2-18-1664/24 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1664

Tsiviilasi

A.Q hagi U.W vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.Q (isikukood XXX, aadress: XXX,

13616 Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja: P.L (isikukood,

aadress:)

Kostja: U.W (isikukood, aadress:, 13018

Tallinn, e-post:)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista U.W´lt igakuine elatis A.Q´i kasuks summas 131,50 eurot (ükssada

kolmkümmend üks eurot ja 50 senti) kuus alates 01.02.2018 kuni A.Q´i

täisealiseks saamiseni, so 26.03.2029.

3. Elatise maksed kanda P.L arveldusarvele nr EE872200221019564743 SEB Pank

AS iga kuu 01. kuupäevaks.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. 01.02.2018 esitas A.Q Harju Maakohtusse hagi U.W vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslikul esindajal ja kostjal sündis 26.03.2011 ühine

laps A.Q. Hageja seaduslik esindaja kasvatab alates jaanuarist 2015.a hagejat üksi,

kostja vaatamata korduvatele nõudmistele selles ei osale. Kostja ei täida oma

ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine

elatis summas pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras alates 01.02.2018 kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited

2. 06.03.2018 esitatud vastuses (tlk 14) kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt

elab hageja tegelikult suurema osa ajast kostja vanemate juures. Hageja seaduslik

esindaja kohtub lapsega umbes kaks korda nädalas. Jaanuaris 2018.a veetis kostja

lapsega 16 päeva, laps elas kostja juures. Viimane kuu sai lapsega ka Rootsi kruiisil

käidud. Kostja maksab igakuiselt lapse algkooli eest. Kostja ligikaudsed kulud lapsele

on umbes 200 eurot, sinna sisse kuulub ka toit. Suurema osa kulutustest teevad kostja

vanemad, kes ostavad lapsele riideid, toidavad teda ja peavad last üleval.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära lapse

seadusliku esindaja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-

dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

5. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja A.Q on sündinud 26.03.2011.

Lapse emana on sünnitunnistustele kantud P.L ja isana U.W. Seega on P.L ja U.W

laste hooldusõiguslikud vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis

summas pool Vabariigi Valitsuse kuupalga alammääras alates 01.02.2018 kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

6. Kostja vastuväite kohaselt elab laps suurema osa ajast kostja vanemate juures. Kostja

ligikaudsed kulud lapsele on umbes 200 eurot, sinna sisse kuulub ka toit. Suurema osa

kulutustest teevad kostja vanemad, kes ostavad lapsele riideid, toidavad teda ja peavad

last üleval.

7. 08.05.2018 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, istungile ilmumata jätmise

põhjus on kohtule teadmata. Kohus edastas 09.04.2018 kostjale kohtuistungi kutse

kostja e-postiaadressile. Kohus on juba sama kohtuasja käigus eelmärgitud

elektronpostiaadressil kostjale dokumente edastanud (tlk 38) ja kostja on ise

avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi (tlk 14). Seega võib eeldada, et kostjal

on juurdepääs kohtudokumentidele olemas.

8. Hageja jäi 08.05.2018 kohtuistungil esitatud nõude juurde. Hageja selgituste kohaselt

lapse elab osa ajast emaga ja osa ajast vanaemaga. Lapse ema ei teadnud, kui palju

kulub lapse riiete peale, ema selgituste kohaselt ostab lapse vanaema ka lapsele

riideid. Seega ema ütlused kinnitavad kostja väidet, et laps elab olulise aja kostja

vanemate juures ja on vanavanemate ülalpidamisel. Laps käib Tõnismäe

Reaalgümnaasiumi eelkoolis ja Muhu lasteaias. Eelkoolis käib laps 2 tundi 3 korda

nädalas E, K, N. Vaidlus puudub, et kostja maksab eelkooli eest 50 eurot kuus. Hageja

esindaja elab üürikorteris ja tal on sõiduauto 2010. a Lexus, saab sissetulekut

cateringist, palk on erinev, viimati sai 560 eurot, lisaks lapsetoetus 55 eurot. Rohkem

vara hageja esindajal ei ole. Lapse ema elab koos elukaaslasega, kes maksab üüri.

9. Kohus määras 08.05.2018 toimunud kohtuistungil laps emale koostada nimekiri lapse

igakuistest kuludest 15. maiks. Lapse ema esitas 13.05.2018 kulunimekirja, mille

kohaselt on lapse igakuised kulud järgmised: lasteaiakulu september-jaanuar 80-90

eur/veebruar-juuli 61 eur kuus; inglise keel 13 eur; telefonikulu 16 eur; toidukulu 7

eur; sport 20 eurot, riided 50 eur; kingitused sünnipäevaks sõpradele 20-30 eur;

meelelahutus 50 eur; rohud ja meditsiinikulud 20-30 eur; puhkus Valgevenes 300 eur;

puhkus Hispaanias 500-600 eur.

10. Kohus märgib, et kohe peale toimunud kohtuistungit 08.05.2018 saatis kohus kostjale

e-kirja, milles tegi pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus rahumeelselt kompromissi

kokkuleppega. Ühtlasi määras kohus kostjale U.W-le tähtaja hiljemalt 15.05.2018

esitada kohtule nimekiri omandiõiguse alusel kuuluva vara kohta, samuti milline on

lapse ja isa suhtluskord, st mis ajal ühes kalendrikuus viibib laps isaga või vanaemaga

ja palju aega veedab emaga, millised igakuised kulud kannab lapse isa lapse

ülalpidamiseks ja millises summas, millal sündis isal järgnev/ad laps? Millised on isa

U.W igakuine sissetulek (kõik summad, mida isa teenib või saab kohalikult

omavalituselt, riigilt jne). Kostja ei ole määratud tähtaja jooksul 15.05.2018 kohtule

vastanud ega ole selle aja jooksul huvi tundnud ega kordagi kohtuga ühendust võtnud

asjaolude väljaselgitamiseks.

11. Kostja vastuväite kohaselt on lapse enamuse ajast kostja vanemate juures ja kostja

vanemate ülalpidamisel. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega nagu kostjal ei lasuks

seetõttu lapse ülalpidamiskohustust, sest PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on

kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased

(edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 punkt 1 kohaselt on ülalpidamist

õigustatud saama alaealine laps. Kuna kostja on hageja isa ja hageja on alaealine laps,

on kostjal hageja ees PKS §-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus.

12. Kohtu tuvastatud asjaoludel puudub poolte vahel kokkulepe lapse ülalpidamise

kohustuse täitmiseks, samuti ei ole kostja kohtule esitanud dokumenti, mis tõendaks

elatise asjus poolte vahel kohtuväliselt sõlmitud kokkulepet. Kohus on seisukohal, et

isegi kui vanematel oleks lapse ülalpidamise kokkulepe, siis see ei välista ega piira

seadusest tuleneva nõude esitamist. Riigikohus on asunud seisukohale 23.02.2016

tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta

kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse

nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks.

13. Kohus leiab tuginedes Riigikohtu seisukohale et elatise suurust ei saa määrata üksnes

selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb

tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel

ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele

või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Sõltumata

sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema

tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema

osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne).

Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise

suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (vt 3-2-1-

165-13, p-d 12–13).

14. Riigikohus selgitab 07.02.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, et lapse

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige

tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas

praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus

tsiviilasjas nr p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr, p 15). Kuna hageja

esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama.

Kostja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

15. Lapse ema esitas 13.05.2018 kulunimekirja, näidates ära iga kuluartikli ja selle

maksumuse. Kohus leiab, et põhjendatud on ühes kalendrikuus lasteaiakulu ca 74

eurot kuus, inglise keel 13 eur, telefonikulu 16 eur, toidukulu 7 eur, sport 20 eurot,

riided 50 eur; kingitused sünnipäevaks sõpradele 30 eur; meelelahutus 20 eur; rohud ja

meditsiinikulud 20 eur; puhkus Valgevenes 13 eurot. (300 eur: 12 kuud/2). Kokku on

lapse kulud 263 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 131, 50 eurot.

16. Kohus ei pea puhkuse veetmist Hispaanias summas 500-600 eurot põhjendatuks, sest

tulenevalt Riigikohtu praktikast on elatise maksmise eesmärgiks katta eelkõige lapsele

vajalikud esmakulud nagu toit, riided, ravimid, hügieen jne. Kohus selgitab, et

puhkusereisid tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on

nõus tasuma lapse puhkuse eest ning alles seejärel saab lahuselav vanem teha plaane

kuhu ja kui kauaks puhkama minnakse. Hispaania puhkus ei ole hädavajalik, lapsel on

võimalik veeta puhkus Eesti suves ja randades. Kui lapse ema soovib veeta puhkuse

koos lapsega Hispaanias, tuleb tal lapse isaga selles kokku leppida. Juhul kui teise

vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapse emal leida soojamaa puhkusereisiks

endal vahendeid. Kohus ei pea puhkusekulu 500-600 eurot lapsele põhjendatud

kuluks, mis jätab kohus selle kostjalt välja mõistmata.

17. Eelnevast tulenevalt kohus mõistab kostjalt välja elatise lapse kasuks 131,50 eurot

kuus alates 01.02.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg

1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik