2-18-310/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-310

Tsiviilasi

Utopia OÜ hagi AlcorDistillery OÜ vastu võla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

17 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Utopia OÜ (registrikood 11501372), seaduslik

esindaja Alvar Jaakson, lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja AlcorDistillery OÜ (registrikood 12547554),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Utopia OÜ hagi.

2. Välja mõista AlcorDistillery OÜ-lt Utopia OÜ kasuks põhivõlg 15 639,08 eurot ja

viivis 1860,92 eurot.

3. Menetluskulud jätta AlcorDistillery OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks Utopia OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista AlcorDistillery OÜ-lt Utopia OÜ kasuks välja menetluskulud

2276,80 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata Utopia OÜ taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks 963,20 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (31.05.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Utopia OÜ (hageja) esitas 08.01.2018 maakohtule hagi AlcorDistillery OÜ (kostja) vastu võla

ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel töövõtulepinguline suhe, mille alusel

hageja valmistas kostjale reklaamklipid. Täiendatud hinnakalkulatsiooni kohaselt oli tööde

maksumuseks 83 555,82 eurot (sh käibemaks). Kostja on tasunud tööde eest osaliselt, kostja on

jätnud tööde eest tasumata 15 639,08 eurot. Hageja on arvestanud vastavalt töövõtulepingu p-

le 4.3 võlgnevuselt viivist 0,2 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest, kokku 1860,92

eurot. Alternatiivselt nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist.

Hageja märgib, et lõplikult täiendatud 22.01.2015 hinnakalkulatsiooni kiitis heaks kostja

turundusjuht Erki Muhu. Täiendava hinnakalkulatsiooni näol ei ole tegemist töövõtulepingu

muutmise vaid täiendavate töödega. Kostja vastuväites märgitud töövõtulepingu põhjal tasutud

summa 24 350 eurot on vaid osa koguprojekti maksumusest ja puudutab üksnes videoklippi.

Kogu projekti maksumuseks oli 83 555,82 eurot, mis sisaldas järgmist: loovkontseptsioon,

disainitööd, teleklipi tootmine, pakendi tootmine, printreklaam, interneti bännerid, kampaania

kodulehe loomine jms.

Hageja tugineb nõude esitamisel võlatunnistusele. Kostja esindaja Urmas Kala kinnitas

hagejale võlgnevuse olemasolu ja andis välja võlatunnistuse osamaksetena võlgnevuse

tasumiseks. Kostja tegi nimetatud võlatunnistuse alusel kaks osamakset. Isegi juhul, kui Urmas

Kala’l puudus volitus kostja nimel tehinguid teha, siis kostja on tehingu hiljem heaks kiitnud

asudes võlatunnistust täitma.

Hageja ei nõustu kostjaga, et kokkulepitud töid pole teostatud ega kostjale üle antud. Projektis

valminud videoklipid on tänaseni kättesaadavad kostja Youtube kontol ja kostja on neid

kasutanud. Kõik tööd anti lõplikult kostjale üle 20.01.2015.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et töövõtulepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et

kostja tasub hagejale 24 350 eurot (millele lisandub käibemaks) ning nimetatud tasu „sisaldab

täielikult klippide kõiki tootmiskulusid ja kõigi kaasautorite ... varaliste õiguste litsentside

tasusid“. Kostja on hagejale tasunud kokku 50 081 eurot, mis on rohkem, kui hagejal oli

töövõtulepingu järgi õigus tasu saada. Töövõtulepingut ei ole võimalik hageja uue

hinnapakkumisega ühepoolselt muuta. Pooled on töövõtulepingus kokku leppinud, et

muudatused vormistatakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Sellist kokkulepet poolte

vahel ei ole.

Erki Muhu ei ole kostja nimel 19.03.2015 elektronkirjas võlga tunnistanud. Erki Muhu’l ei

olnud volitusi kostja nimel lepinguid sõlmida. Urmas Kala ei ole kostja nimel 10.08.2015

elektronkirjas kinnitanud võlgnevuse olemasolu ega andnud välja võlatunnistust. Kostja on

seisukohal, et nimetatud elektronkirja ei saa võlatunnistusena käsitleda. Dokumenti ei ole

selliselt pealkirjastatud ja elektronkirjas on üksnes välja pakutud maksegraafik. Juhul, kui kohtu

arvates on siiski tegemist võlatunnistusega, siis see saab olla vaid deklaratiivne võlatunnistus.

Hageja ei ole tõendanud, et ta on töövõtulepingus kokku lepitud töö nõuetekohaselt ja

tähtaegselt teinud ja selle kostjale üle andnud. Asjaolu, et videoklipid on kostja Youtube kontol

üleval, ei tõenda tööde üleandmist. Hageja poolt on tööd üle antud alles kohtumenetluses

16.02.2018 menetlusdokumendi esitamisel. Nimetatud töö ei vasta nõuetele ja kostja on töö

vastu igasuguse huvi kaotanud, sest kostja on alkoholi tootmiskompleksi ära võõrandanud

25.08.2017. Kostja taganeb kohtumenetluses esitatud taganemisavaldusega lepingust.

Alternatiivselt taotleb kostja hinna alandamist 0 euroni.

Maakohtu põhjendused

3. Hagi tuleb rahuldada.

4. Käesolevas asjas vaidlevad pooled töövõtulepingu täitmise üle ning hageja nõuab kostjalt tasu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 alusel.

5. Pooled ei vaidle selle üle, et 20.10.2014 on sõlmitud kirjalik töövõtuleping reklaamklippide

valmistamiseks tasuga 24 350 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 4-6). Hageja tugineb

asjaolule, et täiendavalt on kostja tellinud hagejalt töid, mis on kajastatud 22.09.2014

hinnakalkulatsioonis ning tööde kogumaksumuseks, sh reklaamklipid, on 83 555,82 eurot (tl

8). Kostja on hagejale esitanud arveid, millest kostja jättis tasumata 23 458,62 eurot

(23.01.2015 koondarve 1255, tl 9).

Seega on pooltel tekkinud vaidlus selle üle, kas kostjal on tasu maksmise kohustus. Kostja on

kasutanud vastuväidetena asjaolusid, et poolte vahel oli kirjalik töövõtuleping tasu suuruse

kokkuleppega, mis oli pooltele siduv ning hageja ei saanud ühepoolselt lepingus kokkulepitud

tasu suurust muuta. Kostja leiab, et on hagejale töövõtulepingus kokkulepitud tasu ära maksnud

(isegi rohkem, kui kokku lepitud tasu). Teiseks leiab kostja, et tasu nõue ei muutunud

sissenõutavaks, sest hageja ei andnud nõuetekohaselt teostatud töid kostjale üle. Kostja leiab,

et tal on õigus lepingust taganeda või alandada tasu 0 euroni.

6. Kohus selgitas kirjalikus eelmenetluses ja kohtuistungil pooltele nõude eeldusi ja

tõendamiskohustust (tl 41, 68, 89-91). Kohus arutas pooltega kohtuistungil 10.08.2015 Urmas

Kala poolt saadetud e-kirja tähendust ning pooled said tulenevalt kohtu selgitustest esitada

täiendavaid asjaolusid ja tõendeid.

7. Kohtu hinnangul omab käesoleva asja lahendamisel tähtsust 10.08.2015 Urmas Kala e-kiri (tl

11). Nimetatud e-kiri omab tähtsust poolte tõendamiskohustuse jaotamisel, sest võlatunnistuse

menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskohustuse ümberpööramine.

Kohtu hinnangul on 10.08.2015 e-kirja näol tegemist võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 järgi

leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus

või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 3 järgi

võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui

võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses.

8. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on üksnes ettepanekuga sõlmida võlgnevuse

tasumiseks maksegraafik. Nimetatud e-kirjas tunnistab Urmas Kala kostja tegevjuhina

kohustuse olemasolu ja annab lubaduse selle täitmiseks („AlcorDistillery OÜ tellis Teie

ettevõttelt tööd ja need on seni ajani tasumata. Teie töö on tehtud korralikult. Pakun Teile välja

järgneva maksegraafiku võlgnevuse kustutamiseks…“). Kohus leiab, et kui küsimus on lepingu

tõlgendamises VÕS §-st 29 tulenevalt, siis nii e-kirja tekstist, mis lünkadeta annab edasi kostja

tahte, kui ka poolte käitumisest tulenevalt tõlgendasid pooled nimetatud e-kirja

võlatunnistusena (VÕS § 29 lg 5). Kostja tegi selle alusel makseid ning hageja ei esitanud

täiendavalt nõudeid võlgnevuse tasumiseks.

9. Kohtu hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Asjas ei ole tõendamist leidnud,

et poolte tahe oleks olnud luua iseseisev ja sõltumatu nõude alus.

Kohtupraktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks

tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, s.t võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla

sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest

vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega

tunnistatud võlga. Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust

või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid.

Deklaratiivse võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel ei pea hageja esitama võla

tekkimise asjaolusid, kuna võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Seejuures ei piisa

üksnes võla puudumise põhistamisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235

tähenduses, vaid see tuleb tõendada.

10. Esmalt tugineb kostja vastuväitele, et Urmas Kala’l puudus esindusõigus võlatunnistuse

andmiseks. Kohus kostja väitega ei nõustu. Kohtu hinnangul on tegemist nn talumisvolitusega,

mis tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul,

kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et

sellele isikule oli volitus antud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2). Saab

lugeda tavapäraseks, et äriühingu tegevjuht võib tunnistada olemasolevaid äriühingu kohustusi

(TsÜS § 121 lg 1). Kohtu hinnangul võis hageja sellise e-kirja saamisel uskuda, et esindajana

tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Kostja teadis, et isik tegutseb tema

nimel esindajana ja kostja talus selle isiku sellist tegevust. Asjaolu, et kostja teadis ja talus

Urmas Kala poolt tehtud tehingut tõendab see, et kostja tasus võlatunnistuse alusel kaks esimest

osamakset (tl 109, 110). Kostja tasus täpselt summad, mis olid märgitud 10.08.2015

elektronkirjas: 19.08.2015 summa 6336 eurot ja 21.09.2015 summa 7819,54 eurot. Kostja on

osamaksete tasumisega volituse olemasolu kinnitanud ja lugenud ennast kohustusega seotuks.

11. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt on kumbki pool kohustatud hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kostja esitab võlatunnistusel

põhinevale nõudele vastuväite, et võlatunnistuse aluseks olevat võlasuhet ei ole olemas, peab

kostja oma vastuväidet tõendama.

Kostja väidab, et kohustust ei ole, sest pooltel oli siduva eelarvega töövõtuleping (VÕS § 639

lg 1 ja 3). Kohus kostja väitega ei nõustu. Pooled on sõlminud kirjaliku töövõtulepingu üksnes

reklaamklippide valmistamiseks, mis oli vaid üks osa kostja poolt tellitud töödest (vt

hinnakalkulatsiooni positsiooni „Tootmine“ all „Teleklipi tootmine“ 24 350 eurot). Hageja on

selgitanud, et kirjalik töövõtuleping reklaamklippide jaoks oli vajalik selleks, et reguleerida

näitlejate, muusika jms kaasautorite litsentsitingimusi. Kohtu hinnangul ei ole 22.09.2014

hinnakalkulatsiooni näol tegemist 20.10.2014 töövõtulepingu muutmisega. Kohtu hinnangul

sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mis hõlmas täiendavaid töid: strateegia väljatöötamine,

loovkontseptsioon ja idee, esitlused, kampaania põhikujundus ja baastekstid, kinkepakendid,

meedia, trükitav materjal, projektijuhtimine.

Hageja selgitused lepingute sõlmimise osas on loogilised (vt hageja 02.05.2018

menetlusdokument, tl 94-95). Esmalt koostas hageja kostjale 22.09.2014 hinnakalkulatsiooni.

Tellitavate tööde hulgas oli reklaamklippide valmistamine, mille osas sõlmiti kirjalik

töövõtuleping. Muude tööde teostamise ja tasu osas sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu.

Täiendavalt tellis kostja hagejalt kinkekarbid ning 22.01.2015 täiendati selle töö osas

hinnakalkulatsiooni.

Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et pooled ei leppinud kokku 22.09.2014

hinnakalkulatsioonis kajastatud töödes ja tasus. Samuti on ainetu kostja väide Erki Muhu’l

esindusõiguse puudumise kohta. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arveid, kostja

maksis arveid ega esitanud ühtegi vastuväidet (tl 97-103). Arveid esitas hageja 22.09.2015

hinnakalkulatsiooni alusel (vt arvetel olevaid selgitusi). 20.01.2015 e-kirjast nähtub, et kostja

võtab viimase tööna tellitud kinkekarbid vastu ega esita ühtegi vastuväidet teostatud tööde osas

(tl 104). Märtsis 2015 uurib hageja tasumata arvete kohta ning kostja esindajana vastab Erki

Muhu, et võlg loodetakse tasuda märtsi lõpus (tl 106). Kostja maksis 23.03.2015 hagejale 6000

eurot (tl 107).

Esmalt leiab kohus, et Erki Muhu’l oli volitus kostja esindamiseks TsÜS § 118 ja § 121 alusel

ning isegi kui talumisvolitus puudus, siis kostja on Erki Muhu käitumise heaks kiitnud TsÜS §

129 lg 1 mõttes kaudse tahteavaldusega.

12. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et hageja jättis tööd

nõuetekohaselt teostamata. Kõik hageja poolt välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid viitavad

üheselt sellele, et hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja kostja võttis need vastu (tl 10, 46-55,

72-73). Esimese vastuväite hageja nõudele on kostja esitanud 02.02.2017 e-kirjas (tl 56). Selles

ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks kostja hageja nõuet ei tunnista.

13. Kohus pole tuvastanud kostja välja toodud asjaoludel ja esitatud tõenditel hageja poolset

töövõtulepingu rikkumist, mis välistaks võlatunnistuses tunnistatud kohustuse olemasolu. Kuna

hageja pole töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei saa kostja kasutada

õiguskaitsevahendeid tasu nõude välistamiseks (lepingust taganemine, täitmata kohustuse

vastuväide, tasu vähendamine). Õiguskaitsevahendite kasutamise materiaalsed eeldused on

täitmata. Hageja põhinõue summas 15 639,08 eurot kuulub rahuldamisele.

14. Hageja nõuab kostjalt viivist, mille õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1.

Hageja nõuab viivist 20.10.2014 töövõtulepingus kokkulepitud määras 0,2 % (töövõtulepingu

p 5.3).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et selline viivisemäär kohaldus ka 22.09.2014

hinnakalkulatsioonis kokku lepitud töödele ja et see kohaldub ka võlatunnistuse alusel

nõutavale põhikohustusele. Seega kuulub rahuldamisele hageja alternatiivne viivisenõue

seadusjärgses määras.

Hageja nõuab põhinõudelt viivist alates 20.11.2015 (vt hageja 02.05.2018 menetlusdokumendi

p 17, tl 95 pöördel). Hageja ei ole hagi esitamisel nõudnud edasiulatuvat viivist. Seega on

viiviseperioodiks 20.11.2015 kuni hagi esitamise aeg, so 08.01.2018. Viivitatud on kokku 781

päeva ja sissenõutavaks muutunud viivis on 2678,43 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist

vähendatud summas 1860,92 eurot.

Menetluskulud

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

16. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2540 eurot käibemaksuga

(tl 120 ja pöördel). Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 alusel.

17. Kohus leiab, et riigilõiv 700 eurot on põhjendatud menetluskulu.

18. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

19. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot käibemaksuta. Äriregistrist

nähtub, et hageja on käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslase number EE101230106

alates 22.05.2008). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Sellest tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja

käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

20. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga.

Kohus vähendab hagiavalduse koostamisega seotud toimingute (sh hageja õigusnõustamine ja

läbirääkimised hagi asjaolude suhtes, hagiavalduse koostamine) ajakulu ja peab põhjendatud

ajakuluks 3 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks 25.05.2018 seisukoha ja menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu 1,5 tundi. Kohus on pooltele 25.05.2018 teavitanud, et kohus ei

võta vastu hageja 25.08.2018 esitatud täiendavaid seisukohti, sest need on esitatud tähtaega

rikkudes (vt kohtu 25.08.2018 elektronkiri, tl 122). Lisaks märgib kohus, et menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14, p 12).

Ülejäänud osas on hageja esindaja ajakulu põhjendatud.

Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 13,14 tunni ulatuses. Tunnitasu 120 eurot

arvestades tähendab see 1576,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).

21. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik