2-17-4299/32 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-4299 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-4299 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamineKulda Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 12.10.2017.a tehtud tagaseljaotsus. 2. Tühistada käesolevas tsiviilasjas 28.03.2018.a tehtud kaja rahuldamata jätmise ja kautsjoni riigituludesse arvamise määrus. 3. Kinnitada hageja Xxxja kostja Xxxvahel sõlmitud kompromiss ning jagada poolte ühisvara järgmiselt: 3.1. Korteriomandid asukohaga Xxxvallas, mille reaalosadeks on korterid number xxx (registriosa 11292302) ja xxx (registriosa 11293902) jäävad Xxxainuomandisse. 3.2. Xxxtahteavaldust kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks kinnistute registriosanumbritega 11292302 ja 11293902 suhtes asendab kompromissi kinnitav kohtumäärus. 3.3. SEB Pangaga 17.10.2005.a sõlmitud eluasemelaenulepingust nr. L050026060 tulenevad kohustused SEB panga ees jäävad Xxxja Xxxomavahelises suhtes Xxxkanda.

2-17-4299 2

3.4. Xxxhüvitab Xxxenamsaadud kinnisvara väärtuse eest 56 000 eurot. 3.5. Xxxja Xxxraha ja väärtpaberid jäävad isikule, kelle kontol raha või väärtpaberid asusid abielu lõppemise ajal. 4. Lõpetada menetlus (sh kaja menetlemine) tsiviilasjas nr 2-17-4299. 5. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada käesoleva määruse jõustumisel hagejale pool ühisvara jagamise hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. 3. Tagastada käesoleva määruse jõustumisel kostjale kaja esitamisel tasutud kautsjon summas 225 eurot ning poolt määruskaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Xxxhagi Xxxvastu ühisvara jagamise nõudes 21.05.20xxx.a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kirjeldavad kompromissi sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid - pooled on omavahel kokku leppinud ühisvara jagamises selliselt, et lastele oleks võimalik säilitada kodu aadressil Kuldala tee 5-xxx. Pooled peavad oluliseks, et pärast lahutust ja vara jagamist jääks laste elukorraldus niipalju kui võimalik senisega samaks (võttes arvesse laste kasvamisega seonduvat ja nende endi soove) ja teevad mõistlikke pingutusi et säilitada see nende koduna kuni nende täisealiseks saamiseni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus on käesolevas asjas 12.10.2017.a teinud tagaseljaotsuse. Kostja esitas 24.11.2017.a tagaseljaotsuse peale kaja ning palus tsiviilasjas menetluse taastada. Kohus on 28.03.20xxx.a määrusega jätnud Xxxpoolt esitatud kaja maakohtu poolt tehtud tagaseljaotsusele rahuldamata ning arvanud kajalt tasutud kautsjoni 225 eurot määruse jõustumisel riigituludesse. Kostja on 20.04.20xxx.a esitanud kaja rahuldamata jätmise lahendi peale määruskaebuse. Antud juhul ei ole maakohtu poolt tehtud 12.10.2017.a tagaseljaotsus jõustunud ning pooltel on õigus menetlus lõpetada kompromissi sõlmimisega. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus (sh ka määruskaebemenetlus) lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele,

2-17-4299 3

ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). 2. TsMS § 431 lg 2 teine lause näeb ette, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Käesolevaga tühistab kohus kompromissi kinnitamisel TsMS § 430 lg 1 ja TsMS § 431 lg 2 koosmõju alusel tsiviilasjas tehtud 12.10.2017.a tagaseljaotsuse ja 28.03.20xxx.a tehtud kaja rahuldamata jätmise ja kautsjoni riigituludesse arvamise määruse. 3. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 4. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on ühisvara jagamise hagilt tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus tagastab hagejale määruse jõustumisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot. 5. Kostja on kaja esitamisel tasunud kautsjoni summas 225 eurot. TsMS § 149 lg 5 näeb ette, et kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab kompromissi kinnitamisega menetluse, siis kuulub tasutud kautsjon määruse jõustumisel kostjale tagastamisele. Lisaks on kostja tasunud 20.04.20xxx.a määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab kostjale määruse jõustumisel määruskaebuselt tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot.

2-17-4299 4

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik