1-09-14487/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 – 09- 14487

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2009. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-14487 Kriminaalasi D.N vastu esitatud süüdistus KarS § 216 lg.1 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: D.N (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, haridus 6 klassi, töökoht- töötu, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud kahel korral, trahvid osaliselt tasutud;

Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets

Kohtuistungi toimumise aeg 18. september 2009. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 216 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 2( kaks D.N ) kuud vangistust.

KarS 74 lg1,3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.N 1 jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab 8 (kaheksateist)- kuulise katseaja talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

2

1) elada kohtu määratud alalises elukohas-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata D.N käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Eesti Energia AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista D.N-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks Eesti Energia AS-le 1100,78 krooni.

KarS § 75 lg 2 p1 alusel käitumiskontrolli ajal kohustada D.N hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu Eesti Energia AS-le igakuiselt 28 kuupäevaks vähemalt 100 krooni alates septembrist 2009 a/a nr 1180005555 Swedbank või a/a nr 10002059413005 ( SEB või a/a nr 332099000006 Sampo Pank või 17000115797 №rdea Pank viitenumbriga 4434495057625026).

Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja D.N *lt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja D.N*lt tasu õigusabi eest summas 960 krooni riigi tuludesse.

Ajatada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra ja määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine 01.oktoobriks 2010.

Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses.

Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja karistuse valikut. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

3 D.N kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi tunnistanud. Ta ei soovi enam midagi seletada. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel, raha tal ei ole.

Süüdistatava D.N kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on

sõlmitud vabatahtlikult. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks.

Kriminaalmenetluse kulude tasumine ajatada aasta peale, kuna ettenähtud vabatahtliku täitmise aja jooksul D.N tasuda ei suuda.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et D.N tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses- selles, et tema alates 2009 a jaanuari algusest

kuni 19.01.2009 oma elukohas Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat elektrivõrku ebaseadusliku lülitumise teel, ühendades telefoni kaabli otse läbi aknaraami hoone sisestusjuhtmele ja tarbis lepinguta elektrivoolu, tekitades „Eesti Energia AS”- ile varalise kahju 1 100,78 krooni, seega pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju Eesti Energia AS-le 1100,78 krooni, esitatud tsiviilhagi.

Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe:

KarS §-s 216 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui D.N 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid :

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2. .ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks ;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ;

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Andres Nurme*le esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 216 lg.1 järgi.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo raskusastmele. Isikule rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik, kuna tal puudub sissetulek ja selle saamist lähiajal ei ole ka ette näha. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. On

õige, et kriminaalmenetluse kulude tasumise väljavaateid ettenähtud 30-päevase tähtaja jooksule ei ole. Seetõttu kohus esitatud taotluse alusel ajatab menetluskulude tasumise ühe aasta peale.

4

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele: - osalemine kohtueelse menetluse lõpuleviimisel- 350 krooni, - kokkuleppemenetluse läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine – 350 krooni - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni.

Kokku tasu 800 krooni, lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 960 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja sellest tulenevale justiitsministri määrusele nr . 2 /26.01.2005 ja selle muudatustele.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt

justiitsministri 26.01.2005 määruses nr .2 ja selle muudatustes kehtestatud korrale (s.h. muudatustes alates 1.juulist 2009) ja tuleb määrata taotletud ulatuses.. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtumenetluses

summas 960 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul D.N.

Kohtunik Ü.Raag

5