2-16-17508/52 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-16-17508

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

TBHI OÜ hagi Intercon Holding OÜ vastu osanike

31. oktoobri 2016. a

koosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TBHI OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja TBHI OÜ, esindaja vandeadvokaat Urmas Volens

Kostja Intercon Holding OÜ, esindaja

vandeadvokaat Andres Simson

Asja läbivaatamise kuupäev

30. aprill 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17508

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud TBHI OÜ kanda. Kuna Intercon Holding OÜ

ei esitanud tähtajaks menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, siis jätta tema

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TBHI OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2016 Harju Maakohtule Intercon Holding OÜ (kostja)

vastu hagi, milles palus tuvastada kostja osanike 31. oktoobri 2016. a otsuse (vaidlusalune otsus)

tühisuse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-16-17508

Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikud hageja ja Intercon Energy OÜ (IE), kelle juhatuse liige on

mh Markku Arvi Tarkiainen. 2016. a novembris sai hageja teada, et M. A. Tarkiaineni esitatud

kandeavalduse ja vaidlusaluse otsuse alusel on kostja juhatuse liikmena kantud äriregistrisse

M. A. Tarkiainen. Kannet on taotletud asjaoludel, nagu oleks 18. oktoobriks 2016 kokku kutsutud

kostja osanike koosolek ja 31. oktoobriks korduskoosolek, aga hageja ei ole koosolekute teateid

saanud. Vaidlusalune otsus on tühine. Kuigi alates 23. septembrist 2016 ei olnud kostja

registrikaardil kehtivat juhatuse liikme kannet ja IE kui osanik võis ise koosoleku kokku kutsuda,

tulnuks järgida koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja ei osalenud kummalgi koosolekul ega

kiitnud vaidlusalust otsust heaks. Talle oleks tulnud saata koosoleku teated e-kirjaga, sest osanikud

olid varem omavahel e-kirja teel suhelnud. IE juhatuse liige M. A. Tarkiainen pidi teadma, et hageja

ei asu äriregistrisse kantud aadressil, sest hageja juhatuse liige Hadley Barrett saatis

22. märtsil 2016 talle kirja, milles teatas hageja aadressi muutumisest.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja teise osaniku, IE nimel korraldas koosolekute kokkukutsumist M. A. Tarkiainen, kes saatis

vastavalt 5. ja 21. oktoobril 2016 tähitud kirjadega koosoleku teated hageja äriregistrisse kantud

aadressil. Hageja pidi ise hoolitsema sellelt aadressilt posti kättesaamise eest. IE ei pidanud saatma

teadet lisaks e-kirjaga või muul aadressil. Hageja ei ole IE-le teatanud, et ta ei asu registrijärgsel

aadressil. Kuna hageja ei ilmunud esimesele koosolekule, kutsus IE 31. oktoobriks 2016 kokku

korduskoosoleku ja kuna hageja ei ilmunud ka korduskoosolekule, võis IE üksinda otsuse vastu

võtta.

3. Harju Maakohus jättis hagi 27. juuni 2017. a otsusega rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja 1608 euro suuruse menetluskulu.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kustutas registripidaja 23. septembril 2016 äriregistrist

H. Barretti kui kostja juhatuse liikme kande. Seejärel edastas M. A. Tarkiainen, kes on kostja

osaniku IE juhatuse liige, H. Barrettile 22. septembril 2016. a e-kirjaga kahel aadressil ja lisaks ka

tähitud kirjaga postiaadressil nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks. E-kirjadele ei vastatud ja

tähitud kirja ei võetud vastu. On tuvastatud, et 18. oktoobri 2016. a koosoleku kokkukutsumise

teate, kus oli päevakorrana märgitud juhatuse liikme valimine, edastas IE hagejale 5. oktoobril 2016

hageja registrijärgsele aadressile väljastusteatega kirjaga. 21. oktoobril 2016 saatis IE hagejale

samale aadressile sama päevakorraga uue teate, märkides, et koosolek toimub 31. oktoobril 2016.

Mõlema teate saatmisel on järgitud seaduses sätestatud tähtaega.

Pooled ei vaidle, et postiteenuse osutajal ei õnnestunud hageja registrijärgsele aadressile saadetud

teateid üle anda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja äriregistrisse

ja osanike nimekirja kantud aadress erineb sellest aadressist, kust hagejal oli võimalik teateid kätte

saada, samuti selle üle, kas IE oleks pidanud saatma koosoleku teated hagejale e-kirjaga.

IE ei pidanud saatma teateid lisaks e-kirjaga. Kuna hageja ei vastanud varem IE e-kirjadele, siis ei

olnud osanike suhtlus e-kirja teel efektiivne. Seega oli mõistlik saata koosoleku teated tähitud

kirjaga, et teate saatmist saaks hiljem tõendada. Kuigi IE teadis hageja e-posti aadressi ja oli varem

suhelnud hagejaga ka e-kirjal teel, võimaldab seadus saata osanike koosoleku teate osanike

nimekirja kantud aadressil ja sellelt aadressilt teate kättesaamise riski kannab osanik.

On tuvastatud, et IE ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja aadress erineb osanike nimekirja

kantud aadressist. Hageja praeguse juhatuse liikme H. Barretti 22. märtsi 2016. a kiri ei tõenda

2(6)

2-16-17508

hageja väidet. H. Barrett ei olnud kõnealuse kirja väidetava koostamise ajal hageja juhatuse liige,

samuti ei ole tõendatud, et see kiri üldse IE-le saadeti. Seega ei ole koosolekute kokkukutsumise

korda rikutud ja vaidlusalune otsus ei ole tühine.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. septembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus

hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 540 euro suuruse menetluskulu.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus jälgitavalt põhjendanud, miks ei ole

praegusel juhul osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.

Vaidlustamata asjaoludel saatis IE koosolekute teated hageja postiaadressil, mis on kantud

äriregistrisse. Hageja ei ole väitnud, et osanike nimekirja oleks kantud mõni teine aadress. Sama

aadressi märkis hageja enda asukohaks ka käesolevas asjas hagi esitades. IE edastas teated tähitud

kirjadega, mida hageja kätte ei saanud, sest postiteenuse osutajal ei õnnestunud neid üle anda ja

keegi ei läinud hageja nimel neile ka postiasutusse järele.

Juhatus peab äriseadustiku (ÄS) § 172 lg 1 teise lause kohaselt saatma teated koosoleku kohta

osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui koosoleku kutsub kokku osanik,

siis ei tarvitse ta osanike nimekirja sisu teada. Seega on mõistlik, et koosolekut kokkukutsuv osanik

saadab äriühingust osanikule teate äriregistrisse kantud aadressil. ÄS § 172 lg 1 kolmas lause näeb

ette, et kui koosoleku kokkukutsuja teab, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja või registrisse

kantud aadressist, tuleb teade saata lisaks sellel aadressil. Seda, et IE teadis aadresside erinevusest,

pidi tõendama hageja, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus luges õigesti tõendatuks, et H. Barretti

22. märtsi 2016. a kirja saatmine ega kättesaamine ei ole tõendatud.

ÄS § 172 lg 1 teisest lausest ei tulene kohustust saata koosoleku teade ka e-kirjaga. Piisav on ühe

teate saatmine. Kuna hageja oli varem jätnud vähemalt kahele e-kirjale vastamata ja see asjaolu oli

IE-le teada, siis võis viimane mõistlikult valida teate saatmiseks paremini tõendatava viisi.

Teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik. Teate kaotsiminek osanikule

edastamise käigus ja teate võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa seda

osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja teade tagastatakse, ei ole koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumine. Samad põhimõtted kohalduvad ka siis, kui koosoleku kutsub kokku osanik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada, või saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtusse. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt toimus suhtlus kostja osanike vahel varem pika aja vältel

üksnes e-kirjaga ja see, et IE valis koosolekute kokkukutsumiseks teise suhtlusviisi, on vastuolus

3(6)

2-16-17508

ÄS § 172 lg 1 teise lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatud hea usu

põhimõttega. Teade tulnuks saata hagejale e-kirjaga. Jättes selle tegemata, rikkus IE oluliselt

koosoleku kokkukutsumise korda. Osanike koosoleku teate saatmisel tuleb käituda heas usus ja see

tähendab, et esmajoones tulnuks kasutada tavapäraseid suhtluskanaleid. Tavadel ja pooltevahelisel

praktikal on õiguslik tähendus ka TsÜS § 2 lg 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p 2 ja VÕS § 25

järgi. Kui tava oleks järgitud, oleks hageja teate kätte saanud. Kohtute tõlgendus, et teadet ei

pidanud saatma e-kirjaga, ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga ega taga osanike heauskset

käitumist.

7. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1

alusel jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

9. Hageja on vaidlustanud kostja osanike 31. oktoobri 2016. a koosoleku otsuse, millega valiti kostja

juhatuse liige. Hageja leiab, et otsus on tühine, kuna on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise

korda. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seisneb hageja väidetel selles, et talle teatati

koosolekust tähitud kirjaga, mis saadeti tema registrisse kantud aadressil, kuid see tulnuks saata

e-kirjaga. Koosoleku kokku kutsunud kostja osanik IE pidi hageja arvates teadma, et hageja ei asu

äriregistrisse kantud aadressil.

Pooled ei vaidle, et koosoleku teadet ei õnnestunud hagejale tema registrijärgsel aadressil üle anda.

Pooled vaidlevad selle üle, kas koosoleku kokkukutsuja teadis või pidi teadma, et hageja

äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadress erineb aadressist, millelt hagejal oli võimalik

teateid kätte saada, samuti selle üle, kas IE oleks pidanud saatma koosoleku teate hagejale e-kirjaga.

10. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et praegusel juhul ei pidanud IE saatma koosoleku

teadet hagejale lisaks tähitud kirjale ka e-postiga.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja äriregistrisse kantud aadress oli sama, mis oli kantud osanike

nimekirja. Koosoleku teate saatmise põhireegli sätestab ÄS § 172 lg 1 teine lause, mille kohaselt

saadetakse teade osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Viidatud säte annab

koosolekut kokku kutsuvale isikule võimaluse valida, kas saata teade postiaadressil, mis on kantud

osanike nimekirja, või elektronposti aadressil. Kolleegium märgib, et kui vähemalt ühte neist

võimalustest on kasutatud, on koosolekut kokku kutsuv isik järginud koosoleku teate saatmiseks

ÄS § 172 lg 1 teises lauses ette nähtud korda.

ÄS § 172 lg 1 kolmas lause sätestab lisareegli koosoleku teate saatmiseks, nimelt tuleb juhul, kui

osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, teade saata ka

sellel aadressil. Sama kehtib ka juhul, kui koosoleku kutsub juhatuse asemel kokku muu selleks

õigustatud isik.

Kohtud on tuvastanud, et hageja ei olnud teatanud kostjale ega ka koosoleku kokku kutsunud IE-le,

et ta ei asu äriregistrisse ja osanike nimekirja kantud aadressil. Kohtud ei ole eeltoodu tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega

asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5).

4(6)

2-16-17508

11. Hageja on kassatsioonkaebuses asunud seisukohale, et koosoleku teade tulnuks saata e-kirjaga

põhjusel, et selline oli osanikevahelise suhtlemise tava. TsÜS § 2 lg 2 esimese lause kohaselt tekib

tava käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult

siduvaks. Sama lõike teine lause näeb ette, et tava ei saa muuta seadust.

Hageja on mh tuginenud ka VÕS §-le 25, mille lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku

leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on seisukohal, et

vaidlusaluse koosoleku teate e-kirjaga saatmata jätmine on vastuolus TsÜS §-ga 32, mille kohaselt

peavad osanikud omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud

huve.

12. Kolleegium ei nõustu hageja kassatsioonkaebuse seisukohtadega. Äriseadustik näeb ette

formaliseeritud nõuded osanike koosoleku teate saatmiseks. Nende reeglite eesmärk on tagada nii

see, et osanik saaks talle saadetud teated kätte, kui ka see, et koosoleku kokkukutsuja saaks olla

kindel, et saates koosoleku teate kindlal aadressil, on ta teate saatmise nõuded täitnud ja koosolekul

vastu võetud otsused ei osutu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühiseks. Seega on

koosoleku teate saatmise reeglite eesmärk kaitsta nii teate adressaadiks olevat osanikku kui ka

osanike koosolekut kokku kutsuvat isikut (kelleks on eelkõige osaühing, aga kelleks võivad

seaduses sätestatud juhul olla ka osanikud või muud isikud).

Kuna kohtute tuvastatud asjaoludel järgis IE seadusest tulenevaid koosoleku teate saatmise nõudeid

ja kuna tava ei saa muuta seadust, siis ei ole asjakohane kassatsioonkaebuse väide, et teate saatmise

nõudeid on rikutud põhjusel, et osanikevaheline suhtlus toimus varem e-posti teel. Kolleegium

nõustub kohtute seisukohaga, et teate saatmine tähitud kirjaga on vähemalt üldjuhul ka mõistlik,

eriti olukorras, kus teate adressaadiks olev osanik ei ole enne teate saatmist toimunud suhtluses

mitmel korral teate saatja e-kirjale vastanud.

Eeltoodust tulenevalt jääb ringkonnakohtu otsus muutmata ja hageja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

13. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab

ÄS § 172 järgi osanik. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Osanike koosolek loetakse seega

õigesti kokku kutsutuks, kui teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil ja sellisel viisil, et

see peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni jõudma. Teate kaotsiminek osanikule

edastamise käigus ja selle võimalik kätte saamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa teadet

osanike nimekirja kantud aadressil kätte ja postiteenuse osutaja tagastab teate, ei ole koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine. Vastasel juhul muudetaks koosoleku korrektse kokkukutsumise

tõendamine osaühingule põhjendamatult raskeks, mis võib hakata takistama ühingu efektiivset

juhtimist. Osaniku enda ülesandeks on tagada, et osanike nimekirja oleks kantud aadress, millele

saadetud teate ta kätte saab (vt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15;

29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13). Eeltoodu kohaldub ka koosoleku teate

saatmisel tähitud kirjaga.

14. Kuna ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Samamoodi jäävad

ringkonnakohtu otsuse järgi hageja kanda varasemates kohtuastmetes kantud menetluskulud.

5(6)

2-16-17508

Kuna kostja ei ole esitanud Riigikohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul oma menetluskulude

nimekirja, jäävad tema võimalikud kassatsioonimenetluse kulud kindlaks määramata ja nende

kindlaksmääramist ei ole võimalik enam taotleda ka maakohtult.

15. Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hageja kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Peeter Jerofejev

Henn Jõks

Ants Kull

6(6)