2-18-6897/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number 2-18-6897 Tsiviilasi L P hagi L P vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L P, isikukood *, elukoht * Kostja L P, isikukood *, elukoht * Kohtuistungi toimumise aeg 1. juuni 2018. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada L P (isikukood *) ja L P (isikukood *) abielu, mis on registreeritud *. a * Maavalitsuses. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4. Jõustunud kohtuotsus saata * Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. 3. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust L P arvelduskontole, millelt riigilõiv kohtule tasuti.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

2

1. Hageja nõue ja põhjendused 02.05.2018. a esitas hageja L P Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi kostja L P vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse lisast nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *. a. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud alates detsembrist 2017. a. 01.06.2018. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja ja kostja abielulised suhted on hageja hinnangul pöördumatult lõppenud ja kostjal on uus elukaaslane, mistõttu abielu taastamine ei ole võimalik. Kohtuväline lahutamine ei olnud võimalik, kuna L. P ei ilmunud abielu lahutamiseks perekonnaseisuosakonda. Abielu lahutamisel soovib hageja jätta praeguse perekonnanime.

2. Kostja seisukoht Kohus on kostja ära kuulanud 01.06.2018. a. Kostja tunnistas esitatud hagi. Kostja hinnangul on poolte abielulised suhted lõppenud 7. märtsil 2018. a ja leiab, et abielu jätkamiseks võimalust ei ole. Hageja väide, et kostjal on uus elukaaslane, on vale.

3. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *. a, mille kohta on * Maavalitsuses koostatud abielukanne nr *. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.3. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. 3.4. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela koos ja ei soovi abielu jätkata, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu.

4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

3

Kuna mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole, millelt riigilõiv on kohtule tasutud.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik