2-18-4827/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-4827

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4827

Tsiviilasi

MTÜ

Tähe

56a

(endine

nimi

korteriühistu

Tähe 56a)

sundlõpetamine

ja

likvideerija

määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud isik: MTÜ Tähe 56a (endine nimi

korteriühistu Tähe 56a; rk 80149070; aadress Tähe

56a, Tartu), seaduslikud esindajad: Mari-Liis Posti,

Arp Karm, Aleksei Loos

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-4827 MTÜ Tähe 56a (endine nimi korteriühistu

Tähe 56a) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta menetluskulud MTÜ Tähe 56a kanda.

3. Välja mõista MTÜ-lt Tähe 56a riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

MTÜ-l Tähe 56a tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel.

Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse

kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui MTÜ Tähe 56a ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib määruse

saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb MTÜ-l Tähe 56a tasuda määruse jõustumisest

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrus

toimetada

kätte

MTÜ-le

Tähe

56a

ning

saata

Tartu

Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

29.03.2018 edastas Tartu Maakohtu registriosakond kohtunikule tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel dokumendid korteriühistu Tähe 56a (puudutatud

isik) sundlõpetamise algatamiseks. Kohtunikuabi tegi kindlaks, et korteriomanditeks

jagatud kinnisasjal (katastritunnus XXX) on kaks korteriühistut – korteriühistu Tähe 56a ja

korteriühistu Tähe 56. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 68 lg 1 alusel tekkis

kinnisasjal katastritunnusega XXX uus korterühistu Tartu linn, Tähe tn 56 // 56a

korteriühistu.

2.

09.04.2018 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks

ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus.

3.

29.04.2018 teatas juhatuse liige Mari-Liis Posti, et üldkoosolek viis puudutatud isiku

põhikirja kooskõlla seadusega, muutes nime ning formuleerides ümber liikmete

määratluse ja kohustused. 20.05.2018 esitas Mari-Liis Posti kohtule registriandmete

väljatrüki, millest nähtuvalt kinnitati 27.04.2018 uus põhikiri ja puudutatud isiku nimi on

MTÜ Tähe 56a.

4.

25.05.2018 kinnitas kohtunikuabi vastuseks kohtu järelepärimisele, et puudutatud isik

on esitanud kandeavalduse korteriühistu ümberkujundamiseks mittetulundusühinguks ja

registrikanne on tehtud 18.05.2018.

KOHTU SEISUKOHT

5. Riigikohus on 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 viidanud kuni

31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 2 ja § 16 lg-le 1 ning leidnud, et

KÜS mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või

korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. Äriregistri teabesüsteemist

nähtuvalt kanti korteriühistu Tähe 56 registrisse 27.09.2001 ning põhikirja järgi on ühistu

liikmeks Tähe 56 Tartus asuva elamu kõik korteriomanikud. Puudutatud isik kanti

registrisse 29.06.2001 ja põhikirja järgi on selle liikmeks Tähe 56a Tartus asuva elamu

kõik korteriomanikud. Põhikirjade kohaselt on ühistute tegevuse eesmärk vastavalt

Tähe 56 ja Tähe 56a elamu mõtteliste osade ja elamu teenindamiseks vajaliku maa ühine

majandamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatust ja

ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnisasjal katastritunnusega XXX (aadress Tähe 56 // 56a,

Tartu) kaks ehitist. Esmakinnistamine ja korteriomandite seadmine toimus pärast

korteriühistute asutamist (kinnistamisavalduse kuupäev 08.05.2002), kusjuures kahe maja

jaoks moodustati üks kinnisasi. Riigikohus leidis 12.10.2011 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-

77-11 p-s 15, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 I lause järgi kõik ühe või mitme

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning seega on välistatud

korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest. Määruse p-s 19

märkis Riigikohus, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise saab eraldada

efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite moodustamise teel.

Eeltoodut arvestades ei saanud puudutatud isikut pidada alates korteriomandite

seadmisest korteriühistuks KÜS mõttes. Samuti ei vastanud ta korteriühistu nõuetele

01.01.2018 jõustunud KrtS järgi. Seda kinnitab ka asjaolu, et äriregistri teabesüsteemist

nähtuvalt on 12.01.2018 avatud ametiülesande korras KrtS § 66 lg 4 alusel Tartu linn,

Tähe tn 56 // 56a korteriühistu registrikaart. Kuna ei ole keelatud elamu majandamise

eesmärgil asutada mittetulundusühingut, tuli puudutatud isikut pidada tavaliseks

mittetulundusühinguks, mille põhikirjas olid puudused nime ja liikmeteks mitteolevatele

isikutele kohustuste panemise osas.

6. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 p 3 järgi lõpetatakse

mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud

isiku nõudel muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 40 sätestatud alustel.

TsÜS § 40 lg 1 p 3 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise aluseks põhikirja oluline

vastuolu seadusega.

MTÜS § 7 lg 1 p 1 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu nimi. Vastavalt

MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu

eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks

mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole

korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei loo erinevalt korteriühistu

asutamisest tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi

isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Kui mittetulundusühingu põhikirja järgi

pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei

ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Sellised

põhikirja vastuolud seadusega ei ole aga olulised TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest neid on

võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja

seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral

sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-06, p 11, 14).

Kohtunikuabi andis 26.01.2017 kirjas puudutatud isikule sundlõpetamise vältimiseks

erinevate võimalike toimingute tegemiseks aega 2017. a lõpuni. Materjalid edastati

sundlõpetamise otsustamiseks kohtunikule 29.03.2018. Kohtumenetluse ajal on

puudutatud isiku põhikirja muudetud nii, et puudutatud isiku nimi ei ole eksitav ning

kohustusi ei ole õigust panna isikutele, kes ei ole puudutatud isiku liikmed. Seega on

sundlõpetamise aluseks olev puudus kõrvaldatud.

7. TsMS § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab

kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121

järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna sundlõpetamise aluseks olev puudus on

kõrvaldatud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.

8. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse algatamine oli tingitud puudutatud isiku tegevusetusest.

9. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse

esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik