1-15-2769/96 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. mai 2018

Kohtuasja number

1-15-2769

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

J.R (isikukood XXX) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 8. mai 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu J.R, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta J.R määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 21. veebruari 2018. a otsusega tunnistati J.R süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti J.R-ile mõistetav karistus kaetuks J.R-ile Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2018. a kohtumäärusega asjas nr 1-11-3913 mõistetud liitkaristusega 3 aastat 11 päeva. Vangistustähtaja alguseks luges kohus

14. novembri 2015 ja vangistuse lõpptähtpäev on 25. november 2018.

2. 18. aprillil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud J.R ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 8. mai 2018. a määrusega jäeti J.R vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohus leidis, et negatiivse asjaoluna tuleb arvestada J.R kriminaalkaristusi. J.R karistati Viru Maakohtu

25. märtsi 2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu

17. juuni 2016. a otsusega lapse seksuaalse kuritarvitamise ja vägistamise eest ning Tartu Maakohtu 21. veebruari 2018. a otsusega KarS § 4231 järgi. Lisaks korduvale kuritegude toimepanemisele on J.R vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus, s.o noomitus seoses jalutuskäigul tarvitamata jäänud sigareti tagastamata jätmisega. Kuigi on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemisjärgne elukoht oma elukaaslase juures ning ta on läbinud vangistuses 2(3) seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi ja töötanud vangla tööhõives, ei ole tema riskid piisavalt maandatud. J.R kuritegelikku käitumist on mõjutanud hoiakute, mõtlemise, käitumise ja alkoholi tarvitamisega seonduvad asjaolud. J.R on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti on ta seksuaalsüüteo toime pannud alkoholijoobes. J.R puhul ei saa olla kindel, et vangistusest ennetähtaegselt vabastamisel oleks käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine piisav meede uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Korduvad kriminaalkaristused ja distsiplinaarkaristuse olemasolu viitavad J.R riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele ja annavad tunnistust sellest, et J.R puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida.

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J.R, kes palub end ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaebuse esitaja arvates on maakohus hinnanud ennetähtaegse vabastamise eeldusi pealiskaudselt ja ühekülgselt. Talle määratud distsiplinaarkaristus on noomitus sigareti omamise eest. See ei anna alust eeldada tema suutmatust alluda reeglitele. J.R märgib, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning osaleb tööhõives. Maakohus jättis arvestamata ka tema võimalused integreeruda vabanemisel kiirelt ühiskonda ja resotsialiseeruda. Sotsiaalne võrgustik ja elukeskkond mõjutavad kaebaja hinnangul teda positiivselt. J.R on ennetähtaegse vabastamise korral nõus kandma kohtu seatavaid kohustusi ja täitma kontrollnõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J.R määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

7. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

8. Kolleegiumi hinnangul on J.R määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud 3(3) kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on veenvalt ja igakülgselt hinnanud J.R iseloomustavaid tegureid kogumis ning leidnud õigustatult, et J.R ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus võttis arvesse nii J.R positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (vabanemisjärgne elukoht elukaaslase juures, sotsiaalprogrammi läbimine, vangistuses töötamine) kui ka ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid fakte (varasemad käitumismustrid, alkoholist tulenevad riskitegurid, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus, töökoha puudumine), leides, et riskitegurid ei ole piisavalt maandatud. Kohus ei jätnud J.R vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus J.R määruskaebuse Tartu Maakohtu 8. mai 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus