1-18-3950/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-18-3950

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.mai 2018 Tallinnas Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3950 (kohtueelses menetluses 18231700866) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Prokurör Kristo Adosson Kriminaalasi

L.R süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Süüdistatav L.R XXX (isikukood , elukoht: , Eesti XXX Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, töökoht

puudub, karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati kriminaalasjas Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsusega

nr 1-13-2329 KarS § 424 järgi rahalise karistusega 1280,40 eurot. 09.05.2018 seisuga tasumata 901,63 eurot. KarS § 50 lg

1 alusel lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine) 6 kuuks,

kaks väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest,

kinnipidamine ja tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.05.2018, tõkend puudub) Kaitsja Kristina Suvalova

Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 238 lg 2, § 2561, § 2565 lg 2, kohus otsustas:

1. S

üüdi tunnistada L.R KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1(üks) aasta vangistust.

2. s

KrMS § 238 lg 2 alu el vähendada L.R ´ele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 8(kaheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 1,3 määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele

1(üks) kuu vangistust, mille alguseks vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 07.05.2018, ülejäänud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L.R ei

pane aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

; Elab kohtu määratud alalises elukohas XXX

2

2) Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab andmed oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7) nna juhataja Määrata L.R Tallinna Vangla kriminaalhooldusosako määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

4. KrMS § 130 lg 41

alusel kohaldada L.R ´e suhtes tõkendit vahistamine. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

5. t alates KarS § 78 p 1 alusel arvestada L.R´le määratud katseaja kulgemis kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.05.2018.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.R´elt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6(kuus) kuuks.

7. Liiklusseaduse § 127 alusel on L.R kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul o

tsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

8.

L.R´elt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 256 5 lg 2 alusel: sundraha 375 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 90 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu

jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Pank.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis ( makseinfo/maksegraafiku leht).

Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning

õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga

dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus s

ätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 424 ja § 423 alusel võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebekord

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenet motiveeritud kohtuotsusega. luse poolel on võimalik kohtus tutvuda

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest

teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

3

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus On tõendamist leidnud, et L.R, keda karistati Pärnu otsusega KarS §

Maakohtu 02.04.2013 424 järgi juhtis 07.05.2018 kl 21.52 joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,82 mg/l) Harjumaal Lääne-Harju Vallas Klooga alevikus Metsa tn/Maeru tee ja Metsa 13 vahel, suunaga Metsa 13 poole mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg.nr-ga XXX XXX.

L.R ohaselt rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille k ei tohi juht olla

joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

mg/l kohta või rohkem. L.R pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung

Süüdistatav L.R selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 09.05.2018 toimunud kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistuses aru saanud ning tunnistab ennast täielikult süüdi. Enda täiendavat ülekuulamist L.R ei taotle. Nõustus lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega.

Kaitsja Kristina Suvalova hinnangul on kriminaalasja kogutud ja kohtule esitatud tõendid lubatavad. L.R

tunnistab ennast täielikult süüdi.

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et L.R´e tegu on KarS § 424 lg 2 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud.

Kuivõrd kohus lahendab kriminaalasja lühimenetluses/kiirmenetluse/ korras, võib kohus KrMS § 233

lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Istungil avaldati ja uuriti järgmisi

kirjalikke tõendeid: kahtlustatava L.R ´e kinnipidamise protokoll (tl 3-5), tunnistaja

XX ütlused (tl 7 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja seadme näidu väljatrükk (lk 10 -8), -11), taatlustunnistus (tl 12), siseriikl

mõõtevahendi ik tüübikinnitustunnistus (tl 13), väljatrükk XXX

mõõteseadme kasutamise pädevuse kohta (tl , L.R´e karistusregistri väljatrükk (tl 15), 14) Harju Maakohtu 09.08.2013 otsus (tl 16), nu Maakohtu 02.04.2013 otsus (tl 17), kahtlustatava Pär

L.R 18-19) kriminaalasjas nr 18231700866 (tl 24) ning teatis ´e ütlused (tl , õiend kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 25).

Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud ning vaidlus puudub selle üle, et 07.05.2018 kl 21.52 juhtis L.R Harjumaal Lääne-Harju Vallas Klooga alevikus Metsa tn/Maeru tee ja Metsa 13 vahel, suunaga Metsa 13 poole mootorsõidukit Volkswagen Caddy reg nr XXX XXX (omanik , XX kasutaja L.R, tl 24) olles joobeseisundis. L.R tunnistab ennast süüdi ning kahetseb tehtud, kinnitab, et 07.05.2018 tarvitas alkoholi, istus rooli. Politseipatrull peatas teda Metsa tänaval,

kutsuti politseisõidukisse, viidi politseijaoskonda, kus anti korraldus puhuda indikaatorvahendisse ning puhumise tulemusel tuvastati alkoholijoove 0,82 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli nõus (tl 18- 19 kahtlustatava ülekuulamise protokoll) 5) tõendab, . Kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tl 3- et

L.R peeti kinni 07.05.2018 kl 21:52 Metsa tn 13 Klooga alevikus Lääne-Harju vallas. Joobeseisundi puhul on häiritud isiku koordinatsioon ja võime reageerida erinevatele olukordadele

adekvaatselt. Tunnistaja politseiametnik

-8) XX ütlustest (tunnistaja ülekuulamise protokoll tl 7

4

selgub, et olles tööl 07.05.2018 märkas ta kuidas Lääne Harju vallas, Klooga alevikus mööda Metsa

- tn Maeru tee poolt liikus tunnistajale vastu mootorsõiduk Volkswagen Caddy reg märk XXXXXX.

Sõidukile järgneti, juht pööras Metsa tn 13 maja hoovi ja sealt jooksis välja. Mees Volkswageni peatati, kontrolliti, selgus, et juhiks oli L.R, kellel olid joobe tunnused: segane kõne, häiritud

koordinatsioon. ud korrakaitseseaduse (KorS lg 1), mille Joobeseisundi mõiste on määratlet § 36

kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse reaktsioonides. alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta teab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. L.R on andnud järgmised ütlused…alustasin alkoholi joomist samal päeval, s.o 07.05.2018 päeval, kellaaega ei oska

öelda, kella ei vaadanud, ma jõin pipranapsu, u 400 gramm … lõpetasin alkoholi joomise üsna i vahetult autoga sõitmist.. Kohtu hinnangul on L.R´e käitumises tuvastatud kavatsetus (KarS § 16 lg 2), tarbides alkoholi ning õhtul juhtides sõidukit pidi ta teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava L.R´e süü

omaksvõtuga, tunnistaja ütlustega, tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 711 XX 0 EST, s/n ARDM-0066, kasutamise protokolliga, s -11), taatlustunnistusega ( eadme näidu väljatrükiga (lk 10 tl 12), mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusega (tl 13, mõõteseadme oli tehniliselt töökorras, tüübikinnitustunnistus kehtib kuni 23.05.20 väljatrükiga mõõteseadme kasutamise pädevuse 22.) ning kohta (lk 14) L.R tõendatud ´e poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l, laiendmääramatusega+ mg/l, lõplik tulemus 0,82 mg/l). -0,09

Kohus asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse (kiirmenetluse) kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid

(Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11). KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 4 aastat. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik ning peab saama karistusega mõjutatud

vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. RKKKo on lahendis nr 3-1-1-122-13

märkinud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama

karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust

kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada

selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt

juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult

arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Riigikohus

on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus (Riigikohtu lahend 3 tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud -1-1-52-13), mille hindamisel

5

faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust (lahend 3-1-1-76-12). Samuti on

olulised karistuse mõistmisel isiku varasem ja hilisem käitumine, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitsta -1-1-77- vasse õigushüvesse (lahend 3 11). Näiteks, kas ta on eelnevalt karistatud või

mitte, kas ta on osutanud kaasabi asja menetlusel või on pigem seda menetlust seganud. Hilisem käitumine väljendab süüdistatava arusaamist kuriteost ja selle tagajärgedest L.R´e näol ei . ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks mõistnud toimepandud tegude

õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. L.R on kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.0 -17). L.R 4.2013 kohtuotsusega KarS § 424 järgi (tl 15,16

´el puudub ametlik töökoht (teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tl 25). L.R on avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik L.R´ele kohaldada šokivangistust, arvestades siinkohal õiguskorra kaitsmise huvi

ning eripreventiivsest eesmärki L.R-i mõjutamisel. Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on

kirja pannud põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab, et isikut on tarvis

täiendavalt mõjutada. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid

kuudes vältava lühivangistusena. Katseaja toime võib kohtu hinnangul L.R ´ele mõjuda

oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast tegelik vabadusepiirang. Eelpool toodut arvestades asub kohus seisukohale, et L.R´t tuleb KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista ning karistada vangistusega 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust, KarS § 74 äärata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 lg 1,3 m kuu vangistust, mille alguseks vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda 07.05.2018, ülejäänud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L.R ei pane aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna 1 Vangla kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi - . Kohus peab võimalikuks kohaldada L.R´ele KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust võttes talt juhiload ära 6 kuuks. Nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täitmise tagamist silmas

pidades peab kohus antud juhul vajalikuks vahistada L.R kohtusaalis KrMS § 130 lg 4 1 alusel. Menetluskulud

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale (vandeadvokaat Kristina

Suvalova) makstav tasu ( tl 22-23 summas 30, tl 35-36 summas 60 eurot) kokku 90 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev raha (II astme kuriteo toimepanemise korral 750 eurot). KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte ro pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati hkem kui poole võrra. L.R kiirmenetluses, seega tuleb tem

alt välja mõista sundraha 375 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7,12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu vältel. Tsiviilhagi puudub. Asitõendid puuduvad.

Kohtunik Leo Kunman