4-08-4865/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-4865 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi L.G väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev L.G (isikukood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub)

16.september 2009.a. Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri esindaja Jelena Saveljeva

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS §-dest 48, 218 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-111, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada L.G KarS § 218 lg 1 järgi ja mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva. Kohustada L.G asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 16.10.2009.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. L.G poolt karistuse tähtaegselt mittetäitmisel kohaldada L.G suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasi nr. 4-08-4865

2 Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna poolt on 27.04.2008.a. koostatud

väärteoprotokoll AB 1033598 selle kohta, et L.G 27.04.2008.a. kella 20.00 ajal Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas Tallinna Kaubajama AS-le kuuluvas kaupluses möödus kassast, jättes tasumata kauba (lõhemari) eest maksumusega 899.00 krooni, millega sooritas varavastase süüteo väheväärtsusliku asja vastu, s.o. KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

L.G kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse

anti allkirja vastu talle isiklikult üle 05.12.2008.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda

kirjalikult. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada L.G väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke

materjale, leidis, et L.G süü väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 27.04.2008.a. antud ütlustega, mille kohaselt ta läbis toiduosakonnas kassaliini kalamarja eest maksmata (lk 1), Tallinna Kaubamaja avaldusega Kesklinna PO-le (lk 3) ja õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 4). L.G poolt toime pandud väärteo kvalifikatsioon KarS § 218 lg 1 järgi on õige.

Kohtu hinnangul on L.G väärteo toime pannud tahtlikult. Kohus, hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo

toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut

karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja

58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut

iseloomustavaid andmeid selle kohta, et L.G on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks

karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. L.G-le ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. L.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab

väärtegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L.G tuleb

karistada lühiajalise arestiga - 4 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 16.10. 2009.a.

Aulike Salo Kohtunik

3