning puuduste

kõrvaldamisega seotud kulud hageja kanda, arvestades et hagejal tuli täpsustada ja täiendavalt

põhjendada kostja II vastu esitatud nõuet.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista riigilõivu 175 eurot

ning lepingulise esindaja kulud summas 453,21 eurot, kokku 628,21 eurot. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu oli 71 eurot ja ajakulu kokku 6 tundi ja 23 minutit (asja materjalidega

tutvumine, nende õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning hagiavalduse koostamine

4 tundi ja 21 minutit; 29.12.2017 ja

23.01.2018 kohtumäärustega tutvumine,

menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine 2 tundi ja 2 minutit. Hageja

on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt

mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kostjad on menetluskulude suurusele vastu vaielnud, leides et need on

lepingulise esindaja kulude osas ebaproportsionaalselt suured võrreldes hagetava võlgnevuse

summaga ja dokumentidega tutvumise, analüüsi ning hagiavalduse koostamise ajakulu on

ebamõistlikult suur, arvestades et kasutades on standardseid dokumendi aluspõhjasid ja

lepingulise esindaja jaoks on see igapäevane tegevus. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu

arvestades saab nii lepingulise esindaja tunnitasu kui ka ajakulu pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt I hageja kasuks välja

mõistmisele pool riigilõivust ning lepingulise esindaja kuludest seoses hagi koostamisega, s.o

241,93 eurot [(175 eurot + 4 tundi ja 21 minutit x 71 eurot) / 2]. Puuduste kõrvaldamisega

seotud kulud summas 144, 37 eurot (2 tundi ja 2 minutit x 71 eurot) jäävad hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik