2-18-4324/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja

Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4324

Tsiviilasi

OÜ Coffee IN hagi Apollo Kino OÜ vastu üürilepingu

kehtivuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Coffee IN määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Coffee IN OÜ (registrikood 10933767),

lepingulised esindajad v/adv Martti Peetsalu ja adv Silvia

Urgas

Kostja Apollo Kino OÜ (registrikood 12383294),

seaduslik esindaja Rauno Stüff

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

4. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja maakohtu määrus

1. 20.03.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu üürilepingu kehtivuse

tuvastamiseks ja avalduse esialge õiguskaitse kohaldamiseks. Maakohus väljastas

kostjale hagimaterjalid ja küsis seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta.

2. 29.03.2018 seisukohas avaldas kostja, et vaidlusalune üürileping kuulub poolte poolt

täitmisele selle kehtivas osas ning hagis vaidlustatud kostja 07.02.2018

ülesütlemisavaldus ei kanna endas kaasas õiguslikke tagajärgi hageja jaoks.

3. 11.04.2018 esitas hageja taotluse rahuldada hagi õigeksvõtuga või juhul, kui kohus

leiab, et hagi rahuldamine õigeksvõtuga enne hagi menetlusse võtmist ei ole võimalik,

võtta vastu hagi tagasivõtmise avaldus ning jätta menetluskulud kostja kanda.

4. 16.04.2018 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§-le 3 ja leidis, et olukorras, kus hageja soovib enne menetlusse võtmise otsustamist hagi

tagasi võtta, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna ei ole TsMS § 3 tähenduses

tsiviilasja. Menetluskulude jaotuse osas viitas kohus TsMS § 168 lõikele 1. Kostja on

teinud ettepaneku jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märkis, et

kohtumenetluse sellises staadiumis, kus hagi ei ole veel menetlusse võetud, ei ole kostjal

võimalik taotleda menetluskulude hüvitamist. Seisukoha esitamine hagi menetlusse

võtmise kohta ei ole kostja kohustus, vaid õigus. Selline võimalus on kantud eesmärgist

vältida menetluskulude teket ja seetõttu peab kostja arvestama, et seisukoha koostamisele

tehtud kulutusi menetluses ei hüvitata. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus selgitas, et hagejal on õigus TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 järgi taotleda tasutud

riigilõivu tagastamist.

Määruskaebus

5. 30.04.2018 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud kõigis

kohtuastmetes kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud koos viivisega.

6. Kohus kohaldas ekslikult TsMS § 371 ja § 168 lõiget 1, jättes kohaldamata § 440 lõike 1

ja § 162 lõike 1 või, alternatiivselt, jättes kohaldamata § 423 lõike 1 punkti 2 ning TsMS

§ 168 lõike 5. Kostja võttis hagi õigeks, mistõttu tuli hagi võtta menetlusse ja lahendada

õigeksvõtul. Esitamise ajal ei esinenud ühtegi TsMS §-s 371 loetletud alust hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks. Kui hagiga koos ei oleks esitatud õigussuhte

esialgse reguleerimise taotlust, oleks hagi ilmselt menetlusse võetud ning alles seejärel

kostjalt seisukohta küsitud. Enne seda, kui kostjalt õigussuhte esialgse reguleerimise

taotluse osas seisukohta küsiti ja kostja hagi esitamisest teadlikuks sai, kinnitas ta, et peab

ülesütlemise avaldust kehtivaks ja põhjendatuks. Seega tulnuks võtta hagi menetlusse

ning seejärel rahuldada hagi TsMS § 440 lõike 1 alusel hagi õigeksvõtmise tõttu. Kohus

ei ole määruses sisuliselt käsitlenud hageja taotlust lahendada hagi õigeksvõtul. Hagi

õigeksvõtul rahuldamine lubaks kohtul jõuda õiglase olukorrani, kus hageja

menetluskulud kannaks kohtusse pöördumise põhjustanud kostja.

7. Alternatiivselt tuleb hagi võtta menetlusse ja jätta läbi vaatamata hagi tagasivõtmise

avalduse tõttu. Hageja saavutas hagiga oma eesmärgi – kostja loobus ülesütlemise

avaldusele tuginemisest. Enne hagist teadlikuks saamist tugines kostja ülesütlemise

kehtivusele. Seadusest ei tulene hagi tagasivõtmise õigusele muid piiranguid lisaks

sellele, et nõude kohta tehtud lõpplahend ei tohi olla jõustunud ning et pärast

eelmenetluse lõppu on tagasivõtmiseks vajalik kostja nõusolek. Seega ei ole olenemata

sellest, et hagi tagasivõtmise avalduse tagajärjeks on hagi läbi vaatamata jätmine, vastava

avalduse esitamise piiranguks see, et hagi ei ole veel menetlusse võetud. Sellises

olukorras tulnuks võtta hagi menetlusse ning jätta seejärel läbi vaatamata. Hagi läbi

vaatamata jätmine võimaldaks kohaldada TsMS § 168 lõiget 5. Riigikohus on lahendis nr

3-2-1-145-15 (punktis 13) rõhutanud, et kui kostja teadis hagist ja täitis seetõttu nõude,

tuleb jätta kulud kostja kanda. Sellise üldreegli kohaldamist ei saa takistada asjaolu, et

kostja sai hagist teadlikuks ja täitis nõude enne hagi menetlusse võtmist. Riigikohus on

kinnitanud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagis taotletud

eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 mõttes hageja

nõude rahuldanud (lahend nr 3-2-1-55-13, punkt 13).

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663

lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.04.2018

määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise

tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11. Kaevatavast määrusest nähtuvalt on kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel

tuginenud TsMS §-le 3, milline säte aga selliseks otsustuseks alust ei anna. Keeldumise

alused sätestab TsMS § 371, millele maakohus tuginenud ei ole. Tsiviilasja materjalid

annavad aluse nõustuda ka väitega, et hagi esitamise ajal ei esinenud ühtegi TsMS §-s

371 loetletud alustest hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Praeguses asjas on

tekkinud menetluslik olukord, kus kostja on enne hagi menetlusse võtmist kohtu nõudel

hagi tagamise avaldusele esitatud vastuses hageja nõude sisuliselt õigeks võtnud. Sellele

tuginedes esitas hageja avalduse rahuldada hagi õigeksvõtuga või, alternatiivselt, võtta

vastu hagi tagasivõtmise avaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus aga

keeldus vaidlustatava määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud

hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostjale on antud

enne hagi menetlusse võtmist võimalus seisukoha avaldamiseks, milles kostja on hagi

õigeks võtnud, on eelduslikult ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohus leiab, et kujunenud menetluslikus olukorras tulnuks hagi menetlusse

võtta ja lahendada sisuliselt hageja 11.04.2018 avaldus. Sellisel juhul olnuks kohtul

võimalik jätta menetluskulud kostja kanda vastavalt kas TsMS § 162 lõikes 1 sätestatud

üldreeglile või TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 alusel, tuvastades olukorra, et kostja on pärast

hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Vajadusel tuleb kohtul õiguslikku olukorda

täiendavalt menetlusosalistele selgitada ja seisukohtade esitamiseks võimaluse andmise

teel selgitada välja poolte tahe.

12. Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/