4-17-3970/20 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-17-3970

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-17-3970 (4101,17,0014189)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker

Väärteoasi EAi kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 17.07.2017 otsuse peale väärteoasjas nr 410117014189

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): EA (isikukood: xxx elukoht: xxx, Tallinn)

Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsiaalpolitsei Ameti kaudu); asukoht: Paldiski mnt 48a, Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 31.01 ja 19.03.2018

Istungil osalenud isikud

Menetlusalune isik: EA Kohtuvälise menetleja esindaja Meeli Malve

RESOLUTSIOON 1.Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsus 17.07.2017 EAile määratud rahatrahvi osas ning menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

2.Tagastada kaebuse esitamisel 28.07.2017 alusetult tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot (ülekanne on tehtud 28.07.2017 maksekorraldusega nr 1814 rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Anu Tederi nimelt).

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

2

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 17.07.2017 otsusega karistati EAi jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot. Otsuse kohaselt EA 02.06.2017 Tallinnas XXX, olles jäätmevaldaja, rikkus Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid sellega, et korraldatud jäätmeveopiirkonnas ei paigutanud jäätmeid vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse ja ei andnud üle korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid jäätmevedajale ning selle asemel paigutas oma valduses olevad 2 kotti olmejäätmetega XXX hoone ette kõnniteele. Sellega rikkus EA Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 4 lg 8, § 5 lg 2 p 1 ja § 6 lg 2 nõudeid ning pani toime väärteo jäätmeseaduse § 1207 lg 1 järgi.

2. Kohtule esitatud kaebuses taotleb EA otsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et väärteomenetlus on olnud ühekülgne, arvesse pole võetud tema vastuväiteid. Tegemist on otsuse näol pigem kättemaksuaktsiooniga kodanikuaktivistile, kes on eelnevalt korduvalt juhtinud tähelepanu prügimajanduses tekkinud probleemidele Nõmmel. Oma kaebuse juurde jäi EA ka kohtuistungil. Linnavalitsuse ukse ette viidud prügi pärines Nõmmelt, aadressilt xxx, kus elanike poolt oli tehtud kõik mis võimalik: jäätmed olid asetatud mahutitesse, korduvalt oli võetud ühendust jäätmevedajaga, kuid konteiner jäi tühjendamata pea kuu aega. Jäätmed enam mahutisse ei mahtunud, need olid mustades 240-liitristes kilekottides mahutist väljaspool. Kaebusele on lisatud ka xxx elanike kirjad Tallinna Jäätmekeskusele tühjendamata konteinerist, samuti loend Facebook`ist „Nõmme kaitseks“, kus kirjas 10 erinevat aadressi, kust maikuus oli prügi viimata või viidud hilinemistega. Prügikottidele oli peale kirjutatud: PU Prügiuber, aadress, kust see prügi pärines (xxx) ja kuupäevad ärajäänud veopäevadest.

Kaebaja leiab, et ta ei ole selle kinnistu jäätmevaldaja, jäätmekäitleja ega jäätmete omanik. Jäätmeseadust on rikkunud Tallinna linn ja seda alates hetkest (01.03.2017), mil vahetati lepingupartnerit ja sunniti Nõmme elanikke sõlmima uued lepingud korruptiivsete meetoditega piirkonna endale hankinud BWM-iga (Baltic Waste Management OÜ) ja seda veel ajal, kui OÜ-l oli saamata jäätmekäitlusluba keskkonnaametilt. Massiliseks oli muutunud olukord, kus jäätmed jäeti üldse viimata või ei tehtud seda graafikujärgselt. Nõmme elanikud ei olnud võimelised taluma rohkem Tallinna linnas mittetoimivat jäätmeveosüsteemist tingitud hädaseisundit, millisesse olid faktiliselt seatud pea 40 000 elanikuga linnaosa. Lahendamata probleemid jäätmeveos tõotasid suvekuudel roiskuvate tänavate probleemi. Elanike telefonikõnedele ja meilidele jättis jäätmevedaja reageerimata või ei vastanud. Jäätmeveoga seonduvat probleemi oli eelnevalt korduvalt kajastatud ka meedias, Facebook`i Nõmme kommuunis (hõlmas ligi 11 000 inimest) arutas suur hulk nõmmekaid olukorrast väljapääsu; kaaluti võimalusi, kuidas panna linnavalitsust olukorda lahendama. Arved tulid linnavalitsuse aadressilt (Vabaduse väljak 7), kuigi lepingus ettenähtud jäätmevedu ei toimunud. Lahenduseks pidas kaebaja enda kui kodanikuaktivisti aktsiooni, kus 2 suurt prügikotti xxx krundilt toimetas ta koos TK Tallinna linnavalitsuse ukse ette, et jäätmevedajale see üle anda. Seda pidas ta vajalikuks ka põhjusel, et probleemile avalikkuse suuremat tähelepanu tõmmata, sest linnavalitsus ei reageerinud elanike muredele. Keegi nende prügikottide sisu ei kontrollinud ning kell 10.40 viis jäätmekeskuse prügiveoauto need kotid linnavalitsuse ukse juurest minema.

3

3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, sest on tuvastamist leidnud süüteo toimepanemine, EA tegu on õigesti kvalifitseeritud ning karistus on proportsionaalne tema süü suurusega. EA oli jäätmevaldaja hetkest, kui ta 2 prügikotti olmejäätmetega Xxx maja juures oma auto järelkärusse tõstis. Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid rikkus ta sellega, et ei andnud neid jäätmeid üle jäätmevedajale, vaid paigutas oma valduses olevad 2 kotti olmejäätmeid linnavalitsuse hoone ukse ette kõnniteele. Sellega oli teo objektiivne koosseis täidetud. Kaebaja ei eita, et ta võttis prügi Nõmme elanikelt ja tõi 2 kotti oma sõiduauto järelkärus linnavalitsuse ukse ette. Sellega on täidetud subjektiivne koosseis. Kuna EA tegevus ei olnud kooskõlas Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetega, oli tegu õigusvastane. Kohtuvälise menetleja esindaja tõdes istungil, et enne 02.06.17 oli Nõmmel probleeme jäätmete äraviimisega ja see oli tekkinud jäätmevedaja vahetamisest, mitte aga linnavalitsuse süül. Kaebajal oli võimalik need 2 prügikotti viia jäätmejaama, mitte aga linnavalitsuse hoone ette. Tegemist võis olla poliitilise aktsiooniga enne kohalike omavalitsuste valimisi. Xxx elanikud ise ei soovinud prügi vedamist linnavalitsuse hoone ette, registreerimata oli nn Prügi-Uber, mille nime alt EA koos TK tegutsesid. Tegemist oli tõsise õigusrikkumisega, kuna linnavalitsuse ees liigub palju turiste ning oli teadmata, mis prügikotid sisaldavad, ohustati sellise käitumisega keskkonda. Seetõttu oli trahv summas 400 eurot igati põhjendatud.

4. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused VTMS § 123 lg 2 alusel arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Jäätmeseaduse § 1207 lg 1 näeb ette vastutuse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest. EA-le heidetakse ette Tallinna jäätmehoolduseeskirja (edaspidi ka Eeskiri) § 4 lg 8, § 5 lg 2 p 1 ja § 6 lg 2 nõuete rikkumist. Eeskirja § 4 lg 8 kohaselt on keelatud jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse. Eeskirja § 5 lg 2 p 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. Samuti heidetakse EA-le ette Eeskirja § 6 lg 2 nõude rikkumist, mille kohaselt kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et EA 02.06.2017 paigutas kaks prügikotti olmejäätmetega linnavalitsuse hoone juurde xxx; samuti selles, et prügikotid olmejäätmetega ei kuulunud EA – need võttis ta Tallinnas, Xxx asuva kortermaja prügikonteineri kõrvalt, kuna jäätmevedaja oli jätnud oma ülesanded täitmata (jäätmevedu Xxx aadressilt oli ära jäänud 23.05 ja 30.05.2017 ning sellekohane silt oli ka prügikottidel).

Vaidlust ei ole ka selles, et Tallinnas Nõmme piirkonnas oli prügiveohanke võitnud 01.03.2017 Baltic Waste Management OÜ ning jäätmeluba omamata alustas prügivedu. Et koheselt tekkisid Nõmmel prügiveoga probleemid, ei tulene mitte ainult kaebaja ja tunnistaja TK ütlustest, vaid seda on 16.06.2017.a Nõmme Sõnumites oma artiklis „Nõmme prügisaaga lootusrikas lõpp“ (ärakiri artiklist on lisatud kaebusele) tunnistanud ka linnaosa vanem T.- L.Jürgenson „…Kohe pärast korraldatud jäätmeveo rakendumist märtsis hakkasid linnaosa valitsusse laekuma elanike kaebused. Prügi ei veetud graafiku järgi või jäeti üldse vedamata… Kõik need kuud olen linnaosa vanemana vahendanud neid elanike kaebusi prügifirmale… Kui isegi minu telefonikõnedele ja meilidele ei vastatud, siis tavainimestel polnud lootustki, et nende

4

pretensioonidele reageeritakse“. Linnaosavanem avaldab selles artiklis lootust, et peagi unustatakse see „ekstreemne kevad, mil lillelõhna lämmatas üleajavate prügikonteinerite hais“ ja palub vabandust kõigilt nõmmelastelt, kes on pidanud puuduliku prügiveo tõttu ebamugavusi taluma.

EA kinnitas kohtuistungil, et võttis 02.06.2017 koos TK Xxx maja juurest üle ajava prügikonteineri lähedalt suletud prügikotid ja viisid need Tallinna Linnavalitsuse ukse juurde. Seda kinnitab oma ütlustega ka tunnistaja TK, kelle ütluste kohaselt sõitsid nad EA autoga Xxx maja hoovi, tõstsid mahuti kõrval olevad prügikotid auto järelkärusse, sõitsid linnavalitsuse ette ja asetasid kotid linnavalitsuse Roosikrantsi tänava poolsele küljele. Tunnistaja A. Kuke (MUPO peainspektor) ütluste kohaselt nägi ta, kuidas seisma jäi tume Ford haagisega ning kaks härrat viskasid mustad prügikotid linnavalitsuse ukse ette. Kohale kutsuti politsei. 02.06.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja skeemiga kinnitab, et aadressil xxx juures linnavalitsuse hoone ukse kõrval asuvad kaks musta suletud prügikotti. Prügikottidel on peal sildid, millel kirjas „PU, Prügiuber, aadress xxx ära jäänud kuupäev 23.05.2017 ja 30.05.2017, edastatud BWM-le 01.06.2016.“ Põhja prefektuuri 09.06.2017 vastus MUPO päringule kinnitab, et 02.06.2017 sündmuskohal viibinud isikuteks olid EA ja TK.

Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et kuigi EA ei elanud aadressil Xxx, ei olnud jäätmetekitaja ega olnud sellel aadressil asuva kinnisasja omanik, muutus ta jäätmevaldajaks sellest hetkest, kui ta sealt prügikotid oma auto järelkärusse tõstis ning nende jäätmetega kinnisasjalt lahkus. Jäätmeseaduse § 9 sätestab, et jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Ka Eeskirja § 3 lg 1 p 5 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum.

Valduse üldmõiste tuleneb Asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 32, mis sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle.

EA ütluste kohaselt pöördusid tema ja TK poole Xxx elanikud, kes andsid nõusoleku prügikottide vedamiseks linnavalitsuse ette Prügiuberi raames, kuna jäätmevedaja jättis oma ülesanded täitmata. Xxx elaniku P. S. meilivahetusest nähtub, et ta on ka 01.06.2017 kell 08:00 ja kell 09:51 (tl 11-12, 69) jäätmekeskust informeerinud sellest, et graafikujärgset prügivedu ei ole toimunud ei 23.05 ega ka 30.05 ning samal päeval kell 12.57 on ta esitanud EA kaudu tellimuse Prügi- Uberile („…kohe varsti saab kuu täis ja keegi pole konteineri peale isegi hinganud, rääkimata tühjendamisest, jääme teid ootama“). Sama nähtub tunnistaja TK ütlustest, et Xxx elanike nõusolek oli prügi linnavalitsuse juurde vedamiseks olemas. Nimelt lõid/moodustasid nad EA nn Prügiuberi, mille eesmärgiks oli see, et kui on olemas tõendid selle kohta, et Nõmme linnaosas jäätmevedaja keeldub prügi vedamast või ei teosta prügivedu nii nagu kokku lepitud, siis viivad nad prügi linnavalitsuse ette, kus soovivad prügi jäätmevedajale üle anda.

5

E-kirjas 02.06.2017 kell 09:45 (tl 95) palub Xxx elanik P. S. aadressil prygiuber@gmail.com tühistada tellimuse aadressilt Xxx, Tallinn, kuna sai meediast teada, et oodata võib rahatrahv. Kirjale on EA vastanud 02.06.2017 kell 15.27: „Kahjuks ei jõudnud Teie kiri minuni õigeaegselt – kontrollisin postkasti alles nüüd ja tegu on tehtud. Kui võimalik menetlus Teieni jõuab, siis edastan neile Teie tellimuse tühistamise kirja“.

Nimetatud kirjavahetus tõendab, et EAle oli Xxx elanike poolt antud nõusolek prügi enda valdusse võtmiseks. Asjaolu, et nõusoleku võttis P. S. viimasel hetkel (hirmu tõttu karistamise ees) tagasi, seda EA prügi enda valdusse võtmise ajal ei teadnud. Seega tegutsesid EAja TK teadmises, et neil on Xxx majaelanike luba prügi valdama hakata. Seega oli EA Xxx maja juurest võetud ja oma auto peale tõstetud prügi suhtes jäätmevaldaja, s.o isikuks kelle tegeliku võimu all need prügikotid sellest hetkest olid.

Jäätmete valdajana rikkus EA Eeskirja § 4 lg-s 8 ettenähtud keeldu ladustada jäätmeid selleks mitteettenähtud kohta ning § 5 lg 2 p 1-s sätestatud kohustust jäätmed üle anda jäätmevedajale. Linnavalitsuse ukse ees ei olnud vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutit ning jättes kaks prügikotti linnavalitsuse ukse ette lillepoti kõrvale, rikkus EA ka Eeskirja § 6 lg 2 nõudeid. Sellega realiseeris ta väärteo objektiivse koosseisu ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid rikkus ta kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo kavatsetult toime ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. EA teadis, et linnavalitsuse ukse ette prügi viia või ladustada on keelatud, kuid selliselt jäätmehoolduseeskirja rikkudes soovis ta juhtida üldsuse tähelepanu mittetoimivale prügiveole Nõmme linnaoas ning linnavalitsuse saamatusele jäätmemajanduse korraldamisel.

KarS § 2 lg 2 kohaselt on karistamise eelduseks ka teo õigusvastasus. KarS § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

Kaebuse esitaja leiab, et Nõmme elanikud olid 2017 kevadel mittetoimivast jäätmeveosüsteemist tingitud hädaseisundis. Vedamata jäetud prügi Nõmmel ohustas nende elukeskkonda, üleajavad konteinerid haisesid. Algamas olid suvekuud ning roiskuvate tänavate probleem võis tähendada epideemiaohtu. Kõnedele ja meilidele jäätmekeskusest ei vastatud; BWM vedajana jättis oma kohustused täitmata, kuid arved tulid ikka linnavalitsuse aadressilt ning läbikukkunud jäätmevedajat välja ei vahetatud. Nõmme Facebook grupis laekusid kümned teated vedamata jäetud prügist. Elanikud olid tulemusteta pöördunud nii erinevate ametkondade kui ka meedia poole. Et sundida linnajuhte tegutsema, juhtida üldsuse tähelepanu väljakannatamatule olukorrale ja sundida vedajat oma ülesandeid täitma, moodustasid kogukonna aktivistid nn Prügiuberi, mille kaudu anti prügivedajale 24 tundi ette teada, et kui vedamata prügi pole ära viidud, siis viiakse see linnavalitsuse ette neile üleandmiseks. Just lahendamata olukord prügiveos viis selleni, et kaks prügikotti viidi 02.06.17 linnavalitsuse ukse ette.

TK meilivahetus Tallinna Keskkonnaameti juhi Relo Ligiga (tl 88-96) kinnitab, et Nõmme prügiveos tekkinud probleeme oli püütud arutada korduval, pakutud oli koostööd ja 23.05.17 toimunud kohtumisest oli ta sotsiaalmeedias informeerinud ka nõmmekaid. Samuti on R.Ligile edastatud andmeid ka selle kohta, kus ja millal ei ole prügivedu toimunud ning imestatud selle üle, et ta neid andmeid ei võta Jäätmekeskuse klienditeenistuselt.

6

Et jäätmeveoga Nõmmel olid tekkinud probleemid juba märtsikuust alates, kinnitab Jäätmekskuse töötaja K. Kivisaare meil kohtuvälisele menetlejale: „ märtsikuus 2017 oli Nõmme linnaosast tulnud kaebusi päevade lõikes nii e-posti kui telefoni teel palju“ (tl 85).

Samas jäätmebüroo juhataja R. Siilabergi vastuses A. Toomperele 15.02.18 väidab, et ühtegi ametlikku kaebust 2017.aasta maikuus seoses graafikujärgse prügiveo puudumisega ei ole keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud (lk 87). See on aga vastuolus linnaosavanema artikliga, kus ta on väitnud, et on isiklikult vahendanud elanike kaebusi ning et ka tema kõnedele ja meilidele prügifirmast ei vastanud.

Kohtu arvates on linnaametnikud käitunud printsiibil, et kui ametlikke kaebusi ei ole, ei ole ka prügiveos probleeme. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks ei kasutatud Tallinna TV-d või ajalehte Pealinn, et elanikele tekkinud probleeme selgitada (sellise ettepanek on R. Ligile meili teel teinud TK).

Kuigi elanike probleem Nõmmel seoses mittetoimiva prügiveoga 2017.a. märtsist-juunini oli murettekitav (ebameeldiv hais, rotid) ja põhjustas neile palju ebameeldivusi ning võis suvekuudel jätkudes ohustada inimeste tervist ja elukeskkonda, ei olnud tegemist hädaseisundiga, mis välistaks EA teo õigusvastasuse prügi ladustamisel Tallinna Linnavalitsuse ukse ette.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit aga ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1- 1-60-16, p 9).

Kuude kaupa vedamata prügi Nõmmel, mis võis jätkuda ka soojadel suvekuudel, oli kahtlemata ohuks nii elukeskkonnale kui inimeste tervisele, kuid EA poolt valitud toiming – kahe prügikoti vedamine kesklinna ja nende ladustamine linnavalitsuse ukse ette ei olnud objektiivselt vajalik eesseisva ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Ei kaalutud ega kasutatud muid võimalusi olukorra lahendamiseks. Võimalik oli ise prügi ära viia jäätmejaama, lepinguliste kohustuste rikkumise korral pöörduda kohtusse jmt. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolu antud asjas puuduvad.

Kuigi EAi tegu oli õigusvastane, oli see kantud soovist panna linnavalitsust kiiremini lahendama probleeme, mis olid tekkinud puuduliku jäätmeveoga Nõmme linnaosas. See oli elanikkonnale eluliselt oluline teenus, kus jäätmevedaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning mida linnavalitsus ei suutnud lahendada mitme kuu kestel. Nõmme elanikel oli tekkinud lootusetuse tunne, sest nad pidid elama prügihaisus, kuigi jäätmemajanduse korraldus oli Tallinna keskkonnaameti ülesanne.

Antud väärteoasjas otsust tehes ei huvitanud kohtu arvates menetlejat asjaolu, miks need kaks prügikotti linnavalitsuse ette toodi ehk millist probleemi püüti sellise käitumisega lahendada.

7

Jäätmehoolduseeskirja oli mitme kuu vältel rikkunud vedaja, kuid tema suhtes väärteomenetlust ei olnud seni alustatud. Rangelt karistada otsustati hoopis kogukonna aktiviste, kes linnaametnikelt sellise aktsiooniga abi otsisid ja lahendamata probleemidele avalikult tähelepanu juhtisid.

EA ütluste kohaselt püüdis TK juba 02.06.17 Tallinna Linnavalitsuse juures olles näidata MUPO töötajatele dokumente, mis kinnitasid vedamata prügi olemasolu erinevatelt aadressidelt, kuid ametnikud keeldusid neid vastu võtmast. Kohus leiab, et MUPO oleks pidanud vähemalt menetluse käigus kontrollima kõiki asjaolusid, sest menetlus mitte ainult ei pea olema erapooletu vaid ka sellisena näima. Menetlejal oli võimalus kohapeal kontrollida, kas ja millal näiteks Xxx asuvat mahutit oli tühjendatud või mitte, võtma selgitusi majaelanikelt jmt. Materjalide juurde võetud 2 päringut jäätmekeskusest ei vasta aga tegelikkusele, sest kohtuliku arutamise käigus selgus, et xxx konteinerit ei tühjendatud vastavalt graafikule, vaid mitu päeva hiljem ja alles pärast ultimaatumi esitamist (EA oli ähvardanud ka selle prügi linnavalitse ette toimetada); ettenähtud kuupäevadel ei toimunud jäätmete vedu ka aadressilt Xxx.

Kohus leiab, et kohtuvälisel menetlejal oleks esmalt tulnud probleemi igakülgselt hinnata ning püüda leida lahendus, et keskkonda prügiga rohkem ei reostataks. Karistamine peaks olema viimane abinõu isiku mõjutamiseks. Tallinna linnaametnikel oli kohustus kaitsta oma kodanikke ka lepingut rikkuva prügivedaja eest, kuid elanikud jäeti mitmeks kuuks oma murega üksi.

KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Arvestades Nõmmel kujunenud probleemset olukorda jäätmeveol, ei saa EA süüd pidada suureks. Kohus ei nõustu menetleja esindaja seisukohaga, et linnavalitsuse ette toodud 2 kinnist prügikotti ohustasid oluliselt keskkonda, kuna selles piirkonnas liigub palju turiste. Samal ajal mitme kuu jooksul vedamata prügi Nõmmel asuvatest kümnetest majapidamistest ohustas keskkonda ja ka selle piirkonna elanikke tunduvalt suuremal määral. Menetlusaluse isiku, kellel puuduvad kehtivad karistused, kes elatub invaliidsuspensionist ja tundis sügavat muret Nõmmel mittetoimiva jäätmeveo pärast, karistamine rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot, ei ole kohtu arvates kooskõlas karistuse erija üldpreventiivsete eesmärkidega. EA karistamine rahatrahviga 400 eurot ei taga õiguskorra kaitsmise huvisid, vaid on kohtu arvates määratud ka osaliselt kättemaksuna kriitika eest linnavalitsuse aadressil nende tegevusetuse eest jäätmemajanduse korraldamisel. Alles pärast 02.06.17 sündmust algatati väärteomenetlus ka jäätmevedaja suhtes ning juunikuus suudeti korraldada jäätmeveo probleemid ka Nõmmel.

Kuna EAi süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, peab kohus põhjendatuks lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/