4-18-2008/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-18-2008

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number 4-18-2008 (2317,18,001676)

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi N.B

esitatud kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 29.03.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,18,001676

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

: N.B (isikukood: , elukoht: xxxx ) XXX

: Politseija Piirivalveameti Kohtuväline menetleja Põhja

prefektuuri k

orrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

(asukoht: Tallinn) Rahumäe tee 6/1, 11316

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

29.03.2018 otsus ning N.B -le lisakaristuse määramise osas jätta LS § 224 lg 3 p

1 suhtes kohaldamata. ettenähtud lisakaristus N.B

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteo tluse seadustiku (VTMS) § mene -de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassat

kohtuotsus sioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri orrakaitsebüroo liiklusjäreleval k vekeskuse

29.03.2018 otsusega nr 2317,18,001676 karistati liiklusseaduse (LS) 224 lg N. § B

2 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o ning lisakaristusena võeti temalt ära 150 600 eurot

juhtimisõigus N.B 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis 11.03.2018 kell 10.08 Tallinnas

2

xxxx maja juures juhile keelatud seisundis, kui mootorsõidukit ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg.

Sellega rikkus

69 lg 3

N. LS § nõudeid. B

2. N. märgib B esitas otsuse peale kaebuse milles , , et on teo toime pannud ta

hooletusest, ta on teo keelatusest aru saanud, seda kahetsenud ning astunud samme edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole selgitatud, mis

põhjusel on jätkuvalt ohtlik kaebaja luses liik ja lisakaristuse kohaldamine vajalik. Kaebaja viitab ka arvukatele Riigikohtu lahenditele ning märgib, et määratud rahatrahv ja lisakaristuse

mõistmine ületavad süü suurust aristuse eesmärgid on täidetud ka üksnes kogumis tema

k ja

rahatrahvi ga. määramise Kaebaja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväli palus jätta ne menetleja kaebuse rahuldamata, sest alused karistuse kergendamiseks puuduvad.

Kaebajale on määratud põhikaristus sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd tegemist on

lubatud alkoholi piirmäära ületamisega üle LS § 224 lg 1 ülemmäära, tuleb LS § 224 lg 2

karistuse alammääraks võtta ülemmäär. Seega vastab määratud põhikaristus isiku süüle. lg 1

Lisakaristust on kohaldatud sanktsiooni alammääras. Kui isiku käitumises tuvastatakse LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo koosseis, mis on toime pandud tiheda liiklusega Tallinna linnas,

siis selline juht on kõrgendatud ohuallikas ning tuleb liiklusest kõrvaldada. Isikul on kaks teda

kehtivat karistust liiklusrikkumise toimepanemise eest ta , mis näitab, et ei ole õiguskuulekas. Ta tabati autoroolist seisundis, kus tema organismis ületas alkoholi piirmäär lubatut pea kolm

korda. See näitab kaebaja üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Seega on lisakaristuse

kohald

amine kolmeks kuuks vägagi põhjendatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebust võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toi nõustus mepanemise asjaolude osas. N.B juba kohtuvälises menetluses talle etteheidetud rikkumisega ning selgitas, et oli eelmisel õhtul

tarbinud alkoholi ja hommikul arvas, et on kaine. sõitma minnes

Kaebaja poolt toimepandut tõendab isiku enda ütluste veel peale politseiametnik Magnus

Muidiku ütlused, kelle sõnul peatas ta 11.03.2018 „Kõik puhuvad“ politseilise tegevuse

käigus N. juhitava sõiduki ning tõendusliku alkomeetriga kontrollides oli näit 0,34 B , mg/L +/- 0,05 mg/L.

Lisaks toodule kinnitavad kaebaja süüd tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

6. Seega on juhtis m nuna, s.o isik tõendatud, et N. ootorsõidukit alkoholi tarvita B

rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 22 lg 2 järgi 4 . Teo

pani

N. toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pid võimalikuks, et eelmisel õhtul B as

tarbitud alkohol ei ole tema organismist lahtunud, kuid ja asus taas suhtus sellesse ükskõikselt mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

7. M , ke ootorsõiduki juhile lle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on sõidukit

juhtides 0,25 0,74 milligrammi, – on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 päevamäära

3

või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisakaristusena on menetlejal

õigus ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni üheksa kuuni. selliselt isikult

8. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga selles, et LS § 224 lg 2 karistuse alammäär peaks

algama sama paragrahvi lõike 1 ülemmäärast. Hoolimata sellest, et LS § 224 sätestab karistused sõiduki juhtimisele alkoholi piirmäära ületades kahes lõikes, ei ole ei lg-s 1 ega ka

lgka s 2 pandud paika rahatrahvi alammäära. Seega algab LS § 224 lg 2 sanktsiooni

alammäär KarS § st 1 tulenevalt kolmest trahviühikust ning kaebajale määratud 150 47 lgpäevamäärane rahatrahv on sanktsiooni keskmises määras.

Kohus leiab, et

menetlusalusele isikule määratud põhikaristus sanktsiooni keskmises määras

o asjaolust, et ei n õigustatud ja seda hoolimata alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus

olnud esineb karistust kergendav asjaolu - isik LS § 224 lg 2 mõistes suur ning

puhtsüdamlikult Süü suurust hinnates N.B kahetseb oma tegu. , arvestab kohus, et

on viimase aasta jooksul juba kahel korral liiklusrikkumiste eest karistatud ning taas kord on

alus talle ette heita liiklusnõuete üleast . Eeltoodust tulenevalt on õige kohtuvälise st umist

menetleja järeldus, et kaebaja näol ei ole tegemist õiguskuuleka liiklejaga ning eripreventiivsetel kaalutlustel peaks karistus olema varasematest rangem.

9. Nõustuda ei saa aga kohtuvälise men lisakaristuse määramise etleja seisukohaga vajaduses.

Kaebaja on kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-18-17 antud õigesti osutanud Riigikohtu

suunistele. Nimetatud otsuse p-s 13 selgitab kohus, et kõrgem lisakaristuse mõistmine

aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik. Sama otsuse märgitakse, et lisakaristuse kohaldamiseks peavad olema p-s 16

kaalukad eripreventiivsed argumendid ning vältida tuleks isikule määratud olukorda, kus

põhi ül kogumis tema süü suurust. - ja lisakaristus etavad

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et

isiku mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest määratud ei piisa

põhikaristusest Tõsi, m . enetlusalu isikut on varem liiklusrikkumiste eest karistatud, kuid st

need ei ole olnud sarnase iseloomuga ning varasema karistusi id on juba põhikaristuse mõistmisel arvestatud. Lisaks on isik toimepandut tunnistanud ja kahetsenud, mis on karistust kergendav asjaolu. Seega, arvestades N. süü suurust, karistust kergendava asjaolu B olemasolu, asjaolu, et tegemist ei olnud tahtlikult toimepandud teoga, leiab kohus, et taoliste tegude toimepanemisest hoiduma mõjutab ka kopsakas rahatrahv.

Seetõttu kohus tühistab otsuse määratud N.B-le lisakaristuse kohaldamise osas.

Rahatrahv sanktsiooni keskmises i määramine määras on kohtu arvates piisav ja mõjutab

süüdlast olema edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja. Mõistetud karistus on kooskõlas

ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

Menetlusnorm , millest kohus juhindub otsuse tegemise 2, 133-135. id l, on VTMS § 132 p

Julia Vernikova Kohtunik