2-17-16619/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2018, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16619

Tsiviilasi

Swedbank AS hagiavaldus XXX vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Hagihind

19 953,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Swedbank AS (reg.kood: 10060701, asukoht Liivalaia tn

8, 15040 Tallinn);

Hageja

lepinguline

esindaja:

Gertu

Pillenberg

(e-post:

gertu.pillenberg@swedbank.ee);

Kostja: XXX (IK XXX; elukoht XXX, e-post: XXX)

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt XXXlt hageja Swedbank AS kasuks välja põhivõlgnevus 17 254,41

eurot, intress 669,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 179,46 eurot.

3. Mõista kostjalt XXXlt hageja Swedbank AS kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so

laenulepingult nr 17-126404KX 0,022% päevas põhinõudelt summas 2 499,08 eurot kuni

nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-005178-VL 0,052% päevas põhinõudelt summas

3 202,74 eurot kuni nõude täitmiseni ja laenulepingult nr 16-027203-AL 0,025% päevas

põhinõudelt summas 11 552,50 eurot kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja XXX kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt

XXXlt välja hageja Swedbank AS kasuks 750 eurot (riigilõiv).

3. Otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist

Tallinna Ringkonnakohtule.

HAGEJA NÕUE

Väikelaenuleping nr 16-005178-VL

Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2016 sõlmisid väikelaenulepingu nr 16-005178-VL, millega

hageja andis kostjale laenu 4000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse. Lepingu tingimuste

kohaselt oli intressimäär 19 % aastas ning maksepäev oli iga kuu 11ndal kuupäeval. Kostja

kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu arvelduskontol, et

hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Tulenevalt lepingu punktist 5.1. lähtub hageja

tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast intressi arvestamisel. Lepingu

punktile 5.3. tuginedes kohustus laenusaaja tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks

õigel ajal piisav summa. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress

summas 197,91 eurot ja laenu põhiosa 3 202,74 eurot. Kostjaga võeti telefoni teel ühendust,

kuid kuna kostja oma lubadusi ei täitnud, saatis hageja talle 15.09.2017 teatise lepingust

tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatisega andis hageja

kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu

oma võlgnevust hiljemalt 02.10.2017, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et

kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kahjuks ei toimunud kostja poolt

võlgnevuse likvideerimist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges hageja kostjaga

sõlmitud lepingu ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks.

Laenulepingu punktist 8.1 tulenevalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise

tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist

puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas

toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas,

s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt

viivist lepingujärgses intressimääras aastas, väikelaenu lepingu puhul 19% aastas, s.o 0,053%

päevas. Hagi esitamise seisuga on lepingu VL sissenõutavaks muutunud viivis 57,16 eurot.

Laenuleping nr 16-027203-AL

20.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 16-027203-AL, millega hageja andis

kostjale sõiduki ostuks laenu 13 000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse ning soetas

endale sõiduki. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 9 % ning maksepäev oli 11ndal.

Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu

arvelduskonto, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (lep. punkt 4.1.). Tulenevalt

lepingu punktist 5.1. lähtub hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360- päevasest

aastast intressi arvestamisel. Lepingu punktile 5.3. tuginedes kohustub laenusaaja tagama, et

arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Lepingu lõppemise seisuga oli

sissenõutavaks muutunud intress summas 334,41 eurot ja põhiosa 11 552,60 eurot. Kostja pidi

tagama, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval, 11ndal kuupäeval piisavalt rahalisi

vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostjaga võeti telefoni teel

ühendust, kuid kuna kostja oma lubadusi ei täitnud, saatis hageja talle 15.09.2017 teatise

lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Teatisega andis

hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei

tasu oma võlgnevust hiljemalt 02.10.2017, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks

ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kahjuks ei toimunud

kostja poolt võlgnevuse likvideerimist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges

hageja kostjaga sõlmitud lepingu ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks.

Laenulepingu punktist 8.1 tulenevalt, kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste täitmise

tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist

puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, hageja hinnakirjas

toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas,

s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt

viivist autolaenu lepingu puhul 9% aastas, s.o 0,025% päevas. Hagi esitamise seisuga on lepingu

sissenõutavaks muutunud viivis on 104,15 eurot.

Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 17-126404KX

28.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja

võttis kogu summa kasutusse. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19 % ning maksepäev oli

10ndal. Lepingu juurde kuuluvate tingimuste punkti 5.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada

intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Tingimuste punkti 5.8. järgi debiteeris hageja

intressi ja hooldustasu kostja arvelduskontolt maksepäeval. Viimane intress kuulus tingimuste

kohaselt tasumisele lepingu lõppemise päeval. Ühtlasi pidi kostja tingimuste punkti 5.9. kohaselt

hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi ja hooldustasu

debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud

intress kogusummas 136,88 eurot ja põhivõlg 2 499,07 eurot. Kostja oli oma kohustuste

täitmisega viivituses, millest tulenevalt võttis hageja temaga kõigepealt telefoni teel ühendust

ning kostja lubadustele tuginedes jäi maksete ootele. Kuna kostja oma lubadusi ei täitnud, saatis

hageja talle 15.09.2017 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise

tahteavalduse. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning

avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 02.10.2017, loeb hageja kostjaga

sõlmitud lepingu lõppenuks ning et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks.

Kostja võttis hagejaga telefoni teel ühendust ning lubas võlgnevuse tasuda. Kahjuks ei toimunud

kostja poolt võlgnevuse likvideerimist. Tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest, luges

hageja kostjaga sõlmitud lepingu ülesöelduks ning kogu nõue muutus sissenõutavaks.

Lepingu punktist 5 tulenevalt olukorras, kus limiidikontol või kontol puudus krediitkaardiga

seonduvate tasude debiteerimiseks vajalik summa, siis on hagejal õigus peatada kaardi

kasutamine ja alustada viivise arvestamist kaardiga seotud tasude tasumata summalt alates

maksekohustuse tekkimise päevast kuni tasumisele kuuluvat tasuda täieliku tasumise päevani.

Hageja hinnakirjajärgne viivis oli ülesütlemise seisuga EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022%

päevas, mis vastas seaduses sätestatud viivisemäärale. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 18,15 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 17 254,41 eurot, intress 669,20

eurot ja sissenõutavaks muutnud viivis 179,46 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so laenulepingult nr 17-126404KX 0,022% päevas

põhinõudelt kuni nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-005178-VL 0,052% päevas põhinõudelt

kuni nõude täitmiseni; laenulepingult nr 16-027203-AL 0,025% päevas põhinõudelt kuni nõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja lõpliku seisukoha kohaselt ei ole ta kokkuleppega nõus, sest kostja ei ole siiani maksete

tasumist jätkanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjal ei ole hagile vastuväiteid, ta soovib, et asi saaks lahendatud kokkuleppega. Selline

olukord ja viivitus maksetega tekkis, kuna ta kaotas töö ja pidi peret ülal pidama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas:

-

Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2016 väikelaenulepingu nr 16-005178-VL, 20.04.2016

laenulepingu nr 16-027203-AL ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingu nr 17-126404-KX.

-

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud,

-

Hageja on pärast hoiatusi lepingud üles öelnud 03.10.2017.

VÕS § 8 lg 1 järgi on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS §

8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine

VÕS § 100 järgi. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus leping üles öelda, nõuda

kohustuse täitmist, viivist kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1,4,6, § 108 lg 1.

VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu

tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist.

Väikelaenuleping nr 16-005178-VL

Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et 01.02.2016 sõlmisid hageja ja kostja

väikelaenulepingu nr 16-005178-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 4 000

eurot. Seega on pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses. Intressimäär

oli 19 % ning maksepäev oli iga kuu 11ndal kuupäeval, mil kostja pidi tasuma laenu osamakseid

ja intresse vastavalt maksegraafikule, mis pidi kehtima kuni 11.02.2021. Vaidlus puudus ka

selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on tasumata

põhisummast 3 202,74 eurot ja intress summas 197,91 eurot 03.10.2017 seisuga, mil leping üles

öeldi. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist

lepingujärgses intressimääras aastas, väikelaenu lepingu puhul 19 % aastas, s.o 0,053% päevas.

See teeb perioodilt 03.10.2017-06.11.2017 58,35 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Kuna hageja on küsinud viivist summas 57,16 eurot ja kohus on hageja nõudega seotud, tuleb

lähtuda sellest summast.

Laenuleping nr 16-027203-AL

Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et 20.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr

16-027203-AL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 13 000 eurot. Seega on

pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses. Intressimäär oli 9 % aastas

ning maksepäev oli iga kuu 11ndal kuupäeval, mil kostja pidi tasuma laenu osamakseid ja

intresse vastavalt maksegraafikule, mis pidi kehtima kuni 11.04.2021. Vaidlus puudus ka selles,

et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on tasumata

põhisummast 11 552,60 eurot ja intress summas 334,41 eurot 03.10.2017 seisuga, mil leping

üles öeldi. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist

autolaenu lepingu puhul 9 % aastas, s.o 0,025% päevas. See teeb perioodilt 03.10.2017-

06.11.2017 99,70 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee), millele lisanduvad lepingu kehtivuse

ajal erinevate osamaksete maksmisega viivitamise eest kogunenud viivis 5,89 eurot (tl 37), so

kokku 105,59 eurot. Kuna hageja on küsinud viivist summas 104,15 eurot ja kohus on hageja

nõudega seotud, tuleb lähtuda sellest summast.

Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 17-126404KX

Kohus leiab, et puudub vaidlus selle üle, et 28.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 17-126404KX, millega hageja andis kostja

kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja võttis kogu summa kasutusse.

Lepingu kohaselt oli intressimäär 19 % ning maksepäev oli 10ndal. Lepingu juurde kuuluvate

tingimuste punkti 5.6. kohaselt oli hagejal õigus arvestada intressi kasutatud krediidilimiidi eest

igapäevaselt. Tingimuste punkti 5.8. järgi debiteeris hageja intressi ja hooldustasu kostja

arvelduskontolt maksepäeval. Vaidlus puudus ka selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on tasumata intress kogusummas 136,88 eurot ja

põhivõlg 2 499,07 eurot 03.10.2017 seisuga, mil leping üles öeldi. Hageja hinnakirjajärgne viivis

oli ülesütlemise seisuga EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas, mis vastas seaduses

sätestatud viivisemäärale. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 18,15 eurot.

See teeb perioodilt 03.10.2017-06.11.2017 19,17 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Kuna

hageja on küsinud viivist summas 18,15 eurot ja kohus on hageja nõudega seotud, tuleb lähtuda

sellest summast.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja laenukonto väljavõttega, et kostja rikkus

väikelaenulepingut nr 16-005178-VL ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite

olemasolu ning oli viivituses lepingu ülesütlemiseni kolme üksteisele järgneva intressimaksega

(tl 21). Samuti on hageja tõendanud, et kostja rikkus laenulepingut nr 16-027203-AL, kuna ei

tasunud maksegraafiku kolme järjestikust intressimakset (tl 37). Hageja on tõendanud ka eraisiku

vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu 17-126404KX rikkumist, olles viivituses

kolme viimase maksega (tl 43 pöördel).

Hageja on tõendanud, et hoiatas kostjat kirjalikult lepingute ülesütlemisega ja andis täiendava

tähtaja võla tasumiseks (tl 45). Kostja seda ei teinud. Seega oli pangal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4

ja § 416 lg 1 järgi laenulepingud üles öelda ja nõuda võla, intresside tasumist lepingu

ülesütlemise aja seisuga ja viiviste tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 416 lg 1, 3 järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 17 254,41 eurot

(3202,74+2499,07+11 552,60), intress 669,20 eurot (197,91+334,41+136,88) ja hagi esitamise

ajaga (07.11.2017) sissenõutavaks muutnud viivis 179,46 eurot (57,16+104,15+18,15).

Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so

laenulepingult nr 17-126404KX 0,022% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni;

laenulepingult nr 16-005178-VL 0,052% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni;

laenulepingult nr 16-027203-AL 0,025% päevas põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes hageja nõudest, tuleb mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 07.11.2017, so laenulepingult nr 17-126404KX

0,022% päevas põhinõudelt kuni nõude (2 499,07 eurot) täitmiseni; laenulepingult nr 16-005178-

VL 0,052% päevas põhinõudelt kuni nõude (3 202,74 eurot) täitmiseni; laenulepingult nr 16-

027203-AL 0,025% päevas põhinõudelt kuni nõude (11 552,60 eurot) täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

15.03.2018 teatas hageja, et tema menetluskuluks on üksnes riigilõiv 750 eurot. Kostja

vastuväiteid esitanud ei ole.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot, mis on kooskõlas RLS

§ 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja

menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja

mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 750 eurot (riigilõiv).

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik