Legislator Case Law & Legislation
2-17-12935/16 AI generated

2-17-12935/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-12935/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus- toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Legislator headnote

AI generated

2-17-12935/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus- toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Keywords

AI generated
warranted characteristic post-flight grounds lack of substantive requirements failure to state reasons cause of action hardship grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-12935

Tsiviilasi

XX taotlus tunnistada kohtutäitur Urmas Tärno kõik

sunnirahaga seotud lahendid ebaseaduslikuks ja

põhjendamatuks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline

Ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX (avaldaja) esitas 9. juunil 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Urmas Tärno

(kohtutäitur) tegevusele täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja

052/2015/1711. Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole talle täitemenetluse seadustiku (TMS) § 57

kohaselt vara müügist üle jäänud raha viie tööpäeva jooksul tagastanud.

Maakohus jättis 20. juuli 2017 määrusega kaebuse rahuldamata.

2 (3)

Avaldaja esitas 4. augustil 2017 määruskaebuse, milles palus 20. juuli 2017 määruse

tühistada ning täiendavalt tunnistada kohtutäituri kõik sunnirahaga seotud lahendid

ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks.

Maakohus eraldas 30. augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9110 esitatud kaebusest

iseseisvasse menetlusse avaldaja 4. augusti 2017 taotluse „tunnustada kohtutäituri kõik

sünniraha seotud lahendid ebaseadusliku ja põhjendamatu“ (käesolev tsiviilasi) ning käsitles

seda kui haginõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Maakohus keeldus 20. detsembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hageja

(avaldaja) tähtaegselt maakohtu 17. novembri 2017 määrusega osundatud puudusi ei

kõrvaldanud (sh ei esitanud nõuetele vastavat hagiavaldust ega tasunud riigilõivu).

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. detsembril 2017 maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja

tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja tahe on seotud

kohtutäituri poolt tehtud sunniraha otsuste vaidlustamisega. Ringkonnakohus selgitas mh, et

maakohtul tuleb eraldatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida selle vastavust

hagita menetluses läbivaadatavale avaldusele, selgitada välja avalduse puudused ja anda nende

kõrvaldamiseks tähtaeg.

Maakohus jättis 19. veebruari 2018 määrusega käesolevas asjas arutatava avalduse uuesti

käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused.

Avaldaja esitas 5. märtsil 2018 täiendava avalduse, millega taotles vastavalt TMS § 218 lg-le 1

ja 2 vaadata läbi kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus keeldus 11. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 3 alusel.

Maakohus leidis, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust

esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldusest ega selle sisust ei nähtu, et avaldaja oleks

täitemenetluse toiminguid TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras kohtutäiturile esitatava

kaebusega vaidlustanud. TMS § 218 lg 1 kohaselt saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles

siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud.

Lisaks tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS

§ 371 lg 2 p-dega 1 ja 2, kuivõrd avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, avaldus on perspektiivitu ning avaldusega ei

ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja ei ole kohtule põhjendanud

ühtegi sellist asjaolu, millest tulenevalt saaks sunnirahaga seotuid lahendeid pidada

ebaseaduslikuks.

Kohtutäituri tegevusele õigusliku hinnangu andmine toimub kohtutäituri tegevuse peale

kaebuse esitamisel, sellised asjaolud ei ole aga aluseks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

Avaldaja esitas 6. mail 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

võtta avaldus menetlusse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas 10. mail 2018

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et

kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjadeks eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

Kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale on sätestatud

TMS §-s 217 ja sellele järgnevat kohtumenetlust reguleerib § 218. Kuna tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt esitanud kaebuse kohtutäiturile, siis on maakohus õigesti

jätnud avalduse menetlusse võtmata, sest käesoleva asja menetlus seostub TMS § 217 lg 1

mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega.

Maakohus selgitas 19. veebruari 2018 määruses avaldajale, et avaldajal tuleb avaldus viia

seaduse nõuetega kooskõlla. Maakohus kohustas avaldajat kohtule esitama TMS § 217 kohaselt

kohtueelses menetluses avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse ja kaebuse kohta tehtud

kohtutäituri otsuse (tl 26–27). Avaldusest ega avaldaja teistest kohtule esitatud menetlus-

dokumentidest ei nähtu, et avaldaja oleks TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri sunniraha

otsuste peale kaebuse esitanud. Seega on tegemist TsMS § 371 lg 1 p 3 mõttes hagi menetlusse

võtmise keeldumise alusega, kuna kõrvaldamata on jäänud puudus, mis takistab asja

menetlemist. Taotletavat eesmärki ei saa saavutada avaldaja esitatud asjaolude pinnalt.

Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2

p-de 1 või 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus

oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Seega ei anna määruskaebus alust

vaidlustatud määruse muutmiseks ega tühistamiseks.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse

mõlemas kohtuastmes. Sarnaselt maakohtuga ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida

puudutatud isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende

kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Samuti ei ole seetõttu vaja käsitleda küsimust, kes oleks

menetlusosaline praeguseks ametitegevusega mitte tegeleva kohtutäituri U. Tärno asemel.

TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm