3-18-160/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

25.05.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-160

Haldusasi

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS kaebus Rahandus-

ministeeriumi kohustamiseks välja maksma toetuse

summa, mis on kohtuotsuse tegemise hetkeks graafiku-

järgselt tasumata ning tegema edasised maksed vastavalt

toetuse väljamaksmise graafikule

Menetlusosalised

Kaebaja – Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, volitatud

esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kristi

Rande ning advokaat Kärt Saar

Vastustaja – Rahandusministeerium, volitatud esindaja

Silvi Uljas

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine, menetluskulude

kindlaksmääramine ja kaebaja taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i kaebus läbi vaatamata.

2. Mõista Rahandusministeeriumilt Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i kasuks välja

menetluskulu kokku 3015 eurot.

3. Jätta rahuldamata Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i taotlus Rahandusministeeriumi

trahvimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (LEH) viis perioodil 29.12.2016 kuni 30.01.2017 läbi

riigihanke nr 181441 „Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamine ja

platsitööd“. Hankelepingu esemeks oli Kose ja Tähtvere valda rajatavate eri-hooldekodude

põhiprojektide koostamine ja platsitööde tegemine summas 664 076,70 eurot.

2. LEH esitas taotlusvooru „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine – 13.01.2017-

12.07.2017“ raames 05.05.2017 Rahandusministeeriumile (RM) taotluse projekti „Võisiku

3-18-160

2(6)

kodu reorganiseerimine (Lõuna-Hooldekeskus AS)“ (Võisiku kodu projekt) rahastamiseks

Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

3. RM-i 12.05.2017 otsusega nr 038 tunnistati LEH-i taotlus vastavaks ja rahuldati.

4. LEH esitas Võisiku kodu projektiga seonduvalt RM-ile 21.09.2017 maksetaotluse nr 45757

summas 88 729,69 eurot ja 31.10.2017 maksetaotluse nr 46237 summas 8156,39 eurot.

5. RM-i välisvahendite rakendamise osakonna juhataja asetäitja teatas 10.11.2017 kirjaga

LEH-i, et peatab maksed Võisiku kodu projekti elluviimise toetamiseks perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (STS) § 30 lg 1 p 3 alusel, kuna kriminaalmenetluse tõttu on kahtluse

alla seatud projekti kulude abikõlblikkus. Kirjas on selgitatud, et Politsei- ja Piirivalveamet

esitas 08.11.2017 LEH-i (endisele) juhatuse liikmele ja ehitusnõunikule kahtlustuse soodustus-

kelmuses. Kriminaalasja (nr 17221000025) materjalide kohaselt on LEH jätnud Võisiku kodu

projekti raames tasumata omafinantseeringu hanke tööde finantseerimisel ning tekitanud

näilike tehingutega RM-is eksliku mulje nagu LEH oleks tasunud Mace Ehitus OÜ-le arveid.

6. LEH esitas 08.12.2017 vaide RM-ile 10.11.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. RM

jättis 02.01.2018 vaideotsusega nr 1.1-6/1 LEH-i vaide rahuldamata.

7. LEH esitas 22.01.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse RM-i 10.11.2017 otsuse

tühistamiseks, samuti RM-i kohustamiseks maksta välja toetuse summa, mis on kohtuotsuse

tegemise hetkeks graafikujärgselt tasumata ning teha edasised maksed vastavalt toetuse

väljamaksmise graafikule. Koos kaebusega esitas LEH esialgse õiguskaitse taotluse RM-i

10.11.2017 otsuse kehtivuse peatamiseks ja RM-i kohustamiseks maksed taastama.

8. Tallinna Halduskohus võttis 08.02.2018 määrusega kaebus menetlusse ning peatas RM-i

10.11.2017 kirja/otsuse kehtivuse (ülejäänud osas jättis kohus esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata).

9. RM esitas 08.03.2018 halduskohtule RM-i 06.03.2018 otsuse, millega tunnistati RM-i

10.11.2017 kiri/otsus kehtetuks, ning esitas taotluse menetluse lõpetamiseks.

10. LEH teatas 16.03.2018 seisukohas, et tühistamisnõude osas võib menetluse lõpetada ning

vastustajalt tuleb välja mõista kaebaja menetluskulu summas 8544,60 eurot. Kohustamis-

kaebuse osas ei nõustunud kaebaja menetluse lõpetamisega. Kaebaja taotles ühtlasi esialgse

õiguskaitse korras RM-i kohustamist maksma välja summad, mille kinnipidamiseks ei ole alust

(96 886,08 eurot).

11. Vastusena 19.03.2018 kohtunõudele palus RM 26.03.2018 seisukohas lõpetada

kohustamiskaebuse osas menetluse, jätta menetluskulud poolte endi kanda või vähendada

kaebaja menetluskulusid ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

12. Tallinna Halduskohus lõpetas 02.04.2018 määrusega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

menetluse LEH-i nõude osas RM-i 10.11.2017 kirja/otsuse tühistamiseks ning jätkas menetlust

LEH-i nõuete osas RM-i kohustamiseks välja maksma toetuse summa, mis on kohtuotsuse

tegemise hetkeks graafikujärgselt tasumata ning tegema edasised maksed vastavalt toetuse

väljamaksmise graafikule. Sama määrusega (resolutsiooni p 3) rahuldas kohus osaliselt LEH-i

esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas RM-i 7 päeva jooksul maksma kaebaja 21.09.2017

maksetaotluse nr 45757 alusel toetus välja või teavitama kaebajat sama tähtaja jooksul seaduses

ettenähtud korras maksetaotluse menetlemise tähtaja pikendamisest või peatamisest.

13. RM teavitas 09.04.2018 halduskohut, et RM maksete peatamise osas enam uut otsust ei

vormista, vaid koostas RM-i 12.05.2017 otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu, mille

edastas 09.04.2018 kaebajale seisukohtade esitamiseks 10 tööpäeva jooksul. Peale seisukohtade

3-18-160

3(6)

laekumist vormistab vastustaja lõpliku otsuse RM-i 12.05.2017 otsuse kehtetuks tunnista-

miseks.

14. Vastusena halduskohtu 03.05.2018 määrusele teatas LEH 10.05.2018 seisukohas, et jääb

kohustamiskaebuse juurde, samuti palus kaebaja vastustaja trahvimist esialgse õiguskaitse

määruse täitmata jätmise eest.

15. Vastusena 10.05.2018 kohtunõudele selgitas RM 16.05.2018 seisukohas, et tunnistas

10.05.2018 otsusega nr 9.2-4.3/14-20/11/102 kehtetuks LEH-i suhtes 12.05.2017 tehtud toetuse

taotluse rahuldamise otsuse. Kuna LEH-i suhtes on vormisatud tagasinõude otsus, siis

21.09.2017 ja 31.10.2017 esitatud maksetaotlusi enam edasi ei menetleta, kuna otsusega

nõutakse tagasi kogu eraldatud toetus.

16. LEH esitas 23.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse RM-i 10.05.2018 otsuse

tühistamiseks, mis registreeriti haldusasjana nr 3-18-1016.

17. Vastusena 24.05.2018 kohtunõudele teavitas RM 25.05.2018 halduskohut, et LEH ei ole

esitanud RM-ile vaiet RM-i 10.05.2018 otsusele.

18. Tallinna Halduskohus tagastas 25.05.2018 määrusega haldusasjas nr 3-18-1016 HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel LEH-i kaebuse RM-i 10.05.2018 otsuse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

19. Kohus leiab, et LEH-i kaebus haldusasjas nr 3-18-160 tuleb jätta kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu läbi vaatamata (HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1).

20. Halduskohus võttis LEH-i kaebuse menetlusse (ning lõpetas tühistamisnõude osas

menetluse ja jätkas kohustamisnõuete osas menetlust) ajal, kui kehtis RM-i 12.05.2017 otsus,

millega tunnistati vastavaks ja rahuldati LEH-i taotlus Võisiku kodu projekti rahastamiseks.

Nimetatud otsusest tulenes seega LEH-i õigus projekti rahastamisele. Kohtuvaidluse kestel on

RM-i 12.05.2017 otsus kehtetuks tunnistatud, seega ei eksisteeri enam otsust, millest kaebaja

vastav õigus tulenes. Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus RM-i

kohustamiseks tegema RM-i 12.05.2017 otsuse alusel väljamakseid (HKMS § 44 lg 1 ja § 121

lg 2 p 1).

21. Kohus selgitab siinkohal, et kõnealuses olukorras saaks soodustava haldusakti kehtetuks

tunnistamise järgselt möönda sellesama haldusakti täitmiseks kohustamise nõuete osas jätkuvat

kaebeõigust juhul, kui samaaegselt oleks kohtu menetluses soodustavat haldusakti kehtetuks

tunnistava haldusakti tühistamise nõue. Üldreeglina on võimalik selline tühistamisnõue esitada

samas asjas kaebuse muutmise/täiendamise või nõude asendamise teel (HKMS § 49 lg 1 ja lg

3 p 3) või ka iseseisva kaebusena, millisel juhul tõusetub kaebuste liitmise või varasema

kohtuasja menetluse peatamise küsimus (HKMS § 48 lg 1 ja § 95 lg 1). Samas ei ole

tühistamiskaebuse esitamine ühelgi eelkirjeldatud viisil lubatav olukorras, kui seadus näeb

selleks ette kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 1).

RM-i 12.05.2017 otsus tunnistati kehtetuks RM-i 10.05.2018 otsusega. Viimatinimetatud

otsuse näol on tegemist RM-i, kui rakendusüksuse otsusega STS § 8 lg 2 p 6 tähenduses. STS

§ 51 lg 1 sätestab, et rakendusüksuse otsuse vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse

esitamist läbida vaidemenetlus. Seega kohaldub RM-i 10.05.2018 otsuse vaidlustamiseks

HKMS § 47 lg-st 1 tulenev kaebeõiguse piirang.

3-18-160

4(6)

RM kinnitas 25.05.2018, et kaebaja ei ole RM-i 10.05.2018 otsust STS § 51 lg-s 1 ettenähtud

korras vaidlustanud. Kaebaja on küll esitanud RM-i 10.05.2018 otsuse tühistamiskaebuse

Tallinna Halduskohtule (haldusasi nr 3-18-1016), kuid nimetatud asjas tagastas kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel samal põhjusel, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Kuna RM-i 10.05.2018 otsus (millega tunnistati kehtetuks RM-i 12.05.2017 otsus) on kehtiv ja

kaebaja poolt kohustuslik kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole selle otsuse

tühistamisnõude esitamine kohtule lubatud, siis ei saa kaebajal eksiteerida ka kaebeõigust

RM-i 12.05.2017 otsuse täitmiseks kohustamiseks.

22. Kohus lisab täiendavalt, et kohustamiskaebuse läbi vaatamata jätmine ei piira kaebaja

võimalusi enda õigusi efektiivselt kaitsta. RM-i 10.05.2018 otsusele vaide esitamise tähtaeg ei

ole möödunud. Kui kaebaja esitab vaide ja see rahuldatakse, siis taastub ka kaebaja õigus

RM-i 12.05.2017 otsuse täitmisele (ja võimalus nõuda kohtult selle täitmiseks kohustamist, kui

RM peaks keelduma kehtiva haldusakti täitmisest). Kui kaebaja esitab vaide ja seda ei

rahuldata, on kaebajal HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt võimalik esitada kohtule RM-i 10.05.2018

otsuse tühistamisnõue ja RM-i 12.05.2017 otsuse täitmiseks kohustamise nõue (kuigi

üldreeglina ei ole tühistamisnõudele lisaks kohustamisnõude esitamine vajalik, kuna

tavapäraselt ei keeldu haldusorgan enda kehtiva haldusakti täitmisest).

Arvestades eeltoodut (praeguses õiguslikus olukorras puudub kaebajal kaebeõigus RM-i

12.05.2017 otsuse täitmiseks kohustamiseks ning kaebaja võimalused enda õiguste kaitseks on

tagatud), ei saa pidada põhjendatuks ka kaebaja kohustamisnõuete (haldusasja nr 3-18-160)

hoidmist kohtu menetluses hüpoteetilisel eesmärgil, et tulevikus võivad aset leida sündmused,

mis loovad kaebaja kaebeõiguse RM-i 12.05.2017 otsuse täitmise nõudmiseks.

23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja kohustamiskaebuse läbi vaatamata (HKMS §

121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1).

24. HKMS 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Menetluskulude kindlaksmääramine

25. Kohus selgitas 02.04.2018 määruses, et lahendab menetluskulude jaotuse (sh tühistamis-

nõuet puudutavas osas) kohtuotsuses või muus menetlust täielikult lõpetavas lahendis.

27. Kaebaja nõustus 16.03.2018 menetlusdokumendis menetluse lõpetamisega tühistamis-

nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus selles osas mõista vastustajalt välja enda

menetluskulud kokku 8544,60 eurot, sh riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt 30

eurot, õigusabikulud 4528,60 eurot (ilma käibemaksuta) ja ekspertiisikulud 3986 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 62, 99-

105).

28. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks RM-i 26.03.2018 seisukohta, et vaidlusaluse

otsuse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest ega sellega nõustumisest, vaid

soovist vältida Võisiku kodu projektiga seotud protsessi venitamist. Kohtu hinnangul ei saa

asuda seisukohale, et RM oleks tunnistanud enda 10.11.2017 otsuse kehtetuks ka juhul, kui

LEH ei oleks seda kohtus vaidlustanud (RM jättis LEH-i samasisulise vaide rahuldamata).

29. Kohtu hinnangul saab vaidluse sisu ja mahtu arvestades pidada kaebaja vajalikuks ja

põhjendatud menetluskuluks tühistamiskaebuse esitamisega seonduvalt 2000 eurot (ilma

3-18-160

5(6)

käibemaksuta). Vastav summa kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele (HKMS §

108 lg 6 ja § 109 lg 6).

Kaebaja poolt kaebuse lisana esitatud maksumusekspertiis (tl 35-61) ei ole käsitatav eksperdi-

arvamusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku 32. pt tähenduses (vt HKMS § 56 lg 2). Kaebaja

initsiatiivil riiklikult tunnustatud eksperdilt arvamuse küsimise kulu on sisustatav

dokumentaalse tõendi saamise kuluna (HKMS § 102 p 2). Vastava kulu põhjendatuse

hindamisel peab kohtu hinnangul pöörama tähelepanu asjaoludele, et sellise tõendi hankimist

ei saa pidada vältimatult vajalikuks, see sisaldab mh hinnanguid, mis ei seondu üheselt

käesolevas asjas esitatud tühistamisnõudega ning kõnealune maksumusekspertiis haakub

eelkõige kriminaalasjas nr 17221000025 esitatud kahtlustuse ümberlükkamise sooviga.

Nimetatut arvestades on põhjendatud lugeda maksumusekspertiisi kulu käesolevas haldusasjas

vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt, summas 1000 eurot (ilma käibemaksuta). Vastav summa

kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele (HKMS § 108 lg 6 ja § 109 lg 6).

Kaebuselt tasutud riigilõiv (15 eurot) tuleb tühistamisnõude osas menetluse lõpetamise järgselt

lugeda menetlusse jäänud kohustamiskaebuselt tasutud riigilõivuks. Tühistamisnõude

tagamiseks esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohus rahuldas ning nimetatud taotluselt

tasutud riigilõiv (15 eurot) on põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS §

108 lg 6).

Kokku kuulub seega vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele 3015 eurot (2000 + 1000 +

15).

30. Kuna kohustamisnõuete osas jätab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1

alusel läbi vaatamata, jäävad kohustamiskaebusega seonduvad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 104 lg 5 p 3, § 108 lg 4).

31. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 6, § 109

lg 1).

Vastustaja trahvimise taotlus

32. Kaebaja on 10.05.2018 menetlusdokumendis märkinud, et RM ei maksnud halduskohtu

02.04.2018 määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud tähtaja jooksul toetust välja ega teatanud

seaduses ettenähtud korras maksetaotluse menetlemise tähtaja pikendamisest või peatamisest.

Kaebaja palub kohtul vastustajat trahvida HKMS § 248 lg 1 alusel.

33. Vastustaja poolt 09.04.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendist nähtub, et RM on

edastanud halduskohtu 02.04.2018 määruse resolutsiooni p-s 3 märgitud 7 päeva jooksul

kaebajale RM-i 12.05.2017 otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse (finantskorrektsiooni otsuse)

eelnõu.

34. Kohus märgib, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõu koostamine ei anna küll üheselt alust

projekti maksetaotluste (STS § 28) tähtaegseks lahendamata jätmiseks. Samas ei saa siiski

ignoreerida fakti, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise järgselt ei esine enam alust projekti

väljamaksete tegemiseks ning väljamakstud toetus tuleb tagasi maksta (STS § 48). Finants-

korrektsiooni otsuse eelnõu koostamise eesmärgiks on ärakuulamisõiguse tagamine, samas

väljendab eelnõu rakendusüksuse veendumust, et väljamaksete tegemiseks alus puudub.

Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks enne finantskorrektsiooni tegemise otsustamist

täiendavate projektiväljamaksete tegemist. Vähemalt ei anna eelnõu koostamise järgne viivitus

kuni finantskorrektsiooni tegemise otsustamiseni piisavat alust vastustaja trahvimiseks HKMS

§ 248 lg 1 alusel. Asja materjalidest nähtuvalt tehti finantskorrektsiooni otsus 10.05.2018.

3-18-160

6(6)

35. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse RM-i trahvimiseks

halduskohtu 02.04.2018 määruse resolutsiooni p-i 3 täitmata jätmise eest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik