2-17-18830/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generated4K System OÜ (hageja) esitas 15. detsembril 2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ ADRAPÕLD (kostja I), Ain Lõiv (kostja II) ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, kostja III) vastu täitemenetluses nr 119/2017/167 tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palus hagiavalduses tuvastada kostja I ja kostja III vahel 14. jaanuaril 2015 sõlmitud rendilepingu kehtivus või alternatiivselt tühistada 20. detsembri 2015 rendilepingu lõpetamise kokkulepe täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 alusel. Hageja nõudeõigus tuleneb
Legislator headnote
AI generated2-17-18830/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust menetlusega liitumisest keeldumise peale ega kohtualluvuse muutmisest keeldumise peale. Seetõttu võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-18830 Tsiviilasi 4K System OÜ hagi OÜ ADRAPÕLD, Ain Lõiv ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vastu täitemenetluses tehingute tagasivõitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. aprilli 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 4K System OÜ ja Sten Janu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad:
1. 4K System OÜ (hageja) (registrikood 12934966), seaduslik esindaja Priit Janu
2. Sten Janu (taotleja) (isikukood XXX) Määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Vastustajad (kostjad):
1. OÜ ADRAPÕLD (registrikood 11932148), seaduslik esindaja Ain Lõiv
2. Ain Lõiv (isikukood XXXX)
3. OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (registrikood 12511444), pankrotihaldur likvideerija ülesannetes vandeadvokaat Kristo Teder
RESOLUTSIOON
1. Jätta 4K System OÜ ja Sten Janu määruskaebus Tartu Maakohtu 10. aprilli 2018 määruse peale läbi vaatamata.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. 4K System OÜ (hageja) esitas 15. detsembril 2017 Tartu Maakohtule hagi OÜ ADRAPÕLD (kostja I), Ain Lõiv (kostja II) ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel, kostja III) vastu täitemenetluses nr 119/2017/167 tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palus hagiavalduses tuvastada kostja I ja kostja III vahel 14. jaanuaril 2015 sõlmitud rendilepingu kehtivus või alternatiivselt tühistada 20. detsembri 2015 rendilepingu lõpetamise kokkulepe täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 alusel. Hageja nõudeõigus tuleneb
21. märtsi 2017 kommertspandi loovutamise lepingust, mistõttu on hageja kostja III suhtes läbi viidavas täiteasjas nr 119/2017/167 sissenõudjaks. Hageja esitas 11. jaanuaril 2018 hagiavalduse täienduse ja taotluse osaotsuse tegemiseks. Hageja palus TMS § 189 lg 1 alusel tühistada kostja III ja kostja II vahel 20. detsembri 2015 rendilepingu lõpetamise kokkulepe ja kohustada solidaarselt kostjat I ja kostjat II tühistatud tehingu alusel saadud väärtuse 386 341 eurot 40 senti üle andma kohtutäitur Taive Peedosaarele või kohtutäitur Kaire Põltsile. Samuti palus hageja TMS § 187 lg 1 alusel tühistada kostja III ja kostja II vahel 2. oktoobril 2016 sõlmitud seadmete üleandmise ja vastuvõtu tehing ning kohustada kostjat II tühistatud tehingu alusel saadud väärtuse 25 000 euro üle andmiseks kohtutäitur Taive Peedosaarele või kohtutäitur Kaire Põltsile. Hageja palus kostjalt II välja mõista 2. oktoobri 2016 tehingust saamata jäänud kasu VÕS § 113 määras kuni kohustuse lõppemiseni ja kostjatelt I ja II solidaarselt 25. detsembri 2015 tehingust saamata jäänud kasu VÕS § 113 määras kuni kohustuse lõppemiseni.
2. Sten Janu esitas Tartu Maakohtule 12. jaanuaril 2018 hagiavalduse kostjate vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses ja hagiavalduse liitmiseks tsiviilasja nr 2-17-18830 menetlusega. Sten Janu poolt esitatud nõuded ühtivad hageja nõuetega kostjate vastu. Sten Janu on sissenõudja kostja III suhtes läbi viidavas täiteasjas nr 025/2017/3810.
3. Tartu Maakohus jättis 15. jaanuari 2018 määrusega Sten Janu taotluse kaashagejana liitumiseks rahuldamata ning keeldus hageja hagi menetlusse võtmisest.
4. Hageja ja Sten Janu esitasid 15. jaanuaril 2018 määruskaebuse Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2018 määruse peale, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 6. veebruari 2018 määrusega hageja ja Sten Janu määruskaebuse, tühistas Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2018 määruse ning saatis asja maakohtule hagiavalduste menetlusse võtmise otsustamiseks, hagi tagamise taotluste lahendamiseks, Sten Janu menetlusega ühinemise taotluse lahendamiseks ja kohtualluvuse kindlaks määramiseks.
MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus jättis 10. aprilli 2018 määrusega rahuldamata Sten Janu taotluse menetlusega liitumiseks kaashagejana ning hageja taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on õiguskirjanduses leitud, et mitu hagejat või kostjat võib menetluses osaleda algusest peale, kui hagi esitatakse korraga mitme kostja vastu või esitavad mitu hagejat oma nõuded ühises hagis. Hiljem saab menetlusosalisi juurde tekkida, kui hageja taotleb uue kostja kaasamist (TsMS § 208 lg 2), hagid liidetakse (TsMS § 374) või poole asemel astub tema õigusjärglasena menetlusse mitu isikut (TsMS § 209). Maakohus leidis, et TsMS §
207 lg 1 p 2 kohaldamine eeldab, et hagi on esitanud mitu isikut ühiselt. Maakohus leidis, et kuna Sten Janu ei ole 15. detsembri 2017 hagiavaldusest nähtuvalt hagi esitanud, tuleb tema taotlus kaashagejana liitumiseks jätta rahuldamata. Maakohus selgitas, et kaashagejad saavad esitada koos hagi kostja vastu, kuid ennast samuti hagejaks pidav isik ei saa taotleda hagiga liitumist ja seeläbi omandada menetluses hageja menetlusõigusi. Maakohus leidis, et hageja taotlus kohtualluvuse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kohaldamisele kuuluvad erandliku kohtualluvuse sätted (TsMS § 69 lg 1 ja TMS § 11 lg 1 p 5 ja lg 2). Hageja on esitanud hagi tehingute tagasivõitmiseks täiteasjas nr 119/2017/167. Täitemenetlust viib läbi Võru kohtutäitur Taive Peedosaar ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt toimub täitemenetlus võlgniku vara suhtes, mis asub Võru maakonnas. Hagi allub seega erandliku kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. Hageja ja Sten Janu esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu
10. aprilli 2018 määrus, rahuldada Sten Janu avaldus menetlusega ühinemiseks, rahuldada taotlused kohtualluvuse muutmiseks ja menetluse üleandmiseks Harju Maakohtule, liita tsiviilasi nr 2-18-4716 käesoleva menetlusega ja lugeda liidetud menetluse ühiseks numbriks 2-17-18330 ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulenevad hageja ja Sten Janu nõuded samast alusest, on identsed ja on esitatud samade kostjate vastu ning kostja III osas toimub täitemenetlus Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas. Hagimenetluses võib ühel poolel osaleda mitu isikut, kui nendevaheliste vaidluste iseloom on selline, et otstarbekam on viia menetlus läbi ühiselt ja teha asjas üks lõpplahend. Ühise menetluse eelduseid peaks tõlgendama laialt, pidades silmas menetlusökonoomiat. Määruskaebuse esitaja viitas hagide liitmise osas Riigikohtu 5. detsembri 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-142-12 p-le 15. Maakohus on valesti tõlgendanud TsMS § 362 lõikeid 1 ja 3. Sten Janu esitas Tartu Maakohtule taotluse menetlusega ühinemiseks 12. jaanuaril 2018 ehk enne hagiavalduse menetlusse võtmist ja hagi kohtusse jõudmise õiguslikke tagajärgede saabumist TsMS § 362 lg 3 mõttes, mistõttu oli hagi täiendamine või kaashageja liitumine lubatav. Vaidlustatud määrusega on loodud olukord, kus kohus suunab hageja ja Sten Janu samasisulised nõuded erinevatesse menetlustesse, mis võib kaasa tuua erinevad kohtulahendid ning aja ja raha ebaotstarbeka kasutuse. Samade nõuete kuhjumine erinevatesse menetlustesse on vastuolus TsMS § 207 lg 1 eesmärgi ja mõttega.
Kuna maakohus ei ole hageja ja Sten Janu hagiavaldust pikka aega menetlusse võtnud, on eluline olukord muutunud. 27. detsembril 2017 alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts kostja III osas täitemenetluse asjas nr 025/2017/2810, milles Sten Janu on sissenõudja. Täitemenetlus kostja III osas toimub seega Harju Maakohtu kohtualluvuse piirkonnas. Asjaolu, et kostja III osas on lõpetamata täitemenetlus ka Võru maakonnas, ei muuda asjaolu, et hageja ja Sten Janu soovivad hagimenetlust alustada Harju Maakohtus ning on otsustanud täitemenetluse Võru maakonnas lõpetada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
9. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust menetlusega liitumisest keeldumise peale ega kohtualluvuse muutmisest keeldumise peale. Seetõttu võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
10. Menetlusekulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks