4-18-719/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 10.mail 2018.a. Tallinnas, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-18-719

Kohtunik

Margot Mikler

Sekretär

Moonika Rubizova

Tõlk

Katrin Jana Vaab –

Väärteoasi B.E

kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 16.01.2018.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,17,010001

Menetlusalune isik B.E , isikukood: XXX; elukoht: xxxx xxxx ; kodakondsus määratlemata;

K

ohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor

Väärteoprotokolli number 2317,17,010001

Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine istungimenetluses (kohtuistungi toimumise aeg: 03.05.2018.a.)

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1; § 133-135 kohus otsustas:

Jätta B.E kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 16.01.2018.a. otsus väärteoasjas nr 2317,17,010001 muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE40330033341611 0002 Danske Bankis või nr EE701700017001577 198 Luminor pangas (endine Nordea pank).

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220185006252 ning selgitus B.E „ , - -719,

väärteoasi 4 18 rahatrahv“.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.juuni 2018.a.

Asjaolud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

Rainer Peetsmann poolt on koostatud 08.12.2017.a. väärteoprotokoll selle kohta, et 08.12.2017.a. kell 02:45 ajal Harjumaal Tallinna linnas xxxx xxx vahel suunaga xxx poole – juhtis eg.nr XXX XXX isikuna, kes eiras B.E mootorsõidukit Peugeot Boxer r tahtlikult ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politsei alarmsõidukilt sinise ja punase töötava

vilkuriga ning sisse lülitatud erisignaalseadmega antud sõiduki kohustuslikku peatumise

märguannet. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühe liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri näit 0,78 +/-0,05 mg/l.

Kirjeldatud tegevusega rikkus B.E liiklusseadust § 69 lg 3 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi.

Politseiskuse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveke kohtuesindusgrupi 16.01.2017 2317,17,010001 B.E-le .a. otsuse alusel väärteoasjas määrati karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldati B.E-le suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus se § 234 6 kuuks ning liiklusseadu lg 1 järgi rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Kaebuse sisu Menetlusaluse isiku esindaja palub tühistada väärteoasjas nr 2317,17,010001 süüdistuse otsus LS § 234 lg 1 osas ning lõpetada menetlus väärteo koosseisu puudumisega. Samuti palub otsuse tühistada lisakaristuse määramise osas, s.t. transpordivahendi juhtimise äravõtmiseks 6 kuuks. B.E väidab, et ta ei ole näinud tema auto taga sõitnud vilkuritega politseiautot,

kuna Peugeot Boxer salongis puudub tahavaatepeegl ning seetõttu ei saanud täita

peatumisnõuet. Alles siis, kui jõudis maja ette ja peatus tõkkepuu ees, nägi ta küljepeeglist lähenevat politseiautot vilkuritega. Kaebuse esindaja seab kahtluse alla tunnistaja ütlused selle kohta, et koos vilkuritega töötas ka helisignaal. Vähetõenäoline, et öisel ajal, liikudes mööda sisehoove auto taga, mis ei ületanud kiirust, tekkis vajadus rikkuda magavate elanikke öörahu

helisignaali sisselülitamisega. B.E tunnistas, et tema oli autoroolis. Ta viidi

politseiosakonda ning vaatamata sellele, et ta polnud kaine oli ta sunnitud kirjutama omakäeliselt süü ülestunnistamise, kuna politseitöötajad ähvardasid jätta teda ööseks kambrisse ning viia hommikul kohtusse. Kuna ta oli juba kriminaalkorras karistatud, siis kartis ta aresti. Kaebuse esindaja leiab, et vastutus LS § 234 lg 1 järgi saabub siis, kui transpordivahendi juht

ignoreerib tahtlikult kohustusliku pea nnet tumise märgua . Teisi sõnu, juhul kui transpordivahendi juht näeb siniste ja punaste vilkuritega politseiautot, saab aru, et peatumise märguanne on temale antud, kuid ignoreerib seda. Kaitsja arvates ei ole kohtuvälise menetleja

poolt esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et B.E tahtlikult ignoreeris

kohustuslikku peatumise märguannet. Tunnistaja ja B.E ütlused on vastuolus ning tekitavad kahtlusi ning kahtlused ei ole kõrvaldatud ja vastavalt süütuse presumptsioonile tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused B.E kasuks.

Kaebuse esitaja esindaja leiab, et lisakaristuse määramine LS § 224 lg 3 p 1 järgi ei ole kohustuslik ja selle otstarve sõltub konkreetsetest asjaoludest. Käesoleva otsuse tegemise ajal

oli B.E juba juhtimisõigus äravõetud 4 kuuks. Nimetatud lisakaristus oli määratud Harju Maakohtu 28.12.2017.a. otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Käesolev tegu oli toime

pandud 27.12.2017.a. ja kohtuotsus jõustus enne väärteoasjas otsuse tegemist. Karistuse

määramise stanud süüdistatava isikuga l on kohus arve , kes oli varem tunnistatud kriminaalkorras süüdi transpordivahendi juhtimise eest alkoholijoobes, samuti oli kohtuotsuse tegemise ajal teada, et B.E suhtes on samalaadse teo eest koostatud protokoll. väärteo

Võttes arvesse nimetatud asjaolusid pidas kohus piisavaks määrata lisakaristuseks

juhtimisõigus äravõtmine 4 kuuks. Seega raskeima analoogilise rikkumise eest oli määratud

kergeim lisakaristus, kui väärteo eest, mis oli toimepandud varem. Kaitsja arvates on lisakaristus pikkusega 4 kuud piisav, et B.E asuks paranemise teele ning juba

see tagab liikluses osalejate ohutuse. Lisakaristuse suurendamine avaldab negatiivset mõju

perekonna majanduslikule olukorrale. B.E ülalpidamise – l on abikaasa ja 3

aastane laps. Ta töötab autojuhina asfaldiladujal ning töö on hooajaline. Juhtimisõiguse

äravõtmine 6 kuuks tähendab tema jaoks töö kaotust ja võimatust ülal pidada perekonda, määratud rahatrahvide ja kohtuotsusega määratud menetluskulude tasumist.

Menetlus kohtus

Kaebuse esitaja ja tema esindaja d kohtus esitatud kaebuse juurde. jäi Paluvad tühistada otsuse süüdistuse LS § 234 lg 1 osas ja lõpetada menetlus selles osas kuna puudub väärteokoosseis.

, Leiavad, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et B.E

tahtlikult ignoreeris peatumise

märguannet. Tõendiks on LS § 234 lg 1 järgi

tunnistajate ütlused, B.E ütlused ja tunnistaja T.Maksimenko ütlused kohtuistungil. Tunnistaja Peetsmanni ütlused on vastuolus B.E ja tunnistaja Maksimenko ütlustega ning tekivad kahtlus , kuidas ja millal töötasid vilkurid ja helisignaal. Kõik kahtlused i vastavalt KrMS § 7 lg 3 tuleb tõlgendada kaebaja kasuks.

Samuti paluvad tühistada ot Lisakaristuse LS § 224 lg 3 järgi ei ole suse lisakaristuse osas. kohustuslik ja selle otstarve sõltub konkreetsetest asjaoludest. Lisakaristuse põhieesmärgiks on ohtlik juht da liiklusest kõrvalda . Käesoleva otsuse tegemise ajal oli tal juba juhtimisõigus ära võetud 4 määratud Harju Maakohtu poolt 28 dets -ks kuuks ja nimetatud lisakaristus o li embril 2017.a. kohtuotsusega 27.12.2017.a. toimepandud kuriteo eest. . Väärtegu oli toime pandud 8 detsember 2017.a. s otsuse tegemist. Kohus leidis, et ning kohtuotsus jõustus enne väärteoasja lisakaristus pikkusega 4 kuud on piisav B.E parandamise teele asumiseks. Seega raskema analoogilise rikkumise eest oli määratud kergem lisakaristus, väärteo eest, mis oli toime kui

pandud enne kohtuotsust. Lisakaristuse suur B.E

endamine ei avalda mõju

paranemisele, kuid avaldab negatiivset mõju tema perekonna majandusliku olukorrale, sest B.E on ülalpidamisel 3 aastane laps ja samuti abikaasa, vaatamata sellele, et ta töötab,

on tema palk väike. B.E töötab autojuhina, töö on hooajaline ning juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks tähendaks tema jaoks töö kaotust ja võimatust ülal pidada perekonda

.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline

menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumised on tõendatud

väärteoasjas kogutud materjalidega, sealhulgas tunnistajate Rainer Peetsmanni ja Andres

Jaloneni , on tunnistaja üksikasjalike ütlustega tunnistajate ütlused on kokkulangevad. Samuti Andrus Jaloneni ütlused võrreldes tema varasemalt antud ütlustega on olnud ajas muutumatud,

need on järjepidevad ja eluliselt usutavad. Mis puudutab B.E abikaasa poolt antud ütlusi, siis on ilmselge, et seda sündmust tegelikult pealt ei näinud. Ta nägi tunnistaja üksnes, kui abikaasa sõiduk lähenes kodu majale, peatus tõkkepuu ees, mis toimus enne seda, tunnistaja ei näinud. Tunnistajate Rainer Peetsmanni ja Andres Jaloneni ütlustega on tõendatud, et menetlusalusele isikule pidi olema peatumismärguanne arusaadav, kuivõrd teisi sõidukeid ei olnud, siis ei saanud talle jääda ka mulje, et see peatumismärguanne ei olnud mõeldud temale.

Menetlusalusel isikul oli kohustus oma sõiduk peatada, kui korrakaitseorgan annab

peatumismärguande. Ilmselgelt menetlusalune isik teadis, et ta oli eelnevalt tarvitanud

alkoholi, viinud ennast juhile keelatud seisundisse. Olles ise sealjuures varasemalt kriminaalkorras karistatud, teadis ta, mis teda ees ootab. Seega oli märguande eiramine tahtlik, eesmärgiga pääseda karistusest. Talle määratud karistus LS § 224 lg 2 järgi rahatrahv 600 euro ulatuses ning LS § 224 lg 3 p 1 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ning LS §

234 lg 1 alusel määratud rahatrahv 300 eurot on õiglane ja proportsionaalne karistus. Menetlusaluse isiku karistusregistrist saab e teha järeldus , et tema eesmärk ongi toime panna enamohtlikke liiklusalaseid rikkumisi, ta ei ole arusaanud, et sellise teoga ei pane ohtu ainult

iseenda, vaid ka teiste kaasliiklejatele elu, tervise ja vara. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine on vältimatu ning vajalik.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud

isiku selgitused, tunnistajate ütl ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub used hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ning § 234 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemist.

Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes olla liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo

eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlust ei ole selles, et B.E juhtis 08.12.2017.a. kell 02:45 ajal Harjumaal.

Tallinnas linnas xxxx, xxxx vahel suunaga xxxx poole reg.nr mootorsõidukit Peugeot Boxer XXX XXX isikuna kelle ühe liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri näit 0,78 +/-0,05 mg/l.

B.E ei eita toimepandut , samuti oli ta ning tunnistas, et tema oli sõiduki roolis eelnevalt tarvitanud alkoholi, täpsemalt 2 purki õlut. Tema poolt toime pandud väärtegu on mh tõendatud: 08.12.2017.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub,

et PPA Põhja prefektuuri Lääne–Harju patrullpolitseinik Rainer Peetsmann otsustas 08.12.2017.a. kõrvaldada B.E sõiduki kaubik Peugeot Boxer reg.nr XXX XXX

juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. B.E on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud

seda enda allkirjaga; 08.12.2017.a. tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 08.12.2017 alkoholisisaldust väljahingatavas .a kell 03:14-03:17 B.E

õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seerianumber ArDM - 9085, taatlustunnistus nr TTRC-17/00160, mille

tust 0,05 lõplik lugem oli 0,78 mg/l, laiendmäärama mg/l, menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,73 mg alkoholi ühe liitri

väljahingatava õhu kohta. et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1

Seega leiab kohus,

mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja kes on läbinud pädeva mõõtja , koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le 2 kohaldatakse väärteomenetluses -

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda,

et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. B.E on selgitanud, et oli tarvitanud 2 purki õlut, kuid mingi aeg oli alkoholi tarbimisest möödas ja arvas, et ei ole enam joobes. Tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri

lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,73 mg/l, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit, kuna tegemis ei olnud alkoholi jääknähtudega. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud tahtlikult. B.E teadis, et tema tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida kuid sellest hoolimata asus mootorsõiduki rooli. Seda võib ka sellest järeldada, et politseid nähes, isik üritas põgeneda, kuna kartis et teda võidakse vangi panna, sest eelnevalt on tal samalaadseid rikkumis olnud ning ta on eelnevalt kriminaalkorras karistatud.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS § 234 lg 1 kohaselt on ette nähtud karistus sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. LS § 38 lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik,

kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui

kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

Vastavalt liiklusseaduse § 234 lg 1 sätetele karistatakse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et B.E juhtis 08.12.2017.a. kell 02:45 ajal Harjumaal.

Tallinnas linnas xxxx, xxxx vahel suunaga xxx poole mootorsõidukit Peugeot Boxer reg.nr XXX XXX.

Kohtuistungil kaebaja selgitas, xxxx teelt xxxx restorani juurest et ta alustas sõitu kella 3 ajal

ja plaanis sõita 400 meetri kaugusele ta ei näinud peeglitest, et koju xxxx maja juurde,

politseiauto

, kui peatus kodu juures sõidab tema taga. Politseiauto vilkureid nägi alles siis tõkkepuu ees. Kui ta ust hakkas avama, siis peegel liikus paigast ja siis nägi külje pealt midagi vilkumas. Kui ta sõidukist väljus, siis ta kuulis signaali.

Tunnistaja Rainer Peetsmann andis kohtuistungi , et olles patrullis xxxx piirkonnas, ütlusi märkasid sõitmas pidurdas äkitselt ja jäi xxxx xxxx poole kaubikut. xxxx ja xxxx ristis juht

kahe rea peale kahtlaselt autol seisma. Samuti ei põlenud tagatuled. Otsustasid sõidukit

kontrollida. Sõiduk keeras ja kiirendas. Nad sõitsid sõidu jär ning lülitasid sisse xxxx kile ele sinise ja punase vilkurid ja panid sireeni tööle , et sõiduk peatada. Sõiduk keeras tänavale xxxx , n gi xxxx , ad jõudsid sõidukile jär tänaval ja märkasid auto kõrval meest, kes hakkas jooksma isik peeti kinni. Tunnistaja on kindel, et

B.E pidi vilkurit nägema.

T xxxx unnistaja Andrus Jalonen andis kohtuistungil ütlusi, et sõitsid teel, kui nende ees sõitis valge kaubik Peugeot, kelle sõidustiil oli ebaühtlane ja ei põlenud autol tagumised tuled . Ta

lülitas sisse peatumismärguande õiduk ei peatunud. ks sinise ja punase vilkuri, mille peale s Sõitsid sõidukile järele ja panid tööle sireeni, sõiduk ikka ei peatunud, auto sõitis majade vahele ning kiirendades sõitis xxxx maja ette, kus auto peatus ja meesterahvas jooksis auto juurest ära. B.E-le ei saanud jääda märkamatuks peatumismärguanne.

Kohtuistungil tunnistajana kaebaja B.E abikaasa , kes andis kuulati üle TM ütlusi asa läks tööautot tankima kella 21 ajal ja koju jõudis 3 , et ta abika -4 ajal hommikul. Ta

kuulis politsei sireeni siis, kui auto peatus ja abikaasa tuli autost välja. Politsei sõitis ainult vilkuritega. Sireeni andis politsei ainult siis, kui auto peatus mees autost. ja väljus

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o

sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikus eiramises on kohtuistungil täielikku tõendamist leidnud. Tunnistajate Rainer Peetsmanni ja Andrus Jaloneni ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis 08.12.2017.a. kell 02:45 ajal Harjumaal.

Tallinna linnas xxxx, xxxx vahel suunaga xxxx poole mootorsõidukit Peugeot Boxer reg.nr XXX XXX, . T otsustati sõiduk peatada unnistajad andsid ütlusi, et sõites menetlusaluse isiku

taga, koheselt lülitati sisse punane ja sinene vilkur, samuti lülitati sisse helisignaal. Menetlusalusele isikule pidi peatumismärguanne olema arusaadav, kuivõrd teisi sõidukeid ei

olnud, siis ei saanud talle jääda ka muljet, et see peatumismärguanne on mõeldud kellelegi teisele. Seega sai menetlusalune isik üheselt aru, et peatumismärguanne on antud just temale. Vastavalt LS § 38 lg 1 sätetele on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud

korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seaduses või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Menetlusalune isik seda aga ei

teinud, vaid asus politsei eest põgenema. Kohtu hinnangul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus peatumismärguande saamisel sõiduk peatada,

kuid menetlusalune isik seda ei teinud, vaid sõitis politsei eest ära ja peatas sõiduki oma

kodumaja juures. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ilmselgelt sai aru, et peatumismärguanne oli talle antud, kuid otsustas edasi sõita, kuivõrd teadis, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, varasemalt kriminaalkorras karistatud nin oli teda samalaade süüteo eest g karistuse hirmus otsustas edasi sõita ega peatanud sõidukit.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õigusvastast käitumist õigustavad ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd ei riimu teiste kogutud tõenditega.

Kaebaja abikaasa poolt antud ütlustest nähtub, et ta ei näinud antud sündmust tegelikult pealt, vaid nägi ainult seda kuidas abikaasa sõiduk lähenes kodumajale, peatus tõkkepuu ees aga, mis toimus enne seda, ta ei näinud.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on

38 lg 1 tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § nõudeid ja pani toime LS § 2 ettenähtud väärteo. 34 lg 1

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alus

el juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistati mene

tlusalust isikut rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates B.E süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo

toimepanemisel, menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,73 mg/l, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole mitte ainult üle keskmisest suurem, kuivõrd on ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel määral, lausa maksimaalse määra lähedasena. LS § 234 lg 1

järgi on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik on toimepannud teo mis vastab kahele kvalifikatsiooninormile, seega tuleb lugeda tema süü suureks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus ja kahetsust on menetlusalune isik avaldanud ka kohtule esitatavas kaebuses ja kohtuistungil.

Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohus viitab Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et „ Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -1 /. p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13. p 77 19)."

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib

olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,73 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 keskmist määra oluliselt ületav määr, lausa maksimaalse määra lähedane.

Teda on varasemalt karistatud samalaadse süüteo toimepanemise ees.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata

vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist

karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti

põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kaebuses ning ka kohtuistungil kaebaja ei ole toonud välja mingeid tõendeid või põhjendusi, mille pärast on kaebajale juhtimisõigus vajalik ning talle ei tuleks kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

Nimetatud asjaolu oli kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ei tekkinud ootamatult. Kohus leiab, et kaebaja peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes

piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini

väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära

sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata.

Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele

Kokkuvõtvalt asub kohus seisu või kohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusmateriaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle

suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik