2-14-25115/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.01.2017 otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse

põhjendustega.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Osaühing ECOBER-i kanda.

4. Välja mõista Osaühing ECOBER-ilt osaühing Lundeti kasuks välja apellatsiooni- ja

kassatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1 818 eurot 67 senti.

5. Välja mõista Osaühing ECOBER-ilt osaühing Lundeti kasuks viivis menetluskulude

hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

30.05.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-25115

Kohtuasi

Osaühing Lundeti hagi Osaühing ECOBER-i vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.01.2017 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Osaühing ECOBER-i apellatsioonkaebus, 6 187 eurot 30

senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja osaühing Lundet (registrikood 10457445),

esindaja vandeadvokaat Marit Toom

Kostja Osaühing ECOBER (registrikood 10377190),

esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Viimase kohtuistungi toimumise

aeg

10.05.2018

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Lundet (hageja) esitas 24.07.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Osaühingult ECOBER (kostja) 5 605 euro 58 sendi saamiseks. Kostja esitatud

vastuväite tõttu lõpetas maakohus 21.08.2014 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 29.09.2014 oma nõude

kostja vastu hagiavalduse vormis, paludes mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõla

5 606 eurot 50 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 955 eurot

25 senti, viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

30.09.2014 kuni põhivõla tasumiseni ning võla sissenõudmise kulud 40 eurot.

Hageja, kostja ja XX olid Pärnu linnas Supeluse 14 asuvate korteriomandite omanikud.

Kostjale kuulus kaks korteriomandit, mille mõttelised osad moodustasid kokku 3064/4218 osa

Supeluse 14 kinnistust. Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 määrusest nr 23 „Heakorraeeskirja ja

koormise kehtestamine“ (Pärnu Linnavolikogu määrus) tulenevate kinnistuomaniku kohustuste

täitmiseks sõlmis hageja 05.02.2008 AS ISS Eestiga teenuse osutamise lepingu, mille alusel

osutas AS ISS Eesti Supeluse 14 aadressil välikoristusteenust. Koristamise eest tasus hageja

AS ISS Eestile 7 718 eurot 9 senti. Hageja pidi AS ISS Eestiga lepingu sõlmima, sest Pärnu

Linnavalitsus algatas 2008. a talvel menetluse Supeluse tn 14 heakorra puuduste tõttu

(libedustõrje oli tegemata). Kostja Supeluse 14 heakorraga ei tegelenud. Hageja teavitas kostjat

sõlmitud lepingust ja nõudis kulutuste hüvitamist. Kostja ei võtnud hageja kirju vastu. Kostja

ei tegelenud kinnistu heakorraga ka pärast seda, kui ta hagi esitamisest teada sai.

Hagejal oli nõue kostja vastu esimese õigusliku alternatiivina korteriomandiseaduse

(KOS) § 13 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna määrusega on kinnistu omanikele kehtestatud koormis

tagada kinnistu heakord. Hageja viitas ka asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 75, millest tulenevalt

kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühise asjaga seotud kulutusi.

Alternatiivse õigusliku alusena toetus hageja käsundita asjaajamisest tulenevale nõudele,

paludes hagi rahuldada VÕS § 1018 lg 1 p-de 1 ja 2 ning VÕS § 1023 alusel. Viimase õigusliku

alternatiivina tugines hageja VÕS §-dele 1041 ja 1042. Hageja nõue tuleneb seadusest,

kohaldada tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149, aegumistähtaeg on kümme

aastat.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei vaidlustanud lepingu sõlmimist, kuid teenuse tegelik osutamine ja kulutuste kandmine

oli tõendamata. Supeluse 14 maja esimesel korrusel asub kostjale kuuluv Lonkava Konna

Kõrts. Kõrtsi töötajad on hoidnud kõrtsi väliterrassi ja sellega külgnevad jalgteed puhtad prahist

ja liivast, talvel ka lumest ja jääst. Osa majas asuvaid ruume on kostja andnud raamatupoe

pidaja kasutusse, kellel on kostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus teha

hoolduskoristustöid. Isegi juhul, kui AS ISS Eesti on välikoristusteenust osutanud, on see

kostja tegevust dubleerinud ja seetõttu tarbetu. Hageja ei teavitanud kostjat välikoristusteenuse

lepingu sõlmimise kavatsusest ega teavitanud kostjat ka lepingu sõlmimisest esimesel

võimalusel. Kostja sai lepingust teada alles 2014. a juulis. Põhjendamatult kuluka lepingu

sõlmimine ilma kostja teadmata oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kulutuste hüvitamise nõude

välistas VÕS § 1023 lg 3. Ka ei rikastunud kostja alusetult. Hageja ei teatanud temast

tulenevate asjaolude tõttu kostjale kulutuste tegemise kavatsusest õigel ajal. Kaasomandi

majandamise kulud ei hõlma KOS-i tähenduses kulusid, mille hüvitamist hageja nõuab.

Nõue on osaliselt aegunud, kuna teenuse osutamise leping nägi ette perioodilised maksed.

Kohaldada tuleb TsÜS § 154.

Maakohtu otsus

3. Kohus rahuldas hagi hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 5 730 eurot ja 37 senti

ning viivise põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

29.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata viivise nõude 871 euro

38 sendi ulatuses. Menetluskuludest jättis maakohus 13,2% ulatuses hageja kanda ja 86,8%

ulatuses kostja kanda ning mõistis tasaarvestamise tulemusena kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1 700 eurot 58 senti ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

KOS § 13 lg-s 1 nimetatud avalik-õiguslik reaalkoormatis ja kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS) § 36 lg-tes 2 ja 3 nimetatud koormis on samasisulised mõisted. Seetõttu on

koormise täitmiseks kulutusi teinud korteriomanikul õigus nõuda ülejäänud korteriomanikelt

kulutuste hüvitamist võrdeliselt neile kuuluvate kaasomandiosade suurusega.

Hageja nõue ei olnud aegunud. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe

korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes. KOS § 13 lg-st 2 tulenev nõue on

korteriomanike ühisusest tulenev nõue, mis tuleb lugeda seadusest tulenevaks nõudeks.

Seetõttu kohaldub asjas TsÜS § 149. TsÜS § 149 järgne aegumistähtaeg saaks mööduda

2008. a sissenõutavaks muutunud nõuete osas kõige varem 2018. a, pärast 2008. a

sissenõutavaks muutunud nõuete osas veelgi hiljem. Hageja pöördus kohtusse 24.07.2014,

s.t igal juhul enne nõuete aegumist. Kaasomaniku kulutuste hüvitamise korral ei ole tegemist

korduvate kohustustega TsÜS § 154 lg 1 mõistes.

Hageja tõendas väärteomenetluse alustamise Supeluse 14 kinnistu puuduliku heakorra tõttu

2008. a jaanuaris. Nähtuvalt tunnistaja ülekuulamise protokollist ja sündmuskoha vaatluse

protokollist oli Supeluse 14 maja esine kõnnitee libe, jäine ja sellel ei olnud kasutatud

puistematerjali. Sellega oli tõendatud linna heakorraeeskirja rikkumine ja koormise täitmata

jätmine. Kuivõrd heakorraeeskirja ja koormisi tuleb täita kogu aeg, oli hagejal kui

kaasomanikul nii õigus kui ka kohustus võtta tarvitusele abinõud, et heakorraeeskirja edaspidi

ei rikutaks ning koormised õigel ajal täidetaks. Seetõttu oli hageja ja AS ISS Eesti lepingu

sõlmimine vajalik ning põhjendatud.

Hageja avaldas, et ta maksis AS ISS Eestile kokku 7 718 eurot 9 senti. Hageja tõendas raha

tasumist ja seega ka teenuse osutamist pangakontode väljavõtetega. Kostja kohustus hagejale

hüvitama nimetatud summast kostja kaasomandiosa suurusele vastava osa, s.t 5 606 eurot

50 senti.

Kuna hageja ei tõendanud, et kostja sai kätte nõudest teatavad kirjad, ei saanud hageja nõuda

kostjalt viivist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele eelneva aja eest.

Kostja apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Hageja nõuete osas, mis muutusid sissenõutavaks enne

01.01.2011 kogusummas 4 289 eurot 71 senti, palus kostja kohaldada aegumist. Menetluskulud

palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus hindas tõendeid vääralt, ei võtnud seisukohta apellandi

esitatud tõendite kohta ning ei põhjendanud otsust piisavalt.

Korteriomanike vahelisi suhteid korterelamu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise

suhtena, mitte seadusest tuleneva nõudena. Seega on ebaõige maakohtu poolt seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaja kohaldamine. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus oli perioodiline

kohustus, tuli nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154. Hageja esitatud nõuded perioodil

2008 – 2010 kogusummas 4 289 eurot 71 senti olid TsÜS § 154 kohaselt aegunud.

Maakohus leidis ekslikult, et hageja ja AS ISS Eesti vaheline heakorratööde leping (kestvusega

kolm aastat) oli vajalik ja põhjendatud, kuna 2008. a jaanuaris alustati Supeluse 14 kinnistu

suhtes väärteomenetlust. Ühekordse ettekirjutuse tegemine ei tähenda, et heakord kinnistu

ümbruses ei olnud tagatud. Isegi juhul, kui hageja sõlmitud leping oli vajalik, täitis hageja sellega

ainult iseenda kohustuse. Kostja sõlmis enda hoolduskohustuse täitmiseks samuti lepingu. AS

ISS Eesti poolt kohustuste täitmine oli kostja tegevust dubleeriv ning seetõttu ebavajalik.

Nimetatud asjaolude osas ei kujundanud maakohus seisukohta.

Kaasomandi majandamise kulud KOS § 13 lg 1 ja 2 tähenduses ei hõlma kulusid, mille

hüvitamist hageja nõuab. AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt oleks hageja pidanud saama

hoolduskoristustööde lepingu sõlmimiseks eelnevalt kostjalt nõusoleku. Põhjendamatult kuluka

hoolduskoristustööde lepingu sõlmimine AS ISS Eestiga, selleks kostjalt eelnevalt kooskõlastust

saamata, ning teadmisel, et vastavalt kaasomanike mõttelise osa proportsioonile kannab

suuremas osas kulutused kostja, on ilmselgelt hea usu põhimõtte vastane käitumine teise

kaasomaniku suhtes. Kuna hagejal ei olnud kostja nõusolekut, siis ei olnud hageja lepingust

tulenevad kohustused kostjale siduvad.

Maakohus järeldas ekslikult, et KOKS § 36 lg-st 2 tulenev koormis oli samastatav avalik-

õigusliku reaalkoormatisega. Vastavalt AÕS § 230 lg-le 1 on reaalkoormatis avalik-õiguslik, kui

see on seatud seaduse alusel riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise

isiku kasuks. AÕS § 231 lg 1 kohaselt peab reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping

olema notariaalselt tõestatud. Kinnistule Supeluse 14 ei ole seatud ühtegi reaalkoormatist

kohaliku omavalituse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel

ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja mõistis

kostjalt välja menetluskulude hüvitise. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kohus jättis

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata viivise 871 eurot 38 senti. Vaidlustamata osas jõustus

kohtuotsus edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust

vaidlustatud osas.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust omav õigusakt KOS

on alates 01.01.2018 kehtetu ning selle asemel kehtib korteriomandi- ja korteriühistuseadus

(KrtS). Kuivõrd vaidluste lahendamisel tuleb kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise

ajal kehtinud materiaalõigust, kui seaduse rakendussätetes ei ole sätestatud teisiti, tuleb praegune

vaidlus lahendada KOS-i sätetele tuginedes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja AS ISS Eesti vahel lepingu sõlmimine oli

vajalik ja põhjendatud korteriomanike kohustuste täitmiseks ja hageja nõue ei olnud aegunud.

Samas nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse põhjendustega, et maakohus jättis osad

tõendid hindamata, rikkudes menetlusõiguse norme. Kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus

ise

kõrvaldada

ja

täiendab

selles

osas

maakohtu

otsuse

põhjendusi.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja ja kostja omasid kolme korteriga majas kortereid.

Vaidlusalusel perioodil ei olnud majas asutatud korteriühistut ega valitud valitsejat. Seega oli

hageja ja kostja sisesuhtes korteriomandi omandamisega automaatselt tekkinud eriline seadusest

tulenev isikute ühendus, s.o korteriomanike ühisus (KOS § 8 lg 1).

Maakohus tugines asja lahendamisel õigesti KOS-i sätetele. Vastavalt KOS § 13 lg-le 1 tasub

korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja

kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle

kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda

kokkuleppe alusel. Viidatud sättes nimetatud avalik-õiguslikud reaalkoormatised on ka

KOKS § 36 lg-tes 2 ja 3 nimetatud koormised, n.o kohustused, mis on seaduse alusel volikogu

määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele heakorraeeskirjade täitmiseks kehtestatud

kohustused tööde tegemiseks valla või linna territooriumil. Sel ajal kehtinud Pärnu

Linnavolikogu määruse §-de 2, 3, 7-9 järgi oli krundi omanikul kohustus tagada krundi ja

krundiga vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakord, sh niita muru, koristada prahti,

puhastada talvisel ajal kõnnitee lumest, tõrjuda libedust jne. Alates 01.07.2015 on sarnane avalik-

õiguslik koormis kehtestatud ka otse seaduse tasandil. Nimelt näeb ehitusseadustiku (EhS) § 97

lg 6 ette, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama

sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje,

tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Lisaks korteriomaniku kohustuste kehtestamisele annab KOS § 13 lg 1 korteriomanikule

nõudeõiguse teise korteriomaniku vastu, kui ta on täitnud kaasomandil KOKS § 36 alusel

kehtestatud koormisest tulenevad kohustused, tehes selleks vajalikke kulutusi rohkem, kui seda

näeb ette tema kaasomandiosa suurus. Eelnev tuleneb analoogia korras asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 75 lg-st 1 ja Riigikohtu praktikast, kus viidatud sätet tõlgendati. Nimelt sätestab AÕS § 75 lg 1,

et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi,

samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Riigikohus

leidis viidatud sätet tõlgendades, et AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises

suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib

vajadusel ka kohtusse esitada (vt nt Riigikohtu 02.11.2005 otsust asjas nr 3-2-1-105-05, p-d 27,

28). Pealegi sätestab KOS § 13 lg 2 sõnaselgelt korteriomaniku nõudeõiguse teiste

korteriomanike vastu kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude hüvitamiseks. Viimati

nimetatud kulud võivad olla tekkinud ka nt sellest, et üks korteriomanik tellib kaasomandi eseme

korrashoiuks vajalike toimingute tegemise kolmandalt isikult.

Samas ei ole KOS § 13 lg 3 järgi korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme

korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole

nõustunud. Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas hageja sõlmitud leping AS ISS Eestiga

heakorratööde teostamiseks Supeluse 14 kinnisasjaga vahetult piirneval üldkasutataval

territooriumil ja lepingust tulenevate kohustuste täitmine (sh kohustus maksta tasu) olid

vajalikud. Kui kulutused olid vajalikud, tuleb kostjal neid proportsionaalselt kanda sõltumata

sellest, kas ta andis kulude kandmiseks eelnevalt nõusoleku või mitte. Nagu eelnevalt kirjeldatud,

tuli vastavalt Pärnu Linnavolikogu määrusele korteriomanikel kinnisasjaga vahetult piirneval

üldkasutataval territooriumil heakorratöid teostada. Nad võisid koormist täita isiklikult või

volitada selleks kedagi kolmandat. Hageja otsustas õigusaktist tuleneva korteriomanike

kohustuse täitmiseks sõlmida lepingu AS ISS Eestiga. Kostja kohustas väidetavalt selleks endale

kuuluva Lonkava Konna Kõrtsi töötajaid ja samas majas asuva raamatupoe omanikku AS.

Asjaolu, et AS ISS Eesti teostas töid Supeluse 14 kinnisasjaga vahetult piirneval üldkasutataval

territooriumil, oli tõendatud teenuse osutamise lepinguga nr B0097/08, kus lepiti kokku, et AS

ISS Eesti puhastab Supeluse tänava poolset kõnniteed, välistreppe ja Auli tänava poolset ala

lahtisest prahist ja liivast, teostab Supeluse tänava poolsel kõnniteel lume- ja libedusetõrjet,

niidab/trimmerdab suvekuudel muru jne (I kd lk 40-45; 88-93). Veel oli see tõendatud AS ISS

Eesti esitatud arvetega (I kd lk 49-50, 54-56), hageja konto väljavõtetega, millest nähtus, et

hageja tasus AS ISS Eesti arveid (I kd lk 98-101) ning asjaoluga, et lepingu kehtivuse ajal

(05.02.2008-kevad 2013) ei esitatud pretensioone vaidlusaluse piirkonna heakorra kohta.

Samal ajal oli tõendamata, et kostja korraldas Supeluse 14 kinnisasjaga piirneval üldkasutataval

territooriumil heakorratööd. Seda hoolimata asjaolust, et maakohus selgitas tõendamiskoormist

ja andis 25.08.2015 istungil pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks (I kd, lk 147 jj).

Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS §

5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; Riigikohtu 20.06.2011 otsus nr 3-2-1-57-11, p 40). TsMS § 230 lg

1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Maakohtu menetluses ei esitatud tõendeid selle kohta, et Lonkava Konna Kõrtsi

töötajad viidatud piirkonda korrastasid, sh korraldasid lume- ja libedusetõrjet. Eelnev ei olnud

ka eluliselt usutav, kuivõrd vaidlust ei olnud selles, et Lonkava Konna Kõrts oli avatud üksnes

suvisel perioodil. Samuti puudusid maakohtul tõendid selle kohta, et AS teostas Pärnu

Linnavolikogu määruse §-s 3 kirjeldatuid töid (sh niitis muru, koristas prahti või teostas lume- ja

libedusetõrjet). 01.02.2007 kostja ja AS koostatud Supeluse 14 ruumide kasutuse kokkuleppest

nähtus, et AS-l tuli ruumide kasutamise eest hoida korras ja hooldada Supeluse 14 asuva hoone

väliseid piire, mis oli seadusega ette nähtud, kuid kokkuleppest ei nähtunud missuguseid töid

ASl teha tuli ja kas AS need tööd ka ette võttis (I kd lk 168).

Lonkava Konna Kõrtsi töötajate ja AS poolt Supeluse 14 kinnisasjaga vahetult piirneval

üldkasutataval territooriumil heakorratööde teostamine ei olnud ka eluliselt usutav. Nimelt

algatas Pärnu Munitsipaalpolitsei 2008. aasta talvel (enne kui kostja ja AS ISS Eesti sõlmisid

teenuse osutamise lepingu) väärteomenetluse puuduliku heakorra tagamise tõttu Supeluse 14

kinnisasjaga vahetult piirneval üldkasutataval territooriumil (I kd lk 128-135) ja 2015. aasta

jaanuaris pöördus Pärnu Linnavalitsus uuesti hageja poole lumest puhastamata kõnnitee ja

tegemata jäetud libedusetõrje pärast, hoiatades, et libeduse vastu meetmete tarvitusele võtmata

jätmisel alustatakse väärteomenetlust (I kd 119). Mõlemad korrad langesid aega, kui kinnisasja

ruumides tegutses Lonkava Konna Kõrts ja kehtis ruumide kasutuse kokkulepe AS-ga, kuid

kinnisasja omanikel ei olnud lepingut AS ISS Eestiga (leping kehtis perioodil 05.02.2008-2013.

aasta kevad).

Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas maakohus rikkus materiaalõigust, kui leidis, et hageja

nõue ei ole aegunud. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et hageja nõudele

kohaldub TsÜS §-st 149 tulenev kümneaastane aegumistähtaeg, mistõttu ei ole hageja nõue

aegunud. Siinkohal on oluline, et hageja nõue kostja vastu ei põhine tehingul, kuigi hageja paneb

maksma nõudeid tehingust, mille ta sõlmis välissuhtes AS ISS Eestiga. Hageja nõue tuleneb

erilisest seadusjärgsest võlasuhtest korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes,

s.o korteriomanike ühisuse võlasuhtest.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse esitajaga selles, et hageja käitumine lepingu

sõlmimisel ja sellest pikka aega teavitamata jätmisel ei vastanud mõistliku isiku käitumisele.

Seda enam, et hageja pidi eelduslikult olema teadlik sellest, et lepingu sõlmimisega kaasnevad

kulud langevad suures osas just kostjale, kelle kaasomandiosa on hageja kaasomandiosast

oluliselt suurem. Samas ei saa aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut pidada hea usu

põhimõtte vastaseks. See on võimalik üksnes erandlikel asjaoludel, nt võlausaldaja vastuolulise

käitumise korral, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt

nt Riigikohtu 10.12.2014 otsust asjas nr 3-2-1-128-14, p 11). Praegusel juhul eelnevalt

kirjeldatud erandlikke asjaolusid ei esinenud, mistõttu ei olnud hageja nõude maksmapanek

takistatud.

Kuivõrd kostja esitas vastuväited nõude võimalikkusele ja selle põhjendatusele, kuid mitte selle

kujunemise valemile, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles kohus leidis, et

kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 5 730 eurot 37 senti, viivis 5 606,5 eurot ja lisanduv viivis

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Menetluskulud

7. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsiooni- ja kassatsiooniastme

menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetluskulud määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja esitas 15.05.2017, 01.12.2017 ja 10.05.2018 menetluskulude

nimekirjad. Nende järgi osutati hagejale õigusabi kahel korral ringkonnakohtus ja Riigikohtus

kokku 14 tundi 54 minutit. Lisaks viibis hageja esindaja kahel korral istungil, millest esimene

kestis 1 tunni 23 minutit ja teine 1 tunni. Hageja esindaja tunnihind oli 110 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohus on seisukohal, et enamik menetluskulude nimekirjas märgitud kuludest on

taotlustes märgitud ulatuses põhjendatud, arvestades asja mahtu ja õigusvaidluse sisu. Osaliselt

on põhjendamatu hageja esindaja ajakulu 1 tund 15 minutit kassatsioonkaebusele esitatud hageja

vastuse analüüsimiseks. On mõistetav, et menetluses tuleb tutvuda vastaspoole argumentidega,

kuid nende süvaanalüüs olukorras, kus Riigikohus seda ei palunud, ei olnud vajalik.

Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud hageja esindaja ajakulu kassatsioonkaebuse vastuse

analüüsimiseks 30 minutit. Ülejäänud kulud on menetluskulude nimekirjades märgitud ulatuses

põhjendatud. Kokku on apellatsiooniastmes ja kassatsiooniastmes põhjendatud hageja esindaja

ajakulu 16 tundi 32 minutit (14 tundi 54 minutit + 2 tundi 23 minutit – 45 minutit).

Hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (käibemaksuta) vastas keskmisele turuhinnale ja oli

põhjendatud. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooni- ja kassatsiooniastme

menetluskulud 1 818 eurot 67 senti (16 tundi 32 minutit x 110).

Lisaks palus hageja välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras, mis tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing