1-18-688/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-688

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-688 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V.S , isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 03.07.2017 09.07.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V.S

Kohtumääruse peale on õigus esitada ule määruskaebus 15 päeva Viru Maakoht

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.04.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava V.S-i id vangistusest ega vabastamiseks. tingimisi enne tähta

V.S Viru Maakohtu 20.02.2018 kohtuotsusega kannab käesoleval ajal kriminaalasjas nr 1-18-688

121 lg 2 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § p 2,3 järgi ja talle mõisteti t. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistuseks 3 kuud vangistus eelvangistuses viibitud aeg alates 05.04.2017 kuni 06.04.2017, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.12.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 8 päeva vangistust, võrra ning mõisteti V.S-ile

liitkaristuseks 1 aasta 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.07.2017.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kehalise väärkohtlemisega seotud kuriteod on kõik toime pandud ema suhtes, alkoholijoobes ja impulsiivselt. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav on ametnike suhtes viisakas, loeb vabal ajal palju, teiste kinnipeetavatega suhtleb vähe. Vajab vaikust ja rahu.

Kinnipeetava on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. l

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 kuu vangistust.

Vabanedes asub kinnipeetav elama oma ema juurde 1-toalis se korterisse. Samas elukohas on ta es

kasutanud ema suhtes korduvalt vägivalda. Kinnipeetav on Venemaa kodanik, vangla on

25.01.2018 edastanud PPA-le ettepaneku pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Isikul on Venemaal vanaema ja teisi sugulasi, kellega on tal sidemed olemas. Kinnipeetav ei näe oma tulevikku Eestiga seotuna, kuid ei taha ka, et siia riiki sisenemine pikaks ajaks Eestisse elama. Teisi sugulasi tal ära keelataks, sest ema kavatseb jääda Eestis ei ole. Isikul on keskharidus. Ta ka elektriku erialale, kuid , sest asus õppima jättis pooleli see ta . aastal. Kinnipeetav on ei sobinud. Seejärel jätkas keevitaja erialal, mille ka lõpetas 2009 läbinud Töötukassa kaudu eriala õpingud. Riigikeele oskus on hinnatud korduvalt keevitaja A1-

tasemele. Varasemalt on isik öelnud, et riigikeelt ei ole vaja, kuna ta ei plaani Eestisse elama jääda. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud ta hakkab seda otsima töökoht, kuid kuulutuste ja Töötukassa kaudu. Enne vangistust sai töövõimetuspension isik i, vabanemisel on tal pension taastada. E ta

, võimalus nda sõnul on töötanud ametlikult keevitajana, fassaaditöödel

Venemaal ligi aasta puidutööst lisatöid uses. Ta tegi ka mitteametlikult , erinevaid veebilehti

modereerides ja administreerides on ta

. Väidetavalt töötanud ka baarmenina. Isiku sõnade kohaselt on ta ta enamus ajast olnud tööga hõivatud ning majanduslikult toime tulnud (samas on toime pannud kaks varavastast kuritegu). e andmeil

TÄITIS’ on kinnipeetaval täitmata nõudeid

3285,

tulekut ka

16 eurot, mis mõjutavad majanduslikku olukorda. Suuresti mõjutab toime muutlik psüühika.

Eestisse tuli kinnipeetav koos emaga 5-kuuselt. Sugulased on tal xxxx. Viimati oli isik koos kõik emaga xxxx aastatel 2012-2014. Kinnipeetava ema sõnul on mõned sõbrad, kellega poeg suhtleb, aga neid on vähe. Emaga on suhted taas head, ema tunneb poja käekäigu pärast muret. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad kuriteod ema suhtes alkoholi ja ravimite koosmõju all olles. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi Isiku

alkoholi sõltuvus. enda väitel tarvitas ta

harva ning ta tarvitas

, siis umbes peamiselt õlut. Kuna õlut koos psühhotroopsete ravimitega

peale 2 l õlle ära igasugune kontroll enda üle. Kõik kuriteod joomist kadus on toime pandud

alkoholijoobes olles. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamisest koos ravimitega on tal tekkinud probleemid ning soovib muutuda. Peale vabanemist on ta nõus alluma ravile ja sõbraga on kokku lepitud enda "kodeerimine" kohe peale vabanemist. Kinnipeetav väidab, et umbes 10 aastat tagasi proovis kanepit, samas on korras 2015. aastal karistatud NPALS alusel, ta teda väärteo seega ei vasta , kui isiku väide tõele. Kinnipeetav ise arvab, et võis tarbida seda iseenda teadmata oli juba alkoholijoobes. Narkos ositud ei ole. Isikul on pidevad xxxx probleemid. õltuvust diagno Ta on korduvalt olnud ravi xxxx. Isikul v esineda pseudomeelepettelised elamused, hirm ja l õivad

ärevus. Ta võib hakata endale arusaamatutel põhjustel nälgima, keeldudest toidust. Isik vajab rahu ja vaikust, üksinda olemist. Kohanemisraskused on kõikjal, ka vanglas. Võib esineda enda suhtes autoagressiivset käitumist. Meeleolukõikumised ja ärevus on pidev, millega isikul tuleks osata elada. Kinnipeetav saab regulaarset xxxx ravi. Varasemalt pani isik toime kehalise väärkohtlemise oma ema suhtes ning teda on karistatud ka ema piinamise eest. T on pannud a toime varavastaseid kuritegusid majandusliku k Impulsiivsus avaldub asu saamise eesmärgil. eelkõige alkoholijoo kõike tehtut, , et ema käitus bes olles. Praegu isik kahetseb olles arvamusel õigesti kutsudes politsei. Vastasel korral oleks võinud mõni kord asi hullemini lõppeda, sest ta ei ,

andnud endale aru oma tegudest. Isiku e on hakata elama normaalset elu, esmärgiks töötada,

tegeleda iseenda probleemidega, et sellest kõigest negatiivsest vabaneda. Kriminaalhooldusel olles on isik toime uue kuriteo. Kinnipeetav on valmis rikkunud kontrollnõudeid, katseajal pani uuesti alluma kontrollile. Siiani ei ole motivatsioon olnud piisavalt tugev, et midagi oma käitumis elus isik xxxx raviks vabaduses, ta tahab ennast "kodeerida", et muuta. Nüüd andis nõusoleku lõpuks sellest kõigest vabaneda. Kinnipeetav e psüühika on

i taha elada enam vanaviisi, aga tema

rikutud.

2 aasta Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise jooksul on vangla hinnangul 31%, v sama aja jooksul ägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla V.S-i Juhul, kui kohus peab tingimisi enne tähtaega vabastamist.

otstarbekaks V.S vabastada, teeb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

kriminaalhooldusametnik kohtule ettepa katseaeg umiskontroll neku määrata talle ja käit

pikkusega mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata

V.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4,5,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik et rahvastikuregistri andmetel on V.S u arvamusest nähtub,

vallaline R. andmetel suhtleb kinnipeetav . Lähedastest on tal ema T VANGIS’e karistuse kandmise ajal regulaarselt telefoni teel oma ema T R. Kinnipeetava vanaema T R ja teised sugulased elavad xxxx. Nendega kinnipeetav ja tema ema hoiavad häid suhteid. Ema sõnul on V.S-i hea sõber A S xxxx, kes pidevalt toetab kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt. Samuti suhtleb kinnipeetav A ja M G idetavalt on isikul olemas kriminaalse V . Vä taustaga tuttavad. ohta V.S on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist eluk xxxx. Enne vangistust elas sellel aadressil koos emaga. ta Kodukülastuse käigus ilmnes, et

tegemist omanik on kinnipeetava ema T R. Ema elab korteris on ühetoalise korteriga, mille üksinda. Korteris on kõik eluks vajalik olemas. Elamispinna eest võlgnevusi ei ole. Kinnipeetava ema on nõus isiku elama asumisega antud aadressile. . Ema on valmis võimaldama Ema on xxxx

pojale rahalist ja moraalset toetust. Ema muretseb kinnipeetava terviseseisundi pärast. Kinnipeetav omandas põhihariduse Sillamäe Vanalinna Koolis. on töötanud keevitajana, Ta

fassaa

Vabanemi

ditöödel ja puidutöötlejana. sjärgne töökoht puudub, kuid isikul on võimalus ennast koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Töötukassas pakutavate teenuste näol. Samuti a sõber A abi töö sõnul pakub kinnipeetav S leidmisel. T R oli

kinnipeetava , mida on sissetulekuks enne vangistust igakuiselt makstav töövõimetuspension võimalus vabanemisel taastada. Rahvastikuregistri andmetel on V.S Vene Föderatsiooni kodakondsus Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonn ega. as kehtivaid reegleid ja norme. Käesolevat vangistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, mis on korduvalt toime pandud isik

lähi või sõltuvussuhtes. V.S

on kahel korral määratud - olnud kriminaalhooldusel 015- , sest isik e. Üldkasulik töö ajavahemikus 13.05.2 27.04.2016 ebaõnnestus

rikkus mitmel korral kohustusi, hoidis kõrvale ÜKT tegemisest. Käitumiskontroll (vanglast) 02.08.2016-17.05.2017 samuti , sest isik rikkus mitmel korral kohustusi ja sooritas ebaõnnestus

uue kuriteo. Kinnipeetaval on 1 kehtiv väärteokaristus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi. Korduvad kuriteod viitavad V.S-i riskivale

ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Varasemad karistused ja

käitumiskontrolli t mõju avaldanud ning V.S le allutamine ei ole talle positiivse

paranemise teele ei asunud, mis viitab sellele, et isik ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Sotsiaalprogramm Eluviisitreening läbis i isik ajavahemikul 05.01.2017-

16.02.2017. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks V.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle katseaeg p ja käitumiskontroll ikkusega mitte vähem kui 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbek

as määrata V.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,2 1,4 sätestatud kohustused.

V.S ise soovib vangistusest t . ingimisi enne tähtaega vabaneda Elama läheb ta ema juurde, kelle suhtes on

Tema probleemiks on olnud ta korduvalt kasutanud vägivalda.

alkoholi kuritarvitamine. Ta kavatseb liga seotud programmi ja vabanemisel läbida alkoho

plaanib ka kohesel peale vabanemist ennast kodeerida. Enne vahistamist sai ta t töövõimetuspensioni. Pensioni sai seoses xxxx probleemidega. Ta arvab, et seda pen oni ta ta si l enam vaja ei ole. soovib vabaneda, et

Ta läbida alkoholivastane ravi ja leida töökoht. Töökoha ta leiaks keevitajana või ehitusel. Sõber A töötab meistrina ja lubas teda S aidata. Vabanemisel on

ta T nüüd valmis täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. a ei ole vägivaldne inimene. Kõik

probleemid olid tingitud al a on valmis oma probleemidega koholi ja ravimite koosmõjust. T tegelema.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et V.S-i tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, V.S-i ennetähtaegset vabastamist.

02.05.2018 edastas Viru Vangla kohtule õiendi V.S-i iseloomustuse juurde, milles teatati, et 26.04.2018 edastas PPA V.S-ile teate, et algatas tema suhtes pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Isikul on õigus esitada vastuväiteid kuni

14.05.2018. Eelnevast tulenevalt muudab vangla enda ettepanekut ning ei toeta kinnipeetav V.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et V.S ei kuulu vangistusest tingimisi süüdimõistetu

enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määruse nr 3

06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91-

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Iseloomustuse kohaselt on kehalised väärkohtlemised ja piinamine pandud toime ema suhtes, kelle juurde kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda.

Isikul on täitmata nõudeid 3285,16 euro ulatuses, mis mõjutavad tema majanduslikku olukorda. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on ta varem olnud enamus ajast tööga hõivatud ning majanduslikult toime tulnud, kuid samas on ta toime pannud ka varavastaseid kuritegusid Kinnipeetaval on , mis seavad tema väited kahtluse alla. diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik on küll väljendanud valmisolekut edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ning on nõus alluma ravile, kuid samas nähtub iseloomustusest, et ta on ka varem väitnud, et on oma õppetunni saanud ning soovib muutuda, kuid on sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist koos ravimite võtmisega. Kriminaalhooldaja käitumiskontrollile on kinnipeetav olnud allutatud kahel korral, sh ka viimati, kui ta oli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, mõlemad käitumiskontrollid ebaõnnestusid, isik rikkus mitmel korral talle määratud kohustusi ning viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi enne tähtaega vabanedes, suudaks täita kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist süüdimõistetu poolt. kohtu hinnangul põhjendatud Eeltoodust tulenevalt ei ole V.S-i vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tu emisel olemas ema igakülgne ua, et tal on vaban

toetus, samuti selle, ja alkoholivastane ravi. et ta on andnud nõusoleku läbida psühhiaatriline

Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelne -s 4 valt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtun ik