3-17-1847/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-1847

Haldusasi

E.P. kaebus Viljandi Maavalitsuse 2. juuni 2017. a otsuse

nr

14-1/17/616-1

tühisuse

kindlakstegemiseks

või

tühistamiseks ning Viljandi Maavalitsuse kohustamiseks

teha

toiminguid,

et

säiliks

kuni

4. juunini 2017

rahvastikuregistrisse kantud E.P. Eesti isikukood

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.P. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant E.P.

esindaja Rein Küttim

Vastustaja Viljandi linn

esindaja Ene Rink

Kaasatud haldusorgan Siseministeerium

Esindaja Kertu Nurmsalu

RESOLUTSIOON

Jätta E.P. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. juuli 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.P. (sünnijärgne perekonnanimi P.) sündis Viljandi Rajooni Keskhaiglas XX . Tema sünniakt

koostati tema isa J.P. teadaande põhjal Viljandi haigla kirjalikul tõendusel. Sünniakti andmed, k.a

sünniaeg XX , sisestati Eesti rahvastikuregistrisse (rahvastikuregister) 18. novembril 2010 seoses

üldise Eesti elanike sünniaktide andmete kandmisega rahvastikuregistrisse.

2. 12. oktoobril 1951 väljastas Viljandi Rajooni Perekonnaseisuaktide Büroo E.P. korduva

sünnitunnistuse TY nr 276770, millel on tema sünniajaks märgitud XX.

3. 22. ja 23. mail 2017 pöördus E.P. PPA poole taotlusega väljastada talle uus isikutunnistus ja pass.

PPA keeldus taotluse menetlusse võtmisest, sest kaebaja sünniaega oli rahvastikuregistris muudetud

ning selgitas, et kaebajal tuleb pöörduda Viljandi Maavalitsusse.

4. 23. mail 2017 esitas E.P. Viljandi Maavalitsusele taotluse parandada rahvastikuregistris ja tema

sünniaktis olev sünniaeg sünnitunnistusel TY nr 276779 märgitud sünniajaks XX ja säilitada

rahvastikuregistris olev isikukood.

2. juunil 2017. a Viljandi Maavalitsus otsusega nr 14-1/17/616-1 jäeti taotlus rahuldamata.

5. Seoses sünniaja andmete muutmisega rahvastikuregistris ning Viljandi Maavalitsuse

2. juuni 2017. a otsusega nr 14-1/17/616-1 moodustati 19. juunil 2017 rahvastikuregistris E.P. le uus

isikukood XXX.

6. Siseministeeriumi 16. augusti 2017. a vaideotsusega nr 10-8/7-7 jäeti rahuldamata E.P. vaie

Viljandi Maavalitsuse 2. juuni 2017. a otsuse nr 14-1/17/616-1 kehtetuks tunnistamiseks, kuna vaide

esitaja sünniaktis vigu ei tuvastatud.

7. 8. septembril 2017 esitas E.P. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus lugeda Viljandi

Maavalitsuse 2. juuni 2017. a otsus nr 14-1/17/616-1 tühiseks või alternatiivselt see tühistada ning

kohustada Viljandi Maavalitsust tegema toiminguid, et säiliks kuni rahvastikuregistrisse

4. juunini 2017 kantud E.P. Eesti isikukood.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja sünniaja määramise aluseks võetud väljavõte sündide registreerimise

raamatust usaldusväärne dokument. Kaebajal on õiguspärane ootus, et tema sünniaeg on XX ning

puuduvad takistused uute isikut tõendavate dokumentide väljastamiseks endise isikukoodiga. Lisaks

on vaidlustatud otsuse teinud ametnik, kellel puudus selleks pädevus.

8. Vastuses kaebusele vaidles Viljandi Maavalitsus kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et olulise tähendusega asjaoluks menetluses on kaebaja õige sünniaeg. Selle

väljaselgitamiseks tellitud Rahvusarhiivi 29. mai 2017. a arhiiviteatis nr 7-3/17/1661 ja koopia

Viljandi Rajooni Keskhaigla 1944. aasta sündide registreerimise raamatu lehest kinnitavad, et

Viljandi Vallavalitsuse 20. jaanuari 1944. a sünniakti nr 5 on kantud õige sünniaeg XX . Kaebaja isa

kinnitus (allkiri) andmete õigsuse kohta on olemas kaebaja sünniaktis, mille koostamisel tõendati

sünniaeg haigla kirjaliku dokumendiga. Seega on viga tehtud kaebajale korduva sünnitunnistuse

väljastamisel sünniaja märkimisel ning puudus alus nii sünniaktis sünniaja parandamiseks kui ka vana

isikukoodi säilitamiseks.

Perekonnaseisuametnik ei ole vaidlustatud otsust tehes ületanud oma pädevust.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

9. Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

10. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja sünniaja aluseks tema sünniakt nr 5, mis on koostatud

20. jaanuaril 1944 Viljandi Vallavalitsuses ja kuhu on kantud sünniaeg XX . Sünniaja õigsus on

tõendatud Viljandi Rajooni Keskhaigla 1944. aasta sündide registreerimise raamatu sissekandega,

mille kohaselt I.P., kes on kaebaja ema, sünnitas tütre XX , samuti kaebaja isa J.P. koostatud

teadaande põhjal. Halduskohtu hinnangul on Viljandi Vallavalitsuse 20. jaanuari 1944. a sünniakt nr

5 piisavalt usaldusväärne dokument, mis kinnitab, et kaebaja õige sünniaeg on XX .

11. 12. oktoobril 1951 kaebajale korduva sünnitunnistuse TY Nr 276770 väljastamisel Viljandi

Rajooni Perekonnaseisuaktide Büroo poolt on tehtud viga sünniaja märkimisel ja sünnitunnistusele

on ekslikult kantud sünniaeg XX. 6. juulil 1992 moodustati selle sünniaja põhjal kaebaja isikukood.

12. 18. novembril 2010 seoses üldise Eesti elanike sünniaktide andmete kandmisega sisestati

rahvastikuregistrisse E.P. sünniakti andmed, k.a sünniaeg XX . Kaebaja sünniaja erinevus isikut

tõendavatel dokumentidel ja rahvastikuregistris tuvastati alles siis, kui kaebaja esitas taotluse uute

isikut tõendavate dokumentide saamiseks 2017. aastal. Asjaolusid, miks varem ei parandatud kaebaja

sünniaega vastavalt rahvastikuregistri andmetele, ei ole võimalik käesoleval ajal enam välja selgitada.

13. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 11 lg 2 järgi asendatakse perekonnaseisuandmeid

muutes ja parandades senised andmed õigete andmetega. Perekonnaseisuametnik võib teha

perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on

muutunud kohtuotsuse alusel või kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti või välisriigi perekonnaseisu-

või muudest dokumentidest (PKTS § 13 lg 3). Rahvastikuregistri seaduse § 26 lg 1 p 2 järgi on

rahvastikuregistrisse üheks andmete kandmise alusdokumendiks sünniakt. Kuna tõendamist ei

leidnud viga kaebaja sünniaktis, siis puudub Viljandi Maavalitsusel alus sünniaktis märgitud sünniaja

parandamiseks ja kaebaja isikukoodi säilitamiseks.

14. Vaidlustatud otsuse koostanud perekonnaseisuametnik oli teenistuses Viljandi Maavalitsuse

kantselei rahvastiku toimingute talituses peaspetsialist-perekonnaseisuametniku ametikohal Viljandi

Maavalitsuse 26. novembri 2009. a korralduse nr 43-P alusel ning tema pädevus tuleneb

PKTS § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-test 1 ja 2. Ta omab kehtivat perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õigust,

mis anti talle siseministri 4. juuni 2013. a käskkirjaga nr 1-4/104 „Perekonnaseisuametnikuna

tegutsemise õiguse andmine“. Nimetatud õigusega kaasneb ka ametniku õigus viia läbi

haldusmenetlusi ning koostada haldusotsuseid.

Seega ei ole vastustaja ega konkreetne perekonnaseisuametnik ületanud oma pädevust vaidlustatud

otsust tehes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

15. E.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

16. Apellatsioonkaebuses on kaebaja seisukohal, et E.P. sünnitunnistus TY Nr 276770 on kehtiv ja

vaidlustatud otsusega ei ole seda kehtetuks tunnistatud. Isikutunnistused tuleb aga väljastada kehtiva

sünnitunnistuse alusel. Kaevatav otsus ei ole kaebaja suhtes ühelgi juhul proportsionaalne ning on

seega vastuolus HMS § 3 lg-ga 2. Vastustaja ei ole kaalunud põhjendatud huve, jättes hindamata

avaliku huvi formaaljuriidiliselt õigete andmete vastu ja kaebajale kaasneva aja- ja rahakulu

isikuandmetega seotud dokumentide ümbertegemiseks.

Halduskohus on jätnud otsuse osaliselt põhjendamata ning kaebaja väidetele vastamata. Muu hulgas

ei ole kohus arvestanud, et rahvastikuregistrisse kantud kaebaja sünniaeg muudeti juba 2010. aastal,

kuid 4. juunil 2012 väljastati kaebajale ikkagi uued isikut tõendavad dokumendid XXX. a

sünnikuupäeva alusel.

Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluse otsuse on andnud ametnik, kellel ei olnud selleks

pädevust, mistõttu on otsus tühine.

17. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Viljandi linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

18. Seisukohas apellatsioonkaebuse kohta vaidleb kaasatud haldusorgan Siseministeerium

apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Siseministeerium osutab, et ebaõige on kaebaja väide, et isikutunnistus tuleb välja anda kehtiva

sünnitunnistuse alusel. Dokumendi väljastamise taotlemisel tuleb sünnitunnistus esitada vaid juhul,

kui taotlejaks on alaealine, kellele ei ole varem isiku tõendavat dokumenti väljastatud.

Isikut tõendavale dokumendile tuleb kanda õiged andmed, sest ainult nii on võimalik tagada isiku

ühene tuvastamine. Ebaõigete andmetega dokument tuleb aga isikut tõendavate dokumentide seaduse

§ 13 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada. Nimetatud sätte kohaselt tunnistatakse dokument kehtetuks,

kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged. Rahvastikuregistri

seaduse (RRS) § 6 lg 3 kohaselt avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri

põhiandmetest.

Sünnitunnistuse (sh korduva) näol on tegu dokumendiga, milles sisalduvad andmed

perekonnaseisusündmuse toimumisest, st sünnitunnistus on tõend selle kohta, et on koostatud

sünniakt. Sellest nähtub, et sünnitunnistus ei ole esmane sündi kajastav dokument vaid on tõendiks,

et sünni puhul on koostatud sünniakt. Kuivõrd sünnitunnisus on tõend selle kohta, et on koostatud

sünniakt, siis ei saa ka korduva sünnitunnistuse alusel muuta sünniakti kui algdokumendi andmeid.

Vastustajal ei ole õigust muuta rahvastikuregistrisse kantud õigeid andmeid ebaõigeteks. Antud asjas

on tuvastatud, et apellandi korduva sünnitunnistuse andmed erinevad sünniakti andmetest ning

rahvastikuregistrisse kantud andmed ühtivad sünniakti andmetega. Kaebaja taotluse rahuldamata

jätmisel ei teostanud Viljandi Maavalitsus kaalutlusõigust.

19. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel 26. jaanuari 2018. a määrusega Tartu Ringkonnakohus

määras asjas vastustajaks Viljandi linna senise vastustaja Viljandi Maavalitsuse asemel viimase

tegevuse lõpetamise tõttu 1. jaanuarist 2018. Ühtlasi kaasas ringkonnakohus Siseministeeriumi

menetlusse kaasatud haldusorganina HKMS § 24 lg 1 tähenduses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks.

Halduskohus

on

põhjalikult

selgitanud

vaidlustatud

otsuse

andnud

perekonnaseisuametniku pädevust, hinnanud rahvastikuregistrisse kantud kaebaja sünniaja andmete

õigsust ning vaidlustatud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Kaebuses taotleb E.P. Viljandi Maavalitsuse 2. juuni 2017. a otsuse tühisuse tuvastamist või

tühistamist ning vastustaja kohustamist teha toimingud, et kaebajale säiliks varasemalt

rahvastikuregistrisse kantud isikukood, s.o isikukood, mille moodustamisel on kaebaja sünniajaks

loetud XX . Viljandi Maavalitsuse kaevatava otsusega jäeti rahuldamata E.P. taotlus (tl 5) parandada

20. jaanuaril 1944 koostatud sünniaktis andmed tema sünniaja kohta ja märkida sünniajaks XX .

22. Tulenvalt RRS §-st 49 on isikukood isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud isiku üheselt

kindlaksmääramist võimaldav arv. Vastavalt regionaalministri 7. jaanuari 2005 määruse nr 4

„Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord“ §-st 3 on isikukoodi teise ja kolmanda

numbri tähenduseks sünniaasta kaks viimast numbrit; neljanda ja viienda numbri tähenduseks

sünnikuu number; kuuenda ja seitsmenda numbri tähenduseks sünnikuupäev. Seega sõltub isikukood

vahetult isiku sünniajast, s.t isikule ei saa moodustada isikukoodi, mille kuues ja seitsmes number ei

lange kokku tema sünnikuupäevaga. Vastavalt nähakse RRS § 52 lg 1 p-s 3 ette, et rahvastikuregistri

andmete volitatud töötleja moodustab ja annab isikule uue isikukoodi RRS § 21 lg 1 p-des 3 ja 4

(sünniaeg) sätestatud rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete parandamisel või muutmisel.

Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebust selliselt, et E.P. eesmärgiks on 20. jaanuari 1944. a

sünniaktis märgitud ja rahvastikuregistrisse kantud sünniaja andmete muutmine vastavalt

12. oktoobril 1951 väljastatud sünnitunnistusele (tl 8) kantud sünniajale XX ja selle kaudu varasemalt

rahvastikuregistrisse kantud isikukoodi säilitamine. Samas ei ole E.P. vaidlustanud tema sünniaja

andmete muutmist rahvastikuregistris 18. novembril 2010 üldise sünniaktide andmete

rahvastikuregistrisse kandmise tõttu.

23. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist,

kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab

isiku õigusi.

Perekonnaseisukannete tegemine ja muutmine on reguleeritud perekonnaseisutoimingute seadusega

(PKTS). Selle § 2 lg 1 kohaselt on perekonnaseisukanne muu hulgas ka sünni kohta

rahvastikuregistrisse kantavate andmete kogum. Perekonnaseisukande tegemiseks esitatakse

seaduses sätestatud nõuetele vastav avaldus ning seaduses sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab

registrisse kantavat asjaolu (PKTS § 6 lg 1 ls 1). Perekonnaseisuandmete muutmine ja parandamine

on lubatud üksnes PKTS-s, perekonnaseaduses või nimeseaduses sätestatud juhtudel ja korras (PKTS

§ 11 lg 1), kusjuures perekonnaseisuandmeid muutes ja parandades asendatakse senised andmed

õigete andmetega (PKTS § 11 lg 2).

Käesolevas asjas vaidluse all olevatel asjaoludel perekonnaseisuandmete muutmist ega parandamist

ei näe ette ükski nimetatud seadustest. Seega on kaebajal õigus nõuda oma sünniandmete parandamist

rahvastikuregistris juhul, kui rahvastikuregistrisse kantud andmed on ebaõiged ja ta esitab

dokumentaalse tõendi, mis seda asjaolu tõendab. Samas ei näe kehtiv õigus ette võimalust muuta

sünniakti selles märgitud sünniaja osas. Kui isik soovib sünniaktis märgitust erineva sünniaja

kandmist rahvastikuregistrisse, tuleb tal esitada tõendid, mis kinnitavad, et sünniaktis ei ole märgitud

õige sünniaeg. Vaidluse korral võib perekonnaseisudokumenti asendada jõustunud kohtuotsus, milles

tuvastatakse vaidlusalune asjaolu.

24. Käesoleval juhul rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmise taotluse esitamisel ja hiljem

kohtumenetluses tugineb E.P. asjaolule, et 12. oktoobril 1951 väljastatud sünnitunnistusel on tema

sünniajaks märgitud XX .

Viljandi Maavalitsus vaidlustatud otsuses ja halduskohus E.P. kaebust lahendades on põhjalikult

analüüsinud tõendeid ja arusaadavalt selgitanud, miks 12. oktoobril 1951 väljastatud sünnitusele

kantud sünniaega ei saa õigeks lugeda. Ringkonnakohus nõustub, et Viljandi rajooni keskhaigla

sündide registreerimise leht (tl 9) ja Viljandi Vallavalitsuse 20. jaanuaril 1944. a koostatud sünniakt

nr 5 (tl 13p) kinnitavad veenvalt, et kaebaja sündis XX . Kaebajale 12. oktoobril 1951 väljastatud

sünnitunnistusel on selle väljaandmise alusena samuti viide 20. jaanuari 1944. a sünniaktile nr 5 ja

vastavalt on sünniaktil märge, et selle alusel väljastati sünnitunnistus 12. oktoobril 1951. Seega on

1951. aastal sünnitunnistusele kantud andmete allikaks 1944. aastal koostatud sünniakt. Ka kaebaja

ei ole väitnud, et andmete allikaks oleks muu dokument. Seetõttu saab järeldada, et andmete

kandmisel sünnitunnistusele on eksitud ja kaebajale väljastati sünnitunnistus, millele tema sünniaeg

kanti ebaõigesti.

25. Sellist järeldust ei lükka ümber kaebaja väited selle kohta, et sünniakti andmed ei ole

usaldusväärsed, sest dokument koostati Saksa okupatsiooni ajal, puudub võimalus kontrollida, kas

kanded tehti õiguspäraselt ja dokumendil puudub kaebaja vanemate kinnitus selle kohta, et

sünniandmed on õiged.

Olukorras, kus sünniaktil siiski on kaebaja isa allkiri „Teadaandjana“, sünniakt ja Viljandi rajooni

keskhaigla sündide registreerimise leht on sünniaja osas kokkulangevad ja sündide registreerimise

lehele on sünniaeg märgitud minutilise täpsusega („3. I. 44 h 1130“), ei ole ainuüksi dokumentide

okupatsiooni ajal koostamise fakt piisav, et eeldada sünniaktis kajastatud andmete ebaõigsust. Seda

eriti olukorras, kus kaebaja ei ole isegi väitnud, et 12. oktoobri 1951. a sünnitunnistuse välja andmine

oleks tingitud ebaõigete andmete korrigeerimise vajadusest ja/või selleks oleks alust andnud mõni

asjakohane tõend. Sellise tõendi olemasolule ei ole sünnitunnistuse väljaandmisel ega nüüd haldus-

või kohtumenetluses viidatud. Ka ei ole kaebaja väitnud, et tema sündimise ajal kehtinud õigus

näinuks ette tavaarusaamast erineva ametliku sünniaja registreerimise reegli, mis sünniaktis

kajastatud andmetele vaatamata lubaks kaebaja tegelikuks sünniajaks pidada XXX.

26. Ringkonnakohus jagab seejuures Siseministeeriumi seisukohta, et sünniakti tuleb pidada

perekonnaseisusündmuse

toimumist

tõendavaks

algseks

dokumendiks

ja

sünnitunnistust

dokumendiks, mis tõendab sünniakti olemasolu ja sisaldab viimase andmeid. Kehtiv õigus

dokumentide olemust ei defineeri, kuid selles osas on asjakohane viide perekonnaseaduse

30. juunini 2010 kehtinud redaktsiooni §-dele 107 ja 113 lg 1. Kuna 12. oktoobril 1951

sünnitunnistuse väljastamise aluseks on olnud sünniakt ja sellele kantud andmed, siis on ilmne, et

sünnitunnistus ei saagi tõendada sünniakti andmete õigsust või sünniaktile kantud andmeid ümber

lükata. Määrav ei ole siinkohal küsimus sünnitunnistuse kehtivusest, kuna sünnitunnistus on üksnes

üheks tõendiks kaebaja sünniaja andmete kontrollimisel.

27. Eelnevast ei tule siiski järeldada, et rahvastikuregistrisse kantud sünniaja andmete muutmine

erinevaks sünniaktile kantud sünniajast ei ole üldse võimalik. Kuid selle saavutamiseks tuleb isikul

tõendada, et sünniaktile on kantud ebaõige sünniaeg. Kohtumenetluses lubatavate erinevate

tõendiliikide tõttu võibki eesmärgi saavutamine õnnestuda just selliselt, et isiku sünniaeg tuvastatakse

kohtumenetluses ka kande parandamise aluseks esitatakse kohtuotsus, milles on sünniaktis kajastatud

erinev sünniaeg juriidilise faktina tuvastatud.

Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja viidanud veel uurimata tõenditele, mis kinnitaksid

rahvastikuregistrisse kantud sünniaja ebaõigsust. Ka ringkonnakohtule ei ole selliste tõendite

kogumise võimalus äratuntav. Kõiki kättesaadavaid tõendeid aga on uuritud juba kaebaja taotluse

rahuldamata jätmisel ja kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et Viljandi Maavalitsus oleks asja

lahendamisel olulised asjaolud tõendeid hinnates ebaõigesti tuvastanud.

28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja Siseministeeriumiga ka selles, et vaidlustatud otsusega

kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel Viljandi Maavalitsus ei rakendanud ega olnudki õigustatud

rakendama kaalutlusõigust. Kuna perekonnaseisuandmete muutmine ja parandamine on lubatud

üksnes seniste andmete õigete andmetega asendamise teel, siis oli andmete muutmine lubatud üksnes

juhul, kui rahvastikuregistrisse kantud kaebaja sünniaeg on ebaõige. Seda asjaolu tuligi

haldusmenetluses kontrollida. Asjaolu väljaselgitamiseks Viljandi Maavalitsus kogus tõendeid ja

leidis, et rahvastikuregistrisse kantud andmed on õiged. Seejärel puudus Viljandi Maavalitsusel

kaebaja taotluse rahuldamise ja andmete muutmise õigus. Muu hulgas ei olnud maavalitsusel lubatud

arvesse võtta, et andmete muutmata jätmisel tuleb moodustada kaebajale uus isikukood ja see

omakorda toob kaebajale kaasa olulise aja- ja rahakulu ega sedagi, et kaebaja on pidanud oma

sünniajaks XX ja seda on pikka aega käsitatud ka kaebaja ametliku sünniajana. Kehtivast õigusest ei

tulene isikule subjektiivset õigust nõuda, et rahvastikuregistrisse kantaks tema sünniajana ebaõige

sünniaeg põhjusel, et ebaõiget sünniaega on kestvalt tunnustatud isiku sünniajana. Seetõttu ei saanud

kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et õigete andmete ilmnemisel tema perekonnaseisuandmeid

selles osas kunagi ei muudeta. Sellist õiguspärast ootust ei saanud luua ka halduspraktika, kus 2012.

aastal väljastati kaebajale isikut tõendavad dokumendid senise isikukoodi ja sünniaja andmetega

vaatamata selle, et rahvastikuregistrisse oli juba kantud õiged andmed sünniaja kohta. Uue isikukoodi

moodustamise näeb imperatiivselt ette RRS § 52 lg 1 p ning see kehtis sarnases sõnastuses juba enne

2012. aastat, mistõttu 2012. aastal kaebajale isikut tõendavate dokumentide väljastamine ebaõigete

andmete alusel toimus õigusvastaselt. Õigusvastane halduspraktika aga iseenesest ei saa tekitada

isikule õiguspärast ootust sellise praktika jätkumiseks.

29. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande

korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel või kui andmete ebaõigsus

ilmneb Eesti või välisriigi perekonnaseisu- või muudest dokumentidest (PKTS § 13 lg 3).

31. detsembrini 2013 kehtinud sõnastuses ei näinud säte ette võimalust perekonnaseisuandmete

muutmiseks ametiülesande korras Eest perekonnaseisu või muude dokumentide alusel.

Seetõttu ei ole selge, kas 2010. aastal oli lubatav muuta andmeid kaebaja sünniaja kohta

rahvastikuregistris kaebaja taotluseta, ametiülesannete korras. Kuna aga kaebaja ei ole seda toimingut

käesolevas asjas vaidlustanud ja alates 1. jaanuarist 2014 on andmete muutmine ametiülesande korras

lubatud ka juhul, kui andmete ebaõigsus ilmneb Eesti perekonnaseisu dokumentidest, siis ei mõjuta

ebaselgus haldusorgani varasema tegevuse õiguspärasuses käesoleva asja lahendamist ja

ringkonnakohus seda täiendavalt ei analüüsi.

Viljandi Maavalitsusele esitatud taotluses (tl 5p) on kaebaja palunud ka, et tema eesnimi märgitaks

nii nagu see on sünnitunnistusel (E), mitte dokumentidel kasutud senise kujul (E). Vaidlustatud

otsusega ei ole seda taotlust lahendatud. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja nime kohta väiteid

ega taotlusi esitanud. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus ka seda küsimust täiendavalt, märkides

siiski, et nimekuju (E) osas on 20. jaanuari 1944. a sünniakt ja 12. oktoobri 1951 sünnitunnistus

kokkulangevad.

30. Viljandi Maavalitsuse ja konkreetse perekonnaseisuametniku pädevuse kohta on ammendavad

põhjenduses esitatud halduskohtu otsuses. Olukorras, kus kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses

haldusorgani ega ametniku pädevust puudutavalt uusi asjaolusid ega väiteid esitanud, nõustub

ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ja jätab need kordamata.

31. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Viljandi linn ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/