4-18-2307/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2018, Võru Väärteoasja number 4-18-2307 Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi Andrejs Aleksejevsi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 16. aprilli 2018 otsusele väärteoasjas nr 930018000522, millega tunnistati Andrejs Aleksejevs süüdi tolliseaduse (TS) § 70 lg 1 järgi ning karistati teda 10 trahviühikulise rahatrahviga (40 eurot) Menetlusalune isik Andrejs Aleksejevs. Läti isikukood 290366-10521; elukoht xxxšxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx; Läti kodanik Kohtuväline menetleja MTA, esindaja ametnik Rinat Šaidulin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada MTA 16. aprilli 2018 otsus, millega tunnistati Andrejs Aleksejevs süüdi TS § 70 lg 1 järgi ning karistati teda 10 trahviühikulise rahatrahviga (40 eurot).

2. Lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel Andrejs Aleksejevsi suhtes alustatud väärteomenetlus.

3. Andrejs Aleksejevsi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus rahuldada.

4. Menetluse käigus asitõendina ära võetud puskariaparaat hävitada.

5. Saata käesolev lahend MTA-le, Andrejs Aleksejevsile ja viimase kaitsjale.

Edasikaebe kord Määruse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Asjaolud

Andrejs Aleksejevsit karistati MTA 16. aprilli 2018 otsusega TS § 70 lg 1 järgi 10 trahviühikulise rahatrahviga (40 eurot), sest ta tõi 16. aprillil 2018 Venemaalt Eestisse puskariaparaadi. Puskariaparaat konfiskeeriti TS § 78 lg 1 ja karistusseadustiku (KarS) § 83 lgte 4 ja 6 alusel.

30. aprillil 2018 esitas A. Aleksejevsi kaitsja vandeadvokaat Tarmo Pilv selle otsuse peale kaebuse, milles palus otsuse tühistada. Kaebaja märgib kahte asja. Esiteks toimetati eesti keelt mitte valdava A. Aleksejevsi osas menetlust eesti keeles ilma tõlki kaasamata, hoolimata A. Aleksejevsi palvetest tagada talle tõlk. Teiseks ei toonud puskariaparaati Eestisse mitte A. Aleksejevs, vaid Svetlana Aleksejeva.

29. mail 2018 esitas MTA kohtule taotluse, milles palub väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlus tuleb lõpetada seepärast, et A. Aleksejevsilt ei ole võetud ütlusi. Asitõendina ära võetud puskariaparaat tuleb aga A. Aleksejevsile tagastamata jätta. Alkoholiseaduse (AS) § 7 lg 6 järgi on puskariaparaadi omamine ja valdamine keelatud. Niisiis ei saa seda aparaati tagastada A. Aleksejevsile või anda üle kellelegi teisele nii, et ei toimuks seaduserikkumist. KarS § 83 lg 4 kohaselt konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 83 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul võib vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt võib tsiviilkäibes keelatud asja puhul kohaldada analoogia korras kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 123 lg 3 p 4. Seega tuleb puskariaparaat konfiskeerida ja suunata hävitamisele.

Kohtu seisukoht

Kohtuvälise menetleja seisukoht kujutab endast väärteoetteheite tegemisest loobumist. Sellisel juhul tuleb kohtul väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt täpsemalt RKKKo 3-1-1-94-07, p 8 ja 3-1-1-38-14, p 6). Seda kohus ka teeb. Seetõttu tühistab ta ka väärteootsuse ja rahuldab A. Aleksejevsi kaitsja kaebuse.

Mis puudutab puskariaparaati, on olukord keerulisem. On tõsi, et AS § 7 lg 6 järgi ei tohi puskariaparaati omada ega vallata. Siiski ei nõustu kohus MTA esindajaga, et selle aparaadi saab konfiskeerida. Kohtuvälise menetleja taotluses viidatakse konfiskeerimise alustena KarS § 83 lg-tele 4 ja 5. KarS § 83 lg 5 eeldab õigusvastase teo toimepanemist. Kas praegu selline tegu toime pandi, ei saa kohus tuvastada. Seda seetõttu, et MTA loobumine süüdistusetteheitest võttis kohtult võimaluse tuvastada väärteoetteheite aluseks olevaid asjaolusid ja seega ka võimaluse öelda, kas midagi õigusvastast aset leidis või mitte.

See siiski ei tähenda, et riik peab puskariaparaadi kellelegi (nt A. Aleksejevsile) välja andma. Kohus soostub õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et on ilmne, et eset, mida ei tohi vallata, ei saa kellelegi üle anda (Sarv – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 83/19.4). Viidatud allikas leitakse, et niisugusel juhul tuleb juhinduda analoogiast KrMS § 126 lg 3 p-ga 4. See säte määrab, et asitõendiks olev väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Saab öelda, et keelatud kaup on väga sarnane piraatvõi võltsitud kaubaga: nende kõigi puhul on ühine see, et neid ei tohi ühelgi moel käidelda. Seetõttu leiab kohus, et asitõendiks olev keelatud puskariaparaat tuleb AS § 7 lg 6, VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik