2-17-13921/32 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-13921

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13921 Tsiviilasi S.M. hagiavaldus S.K. vastu elatise väljamõistmiseks ja põlvnemise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S.M., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: G.M., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Katrin Kiisk, STK Õigusbüroo OÜ; asukoht: F. R. Kreutzwaldi 3-2, Tallinn 10120; katrin@stklaw.ee Kostja: S.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Margo Põbo, Advokaadibüroo Sempes; asukoht: Vanapargi 6, Pärnu 80019; e-post: margo@sempes.ee Menetluse staatus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.M.a hagi põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Tuvastada, et S.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb S.K.st (K., isikukood xxxxxxxxxxx).

3. Kinnitada S.M.a seadusliku esindaja G.M.a ja S.K. vahel 25.05.2018.a kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:

3.1. S.K. kohustub tasuma S.M.a igakuiseks ülalpidamiseks elatist summas 222,50 eurot alates 01.06.2018.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, kandes elatise hiljemalt iga jooksva kuu 10. kuupäevaks S.M. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank selgitusega “S.M. elatis”;

3.2. S.K. kohustub tasuma perioodil 19.09.2017.a - 31.05.2018.a tekkinud elatisvõlgnevuse kogusummas 1812 eurot hageja, S.M., arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank ühekordse maksena hiljemalt 01.07.2018.a.

3.3. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

2-17-13921

4. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus, elatise nõudes, seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

5. Tühistada 28.05.2018.a kell 10.00 kohtuistung tsiviilasjas 2-17-13921.

6. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele ja 10 päeva jooksul peale jõustumist perekonnaseisuasutusele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kostja kohustub hüvitama hagejale tema poolt kantud menetluskulud summas 732,60 eurot hageja, S.M., arveldusarvele AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXX hiljemalt 01.07.2018.a. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Sisulised asjaolud, menetluse käik S.M. esitas (seadusliku esindaja vahendusel) 19.09.2017.a Pärnu Maakohtule avalduse S.K. vastu elatise väljamõistmiseks ja põlvnemise tuvastamiseks. Hageja taotleb kohtult mõista kostjalt hageja kasuks igakuist elatist alates 19.09.2016.a miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt põlvnemise tuvastamine on vajalik, kuna isa ei ole märgitud sünnitunnistusele. Hageja soovib nõuda S.K.lt välja elatis hageja ülalpidamiskulude katteks. Pärnu Maakohus jättis 19.09.2017.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses. Kohtule esitas hageja 16.10.2017.a täiendatud hagiavalduse. Pärnu Maakohus võttis 16.10.2017.a kohtumäärusega S.M.a hagiavalduse S.K. vastu menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pooled esitasid 25.05.2018.a Pärnu Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Pooled taotlevad kohtult tuvastada, et G.M.’a (xxxxxxxxxxx) poeg, S.M. (xxxxxxxxxxx), põlvneb S.K.’st (xxxxxxxxxxx) ning saata vastav jõustunud menetlusdokument Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale S.K. kandmiseks Rahvastikuregistrisse S.M.’a isana, tehes vastavad kandemuudatused Pärnu Maavalitsuse 08.06.2015 registreeritud sünni tõendis nr 10-10-2015/208 perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg-te 1-3 alusel. Pooled on leppinud kokku, et S.K. kohustub tasuma S.M.’a igakuiseks ülalpidamiseks elatist summas 222,50 (kakssada kakskümmend kaks koma viiskümmend) eurot alates 01.06.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni, kandes elatise hiljemalt iga jooksva kuu 10. kuupäevaks S.M. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank selgitusega “S.M. elatis”. Pooled on leppinud kokku, et perioodil 19.09.2017 - 31.05.2018 (so alates hagi esitamisest) tekkinud elatisvõlgnevuse, fikseerituna kogusummas 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot, kohustub S.K. tasuma hageja, S.M., arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank ühekordse maksena hiljemalt 01.07.2018.

2-17-13921

Kohtu põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja nõue põlvnemise tuvastamiseks tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PKS § 84 lg

1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse §

91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Ühtki meest ei ole varasemalt S.M.a isana kindlaks tehtud. 12.04.2018.a on kohtule esitatud ekspertiisiakt nr 18E-GE0193, millest nähtub, et S.K. on S.M.a bioloogiline isa (tõenäosus 99,999999998%). Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine.

Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse ka elatise nõudes lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 25.05.2018.a kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 352 lg 1 alusel kohus tühistab 28.05.2018.a kell 10.00 tsiviilasjas 2-17-13921 kohtuistungi, kuna pooled esitasid kohtule kompromisslepingu ning kohus lõpetab kompromisslepingu kinnitamisega tsiviilasja menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

2-17-13921

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik