1-18-4222/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2018.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number 1-18-4222 (18231700931)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Liis Landsmann

Prokurör Maksim Kink

Kaitsja Toomas Pilt

Menetluse liik

kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi)

Süüdistatav:

G.M , ik XXX elukoht: xxxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; : ;

haridus: xxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud 3- keskharidus; töökoht või õppeasutus: l korral (kehtivad karistused), viimati: 07.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega karistati KarS § 199 lg 2 – § 25 lg 2 alusel KrMS § 238

lg 2 järgi vangistusega 1 kuu ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristu

seks vangistus 6 kuud 14 päeva. Karistus on ära kantud, isik vabanes 10.11.2017.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 12.05.2018.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 29.04.- 30.04.2018.a.; 11.05.-12.05.2018.a.; alates 16.05.2018.a. kell 19.00

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.M KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistada

teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kriminaalasi nr 1-18-4222

2

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.04.-30.04.2018.a.; 11.05.- 12.05.2018.a., s.o 4 (neli e kuuluvaks ) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisel karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16.05.2018.a. karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada G.M o alates 16.05.2018.a. ’i kinnipidamisest, s.

G.M elukohast lahkumise keeld G.M ’i suhtes kohaldatud tõkend – – tühistada. Kohaldada

G.M ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista G.M’ilt riigituludesse:

- sundraha summas 375 eurot;

–

- kaitsjatasu summas 90 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 1. kuupäevaks (alates 01.07.2018.a. kuni 01.06.2019.a.) vähemalt

38,75 eurot Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või

kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber

99918700027774 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-18-4222, G.M ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised: - 1 -plaat salvestistega CD – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 18.05.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist.

SÜÜDISTUS

G.M’it süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimasel ajal toime pannud 5 vargust, s.o 17.01.2017 ja 06.02.2017 (mille eest teda karistati 14.02.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi), 12.04.2017 ( - mille eest teda karistati 07.06.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud 14 päeva, mille - ta kandis ära 27.04.2017 – 10.11.2017) ning 20.03.2018 ja 08.04.2018 (mille eest teda karistati Põhja prefektuuri poolt väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi vastavalt 20.03.2018 ja 08.04.2018

),

3 uuesti 29.04.2018 kella 17.56 paiku viibides xxxx asuvas ja M.E -le kuuluvas kaupluses M, OÜ

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil küsis valmistoiduleti teenindajalt grillitud broilerikoiva 1,33 eurot maksumusega , ja olles saanud nimetatud kauba toidukotis oma kätte eemaldus leti juurest müügiriiulite vahele ning hetkel kui kedagi lähedal ei olnud peitis grillitud

broilerikoivaga koti oma jope põue, seejärel väljus müügisaalist kassast nr 2, peatumata kassalindi juures, ajal kui kassapidaja teenindas kassas teist klienti, kuid v

argus jäi G.M’i tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni. turva

Samuti tema, 11.05.2018 kella 14.40 ajal viibides xxxx asuvas ja C -ile kuuluvas kaupluses C

AS , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pakendi, mis sisaldas

6 purki, A. Le Coq õlut kogumaksumusega 8,29 eurot, pani kauba oma seljakotti ning väljus

kaubaga müügisaalist, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.M’i tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni. turva

Samuti tema, 16.05.2018 kella 18.25 paiku viibides xxxx asuvas ja M.E OÜ-le kuuluvas kaupluses

M pudeli viina , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe „Poolik“ maksum ning väljus kaubaga müügisaalist, usega 6,59 eurot, peitis selle jope varukasse

jättes eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.M tahtest olenemata põhjusel lõpule selle ’i viimata, sest ta peeti kaupluse turva

töötaja poolt kinni.

Seega pani G.M toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi -

kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav G.M tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude

toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses

lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et ja vargusi paneb ta toime siis, kui tal tööd ei tal on alkoholiga probleeme ole. Samas väitis ta, et ta töötab sõbra juures remonditöödel, ametlik töökoht on tal Soomes ning

Eestis töötab ta mitteametlikult. Samuti lisas, et ta saab töövõimetuspensioni. Ta ei osanud selgitada, miks ta vargused toime pani, kui tal enda väitel on olemas töökoht. Oma elukoha osas

väitis ta, et ta elab sõbra juures, kuid saaks elada ka isa ja naistuttava juures. Isik palus end karistada üldkasuliku tööga.

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis G.M ’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel ning karistamist vangistusega

1 aasta 6 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista vangistust. Prokurör palus karistuseks 1 aasta lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg päeva vangistust, , 4 karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestada G.M kinnipidamisest 16.05.2018.a. ’i Prokurör rõhutas, et isik on vabaduses viibitud 9 kuu jooksul toime pannud juba 5 varguseepisoodi ja seega on tema tegevus intensiivne.

Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja prokuröri taotletud karistusega ei nõustunud. Kaitsja rõhutas, et süüdistatava näol on tegu isikuga, kes on oma eluga ummikus ja ta peaks pöörduma ravile. Kaitsja rõhutas, et varastatu väärtus oli väike ja seda tuleb süü suuruse hindamisel arvestada nagu ka seda, et vargustega ei ole kahju tekitatud. Süüdistatav saaks elada ka oma isa juures ning tal on Soomes

4

ametlik töökoht. Kaitsja palus mõista isikule kergem karistus ja palus ajatada menetluskulude tasumine.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et G.M ’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteoepisoodide

– § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates s on tõendamist leidnud.

G.M

’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka:

29.04.2018.a. episood : is - kaupluse kuriteoteade /tl 32-34/, mille kohaselt on palutud alustada menetlust isiku suhtes, kes 29.04.2018.a. kella 17.56 ajal, xxxx asuvas M kaupluses kassaliinist kaubaga (grillitud möödus broilerikoib maksumusega 1,33 eurot). Kaup tagastatud rikkumata kujul; - kinni -37/ peetu üleandmise leht /tl 35 , millest nähtuvalt 29.04.2018.a. kella 17.56 ajal peeti xxxx

asuvas M kaupluses kinni G.M ( XXX) ik: , kes möödus kassaliinist kauba eest (summas 1,33 eurot) maksmata ja anti politseile üle; - tunnistaja

-42/, xxxx X1 (turvatöötaja) ütlused /tl 38 mille kohaselt viibides 29.04.2018.a. tööl asuvas M kaupluses, nägi ta valvekaamerast, kuidas üks meesterahvas peitis endale kella jope põue grillitud kanakoiva, möödus kassaliinist, jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni kell 17.56; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 45-47/, mille kohaselt 29.04.2018.a. kell 18.22 peeti politsei poolt kahtlustavana kinni G.M, seoses 29.04.2018 kell 17.56 xxxx asuvas M kaupluses toime pandud broilerikoiva varguse katsega;

- k -51/, mille kohaselt tunnistab G.M ahtlustatava ütlused /tl 48 oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et M kauplusesse, et 29.04.2018.a. kella 17.55 paiku läks ta

osta grillitud broilerikoiba. Ta läks kassasse ja võttis koiva korvist välja ja tahtis selle panna kassalindile, kuid helises telefon ja selle asemel, et panna broilerikoib kassalindile, pani ta selle endale põue. Ta möödus telefoniga rääkimise ajal kassadest ja peeti kinni. Ta ei oska öelda, miks nii juhtus, ta oli alkoholijoobes ja see võis olla üheks põhjuseks. Tal oli kaasas 2 eurot ja ta soovis kassas broilerikoiva eest maksta. Ta kahetseb tehtut; - di vaatlusprotokoll /tl 52-59/, 29.04.2018.a. kella 17.54 ajal saab asitõen millest nähtub, kuidas

meesterahvas kuumtoidu letist valge koti ja liigub see käes kaupluse kassade juurde. Kella 17.56.18 ajal paneb meesterahvas kassade juures vasaku käega valge koti enda jope taskusse ja möödub kassadest. Kui isik möödus kassadest, siis võtab ta telefoni ja hakkab telefoniga rääkima.

11.05.2018.a. episood : is

- kaupluse kuriteoteade /tl 18/, G.M, kes mille kohaselt on palutud võtta vastutusele 11.05.2018.a. AS C xxxx Ci kaupluses (xxxx . ) möödus kassaderivist, jättes tahtlikult kauba (A Le Coq 6-pakk väärtusega 8,29 eurot) eest tasumata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata kujul; - tunnistaja

-21/, xxxx X2 (turvatöötaja) ütlused /tl 19 mille kohaselt, 11.05.2018.a. viibides tööl asuvas Ci kaupluses, kella 14.38 A Le Coq pakendi nägi ta paiku, kuidas üks meesterahvas võttis (6) ja läks kinnisesse tsooni, pani pärast mida läks kassadest läbi, jättes kauba seljakotti,

kauba

eest (väärtusega 8,29 eurot) tasumata. Ta pidas isiku kinni ja kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 27-28/, mille kohaselt 11.05.2018.a. kell 16.20 peeti politsei poolt kahtlustavana kinni G.M, seoses 11.05.2018 kell 14.40 xxxx asuvas Ci kaupluses toime pandud Alecoq 6- ga; paki (väärtusega 8,29 eurot) varguse

- -30/, mille kohaselt tunnistab G.M kahtlustatava ütlused /tl 29 oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et

arvas, et ta võttis viina, kuid selgus, et ta võttis hoopis õlut

5

ja ta ei mäleta sedagi, kus ta kinni peeti. Tema sõnul tulenevad vargused sellest, et ta on taas alkoholi tarvitama hakanud ja ei anna oma tegudest aru. Ta kahetseb tehtut;

16.05.2018.a. episood : is - kaupluse kuriteoteade /tl 2-4/, mille kohaselt on palutud alustada menetlust G.M’i (ik:

XXX), suhtes, kes 16.05.2018.a. kella 18.25 ajal, xxxx asuvas M kaupluses möödus

kassaliinist varrukasse peidetud kaubaga (viin „Poolik“ maksumusega 6,59 eurot). Kaup tagastatud rikkumata kujul;

- tunnistaja (

5-9/, xxxx X1 turvatöötaja) ütlused /tl mille kohaselt viibides 16.05.2018.a. tööl asuvas M kaupluses, nägi ta, kuidas üks meesterahvas „helina“ saatel väljus kassajoone taha. Ta

pidas isiku kinni ja tema varruka sees oli pudel viina Poolik väärtusega 6,59 eurot. Isik läbis kassajoone kauba eest maksmata; - kinnip -12/, eetu üleandmise leht /tl 10 millest nähtuvalt 16.05.2018.a. kella 18.25 ajal peeti xxxx asuvas M kaupluses kinni G.M ( XXX) ik: , kes möödus kassaliinist kauba eest (mis oli peidetud varrukasse) maksmata ja anti politseile üle; - isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 13-15/, mille kohaselt 16.05.2018.a. kell 19.00 peeti politsei poolt kahtlustavana kinni G.M, seoses 16.05.2018 kell 18.25 xxxxx asuvas M kaupluses toime pandud viinapudeli vargusega;

- 16-17/, mille kohaselt tunnistab G.M Kahtlustatava ütlused /tl oma süüd varguse katse toimepanemises. Ta on selgitanud, et ta liikus xxxx kandis, kuid ei mäleta sündmusest midagi. Ta kahetseb tehtut;

Muud iseloomustavad materjalid: - isiku karistusandmed ja otsused 64-81/, mille kohaselt G.M on korduvalt karistatud

– /tl varguste eest:

- 64-71/, G.M t varasemalt karistatud väljatrükk karistusregistrist /tl millest nähtuvalt on ’i

kriminaalkorras 3-l korral (kehtivad karistused). Viimati karistati teda 07.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2

alusel. Samuti on teda korduvalt karistatud ka

väärteokorras, mh KarS § 218 lg 1 aluse , viimati 08.04.2018.a. ja 20.03.2018.a. PPA Põhja

l prefektuuri otsustega; - 07.06.2017.a. Harju Maakohtu otsus /tl 72-75/, mille kohaselt karistati teda

KarS § 199 lg 2 – §

25 lg 2 alusel KrMS

§ 238 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 kuud 14 päeva.

- -Harju politseijaoskonna patrullitalituse 08.04.2018 ja 20.03.2018.a. Põhja Prefektuuri Lääne

otsus

76-78, 79-81/, millede t karistati ed /tl st nähtuval G.M ’it KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvide

ga vastavalt 60 ja 20 eurot kauba (viinapudel ja snäkk) eest tasumata jätmise eest;

Kohus leiab, et G.M’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning

tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtus isik väitis, et tal on alkoholiprobleemid, mis tingivad varguste toimepanemise. Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused viited sellele, et isik ei oleks olnud süütegude toimepanemisel võimeline nende keelatusest aru saama või oma käitumist

vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kohus viitab, et kuriteoepisoodis, milles isik mõlemas väidab end alkoholijoobe tõttu sündmusi täpse

malt mitte mäletavat (tl 17, 30), peitis ta alkoholi riiete alla või seljakotti (tl 8, 11, 20, 23) ja püüdis alkoholi kauplusest välja toimetada (tl 12, 17, 54). Seega on ilmnenud isiku sihipärane ja läbimõeldud tegevus. Selle põhjuseks võib tegevuse küll pidada ka isiku enese poolt viidatud alkoholiprobleemi ja tungi alkoholi järele, kuid asjaolusid

arvestades ei ole need ilmselgelt sellised asjaolud, mis võimaldaks rääkida isiku

6

süüdimatusseisundist või piiratud süüdivusest. Samuti on isik detailsemalt kirjeldanud, et

29.04.2018.a. episoodis pani ta broileri

helises koiva „kogemata“ endale põue, kuna samal ajal telefon, mida ta soovis a. vastu võtt Selline seletus ei ole eluliselt usutav, kuna enese väitel läks isik poodi just selleks, et broilerikoiba osta (tl 49) ning see oli ka ainsaks esemeks, mille eest kassas väidetavalt tasuda soovis. Seega pidanuks isikul sihipärase tegevuse (kauplusesse minek ja seal telefonikõnele vastamine) järgselt tekkima põhjendatud küsimus, üldse

miks ta kaupluse kassas viibib. Samuti on selline seletus asjas kogutud ja objektiivsete tõenditega. Näiteks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et isik pani valge koti enda jope alla juba enne kassalindini jõudmist (tl 55) ja ka telefon oli tal käes juba müügisaalis (tl 55-56) ning möödub kassast peatumata ja seda ajal, kui kassiir teenindab teist klienti (tl 56-57). Seega ei ole isiku ütlused kauba eest maksmise soovi osas usaldusväärsed.

Kohus rõhutab, et G.M oli võimeline

kohtumenetluses osalema, esitades omapoolsed seisukohad ja tal ei olnud avaldunud ühtegi terviseseisundit (sh tugevale alkoholisõltuvusele omast

deliiriumi). Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et G.M on süüvõimeline.

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning G.M ’i poolt

kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil

kontrollitud tõenditega on süü suunatud võõra vallasasja G.M’i kuriteokatse , mis olid te

äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis G.M pani kuriteod

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku o . Seega isik mastamise eesmärgil) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub tegutses eesmärgiga varastada toiduaineid ja alkoholi.

KARISTUS

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt

asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest

piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle

küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6).

Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Süüdistatav on kavatsetult toime pannud , mis jäi kolm teise astme kuriteo episoodi d katsestaadiumisse.

7

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest

lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3 06 p 14). Karistusseadustiku mõtte -1-1-99- kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14).

G.M’i poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et , kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sh reaalsest vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude

toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid

arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav enese sõnul küll töötab, kuid sellekohaseid tõendeid ta ei esitanud ja mainis, et hetkel teeb „remonti sõbra juures“, kus ta elab, lisaks väitis, töötab mitteametlikult ka XXX OÜ-s ja ametlikult Soome Vabariigis, kuid sellekohaseid täpsemaid andmeid ja tõendeid isik esitanud ei ole. Lisaks saab isik enda Eestis ka xxxx. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, väitel et G.M-i enese sõnul tarvitab ta alkoholi, kui tal tööd ei ole ning siis paneb ka vargusi toime. ta

Isik ei osanud selgitada, et kui ta esmalt väitis, et töötab, siis miks ta väidetava töö ja raha olemasolu korral uued vargused toime pani. Seega ei pea kohus usaldusväärseks isiku seletust temal püsiva töökoha olemasolust. G.M on korduvalt karistatud ka väärteokorras (

8 kehtivat

väärteokaristust, st määratud rahatrahvid on tl 66- ) ja nende tegude ee 67 tal tasumata.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi KarS § s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, - , seda järgneval põhjusel:

Süüdistatav on korduvalt karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on 3 kehtiv karistust at süstemaatilise varguse toimepanemise eest (tl 64-65). Seejuures on G.M’it iseloomustavaks

asjaoluks see, et isik paneb pidevalt toime poevargusi. lisaks Sellist käitumismustrit kinnitab

käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnule ka tema karistusregistri väljatrükk (tl 65-69) ja

eelnevad kohtuotsused (tl 72-75, 102-105) ning ka 76-81). Seejuures tuleb väärteootsused (tl

tähele panna, et isik on viimasel ajal keskendunud toiduainete ja alkoholi varastamisele ja käesolevas menetluses – ilmnes, et ta teeb seda samalaadsel viisil peidab esemed kaupluses oma seljakotti (8, 20, 49, 41). Tulenevalt karistusandmetest pani isik eelmised, Harju või riiete alla

Maakohtu 12.01.2017.a ja 14.02.2017.a. otsust te kandmiselt ega mõistetud vangistus

tingimuslikult vabastamisel määratud katseaja jooksul toime uue süüteo d varavastased d (07.06.2017.a. otsus). 07.06.2017.a. Harju Maakohtu otsusega pöörati isikule mõistetud vangistus täimisele ning pärast karistuse ärakandmist (isik vabanes 2017. aasta novembris) pani isik toime

uued väärteod KarS 218 lg 1 järgi juba 2018. aasta märtsis ja aprillis (tl 66 pärast mida , 76-81), jätkas käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt uute süütegude toimepanemist – pannes 29.04., 11.05. ja 16.05.2018.a. toime uued d. süüteokatse .

Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06).

Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11).

8

Kuivõrd on ilmne, et lühiajalised eelnev

ad vangistus , mille kandmiselt isik tingimuslikult ed vabastati

kari ja ka reaalselt ärakantud vangistus ei täitnud stuse eesmärke, peab sel korral olema vangistuse määr rangem kui varasema ega mõistetud karistus kohtuotsust te puhul. Kuna kuriteod jäi katsestaadiumisse ning kahju ei tekitatud, kaup tagastati kauplusele, peab kohus võimalikuks d

mõista karistuse siiski san mõnevõrra madalamas määras. ktsiooni keskmisest

Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete kuritegude toimepanemisel 1 aasta 6 kuud , peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse (millest lühimenetluse korras arvatakse maha 1/3). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg 29.04.-30.04.2018.a.; 11.05.-12.05.2018.a. Kohus ei pea ka

võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud

motiividel

eest nii kriminaalkui – varasem karistatus täpselt samalaadsete süütegude

väärteokorras, mistõttu on ilmne, et eelmiste isiku vabadust mittepiiravate karistustega ei

saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke. küll ise Isik avaldas kohtus omapoolset soovi

üldkasuliku töö tegemiseks arasemast nähtub, et katseaja nõudeid ei järginud ning , kuid v

ta üldkasulikku tööd tegema ei asunud (tl 97

-98) ning seega puudub kohtul veendumus, et isik oleks reaalsuses võimeline üldkasuliku tööd sooritama Kohus märgib sedagi, et kaitsja poolt viidatud .

ravi kohaldamine, seoses süüdistatava võimaliku alkoholisõtluvusega, ei ole samuti võimalik. Kohus viitab, et KarS § 692 lg 6 kohaselt on vangistuse raviga asendamist võimalik kohaldada üksnes isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu või isikule, kes on kuriteo toime pannud seksuaalsuunitluse häire tõttu.

Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on

otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale

mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema

karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja KKo karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas

korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik KKo

vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-

04). Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid

andmeid ( , mis korduv karistatus

, varasemalt katseaja nõuete eiramine ja käitumismuster avaldub uute samalaadsete süütegude toimepanekus). Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise.

Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti

karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik

karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel - tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või -

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite

9 hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest mõistetud vangistuse ära kandnud, kuid jätkanud koheselt kuritegelikul teel ja pannud toime uue analoogse kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Kohus

leiab, et antud juhul, kui G.M peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ning

toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada G.M’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada G.M 16.05.2018.a. ’i kinnipidamisest, s.o alates

Menetluskulud ja asitõendid

Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 90 - eurot. KrMS § 180 lg st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. on selle suuruseks 750 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt

väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo

toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada

väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 375 eurot. Kohtu hinnangul ei esine G.M’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. G.M’i näol on tegemist vähemalt osaliselt töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt

kohtuistungil esitatud taotlustest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas asitõendiks olev CD-plaat salvestistega on dokumentaa

lne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. see

Merle Parts kohtunik