2-17-121130/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-17-121130 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi AS Era Liisingu Inkassoteenused hagiavaldus SXXX KXXXi vastu võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 14.05.2018 Hagihind 701,44 eurot Menetlusosalised Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused (RK 10625474) Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (e-post: zxx) Kostja: SXXX KXXX (IK xxx; elukoht. xxx, Sillamäe)

RESOLUTSIOON

1. AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi SXXX KXXXi vastu rahuldada.

2. Välja mõista SXXX KXXXilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks võlgnevus 540 (viissada nelikümmend) eurot, millest põhivõlg 280,74 eurot, intress 230,15 eurot, vii- vis 16,49 eurot ning sissenõudmiskulud 12,62 eurot.

3. Välja mõista SXXX KXXXilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (280,74 eurolt) päevas alates 16.05.2018. a ku- ni põhinõude kohase täitmiseni.

4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus.

5. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kan- da.

6. Välja mõista SXXX KXXXilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks menetluskulud 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) eurot.

7. Välja mõista SXXX KXXXilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks viivis prot- sendina menetluskuludelt (392 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmise- ni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-17-121130

2

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maa- kohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorral- du-se (TsMS § 142 lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kind- laksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Creditstar Estonia AS ja kostja sõlmisid interneti vahendu- sel 18.08.2016.a. lepingu, millega kostjale avati krediidilimiit summas 2000 eurot. Lepingu alusel kostja sai tarbijakrediiti 19.08.2016.a. 500 eurot. Seoses tarbimiskrediidi lepingu sõlmimisega on kostja tuvastanud enda isiku. Kostjat on teavitatud krediidiga seotud kuludest. Credit Estonia AS kandis kostja poolt näidatud pangakontole laenu kokku summas 500 eurot. Kostjale saadeti arve ja saldoteatis. Kostja on teinud laenu tagasimakseid summas 219.26 eurot. Creditstar Estonia AS on saatnud kostjale meeldetuletusi ja teatisi, milles on palunud kostjat tasuda võlgnevus. Kostja pole võlgnevust tasunud ega meeldetuletustele reageerinud. Creditstar Estonia AS loovutas nõude Era Liisingu Inkassoteenused AS-le. Hageja palub välja mõista SXXX KXXXilt Era Liising Inkasso- teenused AS-i kasuks 410,66 eurot põhivõla, eurot laenuintressi, 210,34 eurot tagasiulatuva viivi- se, 30 eurot võlgnevuse sissenõudmise kulutuste, 125 eurot riigilõivu ja 120 eurot õigusabi kulude katteks.

Hageja leiab oma 08.02.2018 seisukohas, et kostja isiku on tuvastanud postkontori töötaja ID- kaardi alusel, laenuraha on kantud kostja isiklikule arvele pangas. Kostja isiklikult pangaarvelt on tehtud laenu tagasimakseid, mis pole kelmuskuriteole iseloomulik. Hagejal puudub juurdepääs kriminaalasjale 17233000285. Kirjalikus vastuväites toodud asjaolu tõendamise kohustus on kost- jal. Juhul, kui kostja vastuväide vastab tegelikkusele, ei ole kostjal takistusi kriminaalasjast andme- te saamisega ja kohtule esitamisega oma vastuväite kinnituseks.

Hageja esitas 15.05.2018 kohtule täpsustatud nõude, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt ha- geja kasuks võlgnevus summas 540 eurot, millest laenu põhiosa summas 280,74 eurot, laenu int- ress summas 230,15 eurot, viivis summas 16,49 eurot, võla sissenõudmise kulud 12,62 eurot ning alates 16.05.2018.a kuni põhinõude summa 280,74 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menet- luskulud ning alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa täitmiseni viivist võ- laõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-17-121130

3

Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kostja laenu võtnud ning selle suhtes on algatatud kriminaalasi.

Kohus andis kostjale tähtaja omapoolsete väidete tõendamiseks TsMS § 230 lg 1 alusel. Kostja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil, mis toimus 14.05.2018 jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde. Esinda- ja taotles tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja ei ole istungile ilmunud. Samuti ei ole kostja esita- nud tõendeid, mis tõendaks, et algatatud on kriminaalasi. Kostja on tasunud tagasi laenust 219,26 eurot.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus võttis istungi ajal kostjaga ühendust telefoni teel, kus kostja kinnitas, et on kutse kätte saanud, kuid prokurör soovitas, mitte istungile tulla.

Kohus selgitas kostjale, et asjas tehakse otsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja aru- tamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagasel- jaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktili- sed väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda võlgnevus nõue- tekohaselt kindlaksmääratud tähtajal.

Kostja väitel ei ole ta hagejaga lepingut sõlminud ja laenu saanud.

Kostja ja hageja (nõude loovutaja Creditstar Estonia AS) vahelist võlasuhet reguleerivad raha üleandmise hetkel kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) lepingu sõlmimise üldsätted, arvestades VÕS § 621 järgseid arvutivõrgu abil lepingu sõlmimise erisusi. Laenuleping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingu-

2-17-121130

4

pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsi- viilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. See- juures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse internetikesk- konnas. Postkontoris isikusamasuse tuvastamisel avaldas kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmi- miseks. Seega oli kostja poolt isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastamine äratuntavalt väl- jendatud tahe. Kui kostjal oleks puudunud tahteavaldus, oli kostjal võimalus jätta isikusamasuse ankeet allkirjastamata.

TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tugine- vad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esi- tamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjen- damiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Kostja väide, et laenu ei ole võtnud ning algatatud on kriminaalasi, on tõendamata. Kostja väidab, et laenu on antud mitte talle, kuid tema dokumendi alusel. Kohus selgitab, et isikul on kohustus hoida oma dokumenti moel, mis ei võimalda kolmandatel isikutel saada andmeid, mis võimaldaks laenulepingute sõlmimise. Isikusamasuse tuvastamise ankeedil ja dokumendil olevad allkirjad on sarnased. Seega ei saa olla kahtlust, et kostja käis isiklikult postkontoris ankeeti allkirjastamas. Laenusumma on kantud kostja arvele, millele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Pigem on kostja laenust tagasimakseid teinud kolmel korral 27.09.2016 summas 69 eurot, 08.10.2016 summas 74,44 eurot ning 23.11.2016 summas 75,82, kokku 219,26 eurot.

Eeltoodust järeldab kohus, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingutest tulenev tasumisko- hustus, mida kostja on rikkunud, jättes laenusumma tasumata. Kohustus tuleb täita vastavalt lepin- gule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on võlaõigus- seaduse (VÕS) § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.

Intress ja viivis

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on antud laenu majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, milli- se intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu keh- tivuse ajaks.

Laenulepingu lisas on konkreetselt intressi summa välja toodud, seega ei saanud kostjale jääda intressi määr ja summa arusaamatuks.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivi- tamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse prot- senti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loe- takse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud, sest hageja nõua seadusest tulenevalt viivi- semääras viivist, milleks on 0,02% päevas.

2-17-121130

5

Võla sissenõudmiskulud

VÕS § 1131 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sisse- nõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 30 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Nimelt on hageja kostjale korduvalt edastanud SMS-i teel sõnumeid, mis on tasuli- sed.

Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Viivis on põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 ja lg 2.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrd- setes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldati, seega jätab kohus hageja kindlaksmääratud menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 125 eurot ja õigusabikulud kokku 267 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 125 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud summas 267 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku aval- duse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõus- tumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik