Legislator Case Law & Legislation
1-16-3296/83 AI generated

1-16-3296/83 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-3296/83
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-3296/83 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
waiver of wage claims leave on personal grounds visa defect of consent unfit notwithstanding health condition vocational rehabilitation measure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 30.05.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3296 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

S.L , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 11.10.2016 ja lõpp 11.12.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.05.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 761; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.L vangistusest

Välja mõista S.L-ilt menetluskuluna riigituludesse 152,64 (ükssada viiskümmend kaks eurot 64 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700080958.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Matti Reinsalu kasuks 152,64 Matti Reinsalu poolt eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. süüdimõistetu S.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, S.L-ile, kaitsjale

Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 26.04.2016 otsusega tunnistati S.L süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p § 25 lg 2 ja § 423

9 -

1 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 ja liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, mis § 68 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks

KarS § 69 alusel asendati 720 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati

2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati S.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. -

Kohtuotsus jõustus 12.05.2016. Pärnu Maakohtu 11.10.2016 määrusega pöörati täitmisele

S.L-ile Maakohtu 26.04.2016 otsusega Pärnu mõistetud ärakandmata vangistus

2 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2016.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. ei

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti S.L-i

vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib See on tema vabaneda tingimisi enne tähtaega. esimene karistus vanglas, teo pani toime alaealisena. On läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja aru saanud oma tegudest. l on 1 distsiplinaarkaristus, kuna Ta tal olid tsoonis mängukaardid. Sattus vanglasse, kuna arvas, et teda ainult ähvardatakse ja vangi tegelikult ei panda, kuid läks

vastupidi ja sattus vanglasse, sest ei teinud ÜKT-d. Isikul ei olnud kindlat elukohta ja

sellepärast ei teinud ära ka ÜKT d. Ema ütles ta - temast lahti ja isaga olid suhted halvad,

nüüdseks on paranenud. Kui vanglasse tuli, siis tarvitas narkootikume, oli ka sõltuvusosakonnas. vanad sõbrad unustada, maksta oma võlad ja alustada kõike otsast Tahab peale. Teab, mis teda ees ootab aktiviseerimiskeskuses. On Tapa Erikoolis lõpetanud 9 klassi. Vanglas tahtis ei saanud hakkama. On õppida abikokaks, kuid õpe toimus vene keeles ja ta

programmidest abi saanud ja teab, kuidas edaspidi hakkama saada oma probleemidega. Soovib vabaneda kriminaalhoolduse alla, et oleksid inimesed, kes aitavad teda vabanedes. Selgitab, et moti vanglas on see, et peab vatsioonisüsteem käituma hästi, hea käitumise puhul

võid saada teleka, lisa toitu, kinkekaarte. Kinnipeetav suhtleb oma vanaema, isa ja paari

vanema sõbraga, kes teda toetavad. Kui vabaneb, siis vanaema on valmis toetama. Teda huvit vabaduses oli DJ ja ta tahab ka edaspidi sellega tegeleda. e ab väga muusika, Te b kõik selleks, et ei satuks enam kunagi vanglasse. Ei suhtle enam vana sõpruskonnaga, katkestas kõik suhted. aktiviseerimiskeskuses on palju võimalusi, erinevaid tege Leiab, et vusi, millega tegeleda. Lapsepõlves isa elas ennast peal välja ja peksis tema teda.

3

Kaitsja, kuulates kaitsealuse vastuseid küsimustele ja selgitusi kohtule, leiab, et peresuhted

viivad selleni, et vanemad lähevad lahku, lapsed satuvad vanemliku hoolitsuseta ja lapsed jäävad omaette ning kinnipeetav on jäänud oma lapsepõlveta, mis on tema vanemate süü. Noor inimene on oma elu läbi mõelnud, teeb kõik selleks, et minevik jääks selja taha ja vaatab ainult tulevikku. Ta on vanglas läbinud kõik programmid pingutanud, et vabaneda enne tähtaega.

ja

Tal on vabanemis vaja abi tuge. Kaitsja palub kaaluda kinnipeetava vabastamist järgselt ja tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 761

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane

esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Kohtumääruse tegemise ajaks on kinnipeetav viibinud vangistuses 1 aasta 7 kuud 20 päeva,

s.o on üle poole talle mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud.

KarS § 761 lg 3 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja

kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § s 76 sätestatut. -

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu

ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et

kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vanglakaristuse mõju isiku

edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava poolt toimepandud

kuriteod on . Kuritegude muutunud raskemaks, kuna lisandunud on vägivalla kasutamine toimepanemist soodustab sõltuvusainete tarvitamine.

Positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetav osaleb psühholoogilisel nõustamisel ja vangla

tööhõives, samuti viibis noortele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osales OÜ Corrigo sõltuvuse teemalisel nõustamisel,

vestles pereväärtuste teemal ning alustas abikoka eriala omandamist, kuid jättis pooleli keelebarjääri tõttu, kuna kursused olid vene keeles. Kohtumääruse tegemise seisuga puuduvad

kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust oli kinnipeetav hulkuva elustiiliga, tal puudus kindel elukoht. Vanglast vabanemise korral on xxxx isikule broneeritud koht, kuhu tal Samas puudub kinnipeetaval garanteeritud on esialgu võimalus minna elama.

töökoht, seega ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvaks toimetulemiseks.

Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud ning kuriteo sooritas osaliselt materiaalse kasu

saamiseks. Seega esineb uute kuritegude toimepanemise risk olukorras, kus isik ei tule

majanduslikult toime. Toetavaks isikuks on vanaema, suhtleb ka isaga, kes on samuti kriminaalkorras karistatud, teiste pereliikmetega suhted katkenud. Isiku suhtlusringkonnas on

palju kriminaalse taustaga tuttavaid, kellega enda sõnul on suhted katkestanud. Samuti on

kuritegusid pannud toime grupis, seega on tutvusringkond mõjutanud kinnipeetavat

negatiivselt. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamisega.

4

Eeltoodust tulenevalt ei ole k ud, et kinnipeetav vabanemisel ohus käesoleval ajal veendun käituks seaduskuulekalt ja järgiks kõiki ettenähtud kohustusi, kuna isik on ka varem olnud

kriminaalhooldusele määratud ning viimasel korral rikkus registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise korda, mistõttu vangistus pöörati täitmisele.

Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus enne tähtaega S.L-i vangistusest tingimisi

vabastamata.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro