2-18-4996/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

Lihtmenetlusotsus

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30. mai 2018

Tsiviilasi

nr 2-18-4996

Hagi ese

Oleg Pavlovi hagi Jaan Siilaku vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1815 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

Oleg Pavlov (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)

Kostja

Jaan Siilak (isikukood xxx; aadress xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Oleg Pavlovi (Pavlov) hagi Jaan Siilaku (Siilak) vastu osaliselt.

2. Välja mõista Jaan Siilakult Oleg Pavlovi kasuks 160 (ükssada kuuskümmend)

eurot.

3. Jätta rahuldamata Oleg Pavlovi hagi uute rehvide hüvitamise, süüdlase väljaotsimisega

seotud kulude hüvitamise ja moraalse kahju hüvitamise osas.

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need võrdsetes osades poolte kanda.

5. Välja mõista Jaan Siilakult Oleg Pavlovi kasuks menetluskulud summas 112,50 eurot.

6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitused otsusele

7. Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos

kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest

menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste

ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära

kuulatud;

8. TsMS § 444 lg 4 kohaselt on kohus otsuse teinud ilma kirjeldava ja

põhjendava osata;

9. TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas

osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid,

samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus

lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega;

10. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

11. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

12. Kostja süü rehvide läbitorkamise suhtes on tõendatud väärteomenetluses.

Hageja on esitanud kohtule tõendi, et rehvide parandamine maksis 160 eurot (tl 24).

Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.

13. Hageja soovis ka uute rehvide hüvitamist, süüdlase väljaotsimisega seotud

kulude hüvitamist ning moraalse kahju hüvitamist.

14. TsMS § 230 lg kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Hageja ei ole tõendanud uute rehvide ostmise vajalikkust. Pakkumisele

kirjutatud kommentaari ei saa kohus käsitleda eksperdiarvamusena (tl 23). Samuti ei

ole hageja tõendanud süüdlase väljaotsimisega seotud kulusid ning moraalse kahju

tekkimist. Kohus leiab, et uute rehvide hüvitamise, süüdlase väljaotsimisega seotud

kulude hüvitamise ja moraalse kahju hüvitamise osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

16. Menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 225

eurot. Kostja kanda tuleb jätta tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 pool hageja

menetluskuludest ehk 112,50 eurot. Kostja ei taotle enda menetluskulude

väljamõistmist hagejalt (tl 28).

17. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui

menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule

soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule

sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42);

18. TsMS § 448 lg 41 kohaselt ei pea apellatsioonkaebuse esitamise soovi

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema

täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil;

19. TsMS § 637 lg 21 kohaselt lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

20. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik