3-18-996/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-18-996 Määruse kuupäev 29.05.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Marju Silveti (Silvet) kaebus Keskkonnaameti 01.09.2016 kirja nr 6-3/16/1846-8, Keskkonnaameti 29.08.2017 kirja nr 6-2/17/1508-12 ja Keskkonnaameti 12.09.2017 kirja nr 6- 2/17/1508-13 õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon 1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-996. 2. Jätta läbi vaatamata M. Silveti taotlus liita käesolev kaebus haldusasjaga 3-17-2085. 3. Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. 4. Kohtumäärus toimetada Marju Silvetile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Keskkonnaamet on 01.09.2016 kirjaga nr 6-3/16/1846-8 kiitnud heaks Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning 29.08.2017 kirjaga nr 6- 2/17/1508-12 kiitnud heaks Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. 12.09.2017 kirjaga nr 6-2/17/1508-13 andis Keskkonnaamet kooskõlastuse Tartu linna üldplaneeringule.

2. Tartu Linnavolikogu kehtestas 14.09.2017 otsusega nr 494 Tartu linna üldplaneeringu. Marju Silvet esitas Tartu Halduskohtule 12.10.2017 kaebuse (registreeritud nr 3-17-2085), taotledes Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 tühistamist. Käesolev asi on hetkel Tartu Halduskohtu menetluses.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 21.05.2018 Marju Silveti kaebus Keskkonnaameti vastu. Kaebuse kohaselt taotleb M. Silvet Keskkonnaameti 01.09.2016 kirja nr 6-3/16/1846-8, Keskkonnaameti 29.08.2017 kirja nr 6-2/17/1508-12 ja Keskkonnaameti 12.09.2017 kirja nr 6-2/17/1508-13 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on seisukohal, et Keskkonnaamet on kõigi kolme toimingu tegemisel rikkunud looduskaitseseadust ning KSH aruande heakskiitmisel rikuti KeHJS nõudeid. Samuti leiab kaebaja, et Tartu linna üldplaneeringu KSH aruandes on Natura eelhindamine olnud puudulik. Kaebaja osutab, et haldusasjas nr 3-17-2085 tõenditeks olevate Keskkonnaameti kirjade

seaduslikkust ei ole võimalik vaidlustada muul viisil kui uue haldusasja algatamisega, kuna Keskkonnaametit ei ole kaasatud haldusasjas nr 3-17-2085 teise vastustajana. Kaebusele on lisatud 21.05.2018 maksekorraldus nr 168.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Kaebaja vaidlustab Keskkonnaameti toiminguid, millega kiideti heaks Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja aruanne ning Keskkonnaameti antud kooskõlastust Tartu linna üldplaneeringule. Kohus märgib, et Keskkonnaameti heakskiidu ning kooskõlastuse puhul on tegemist menetlustoimingutega.

HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Seega on kaebajal võimalik menetlustoimingut iseseisvalt, s.o enne haldusakti andmist võimalik vaidlustada üksnes siis, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kui lõplik haldusakt on juba antud, siis saab kaebaja oma õigusi kaitsta lõpliku haldusakti vaidlustamisega, mitte enam menetlustoimingut vaidlustades. Tartu Linnavolikogu on kehtestanud 14.09.2017 otsusega 494 Tartu linna üldplaneeringu, mida kaebaja on haldusasjas 3-17-2085 vaidlustanud. Käesolevas asjas on Marju Silvet vaidlustanud Keskkonnaameti menetlustoiminguid. Kohus on seisukohal, et menetlustoimingute vaidlustamise võimalus ammendub lõpliku haldusakti andmisega. Kohus selgitab, et halduskohus saab lõpliku haldusakti õiguspärasuse hindamisel samuti anda hinnangu, kas haldusmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole haldusasjas 3-17-2085 teiseks vastustajaks kaasatud, ei tähenda, et halduskohus ei saaks kontrollida Keskkonnaameti menetlustoimingute õiguspärasust Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsuse nr 494 tühistamisnõude lahendamisel. Selles osas on kaebaja vastavad seisukohad lõpliku haldusakti tühistamise nõudega hõlmatud ja eraldiseisvate menetlustoimingute vaidlustamise nõueteks puudub kaebajal HKMS § 45 lg-t 3 arvestades ilmselgelt kaebeõigus. Käesolevas asjas ei ole kaebeõiguse eeldused täidetud ning samas etteruttavalt märgib kohus, et ei nähtu ka kuidas kaebaja on seotud kehtestatud üldplaneeringuga üldse.

6. Eelnevat arvestades tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse selle esitajale, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kuna kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 2 alusel.

7.Kaebaja on esitanud ka taotluse käesoleva asja liitmiseks haldusasjaga 3-17-2085. Kohus märgib, et jätab esitatud taotluse läbi vaatamata, kuna käesolev kaebus tagastatakse.

8.Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik