4-09-3913/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-3913

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 september 2009. a Tallinn Väärteoasja number 4-09-3913 (2317,09,001470, 2317,09,001521) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.L (ik: XXX, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON

1. O.L süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.

2. O.L-ile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri

arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 02.11.2009.

Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes

sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.

3. O.L-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 600 (kuussada)

krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.L, 4-09-3913, joobe tuvastamine“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.09.2009. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

20.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102391 selles, et 19.02.2009 peeti Sõpruse pst 196 trepikojas kinni O.L, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 442/176 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et tarvitas valget hiinlast.

23.02.2009 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102397 selles, et 20.02.2009 peeti Sõpruse pst 196 trepikojas kinni O.L, kes toimetati

Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 455/189 tuvastati menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas valget hiinlast.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud piisava ajavaruga. Kohus loeb kohtukutse menetlusalusele kätteantuks. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole kohtule

väärteoasja arutamise edasilükkamiseks taotlust esitanud, leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest,

sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks arest 15 päeva.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti

ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine

tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et

narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süüsuurusest ja isikust, millest nähtuvalt

on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata.

Menetlusalusele isikule on määratud ka areste. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude

toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul

puudub legaalne sissetulek ning võimalus ja soov trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et

rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid

jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti.

Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus

vajalikuks määrata taas aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste või

psühhotroopsete ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata

karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud

kulutused täies ulatuses. Aresti määra valikul lähtub kohus sellest, et menetlusalsut isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, mistõttu võib aresti määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

Märt Toming kohtunik