2-17-12935/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmääruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus- toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Legislator headnote
AI generated2-17-12935/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus- toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-12935
Tsiviilasi
XX taotlus tunnistada kohtutäitur Urmas Tärno kõik
sunnirahaga seotud lahendid ebaseaduslikuks ja
põhjendamatuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline
Ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 11. aprilli 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva
määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-
toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
XX (avaldaja) esitas 9. juunil 2016 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Urmas Tärno
(kohtutäitur) tegevusele täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja
052/2015/1711. Avaldaja leidis, et kohtutäitur ei ole talle täitemenetluse seadustiku (TMS) § 57
kohaselt vara müügist üle jäänud raha viie tööpäeva jooksul tagastanud.
Maakohus jättis 20. juuli 2017 määrusega kaebuse rahuldamata.
2 (3)
Avaldaja esitas 4. augustil 2017 määruskaebuse, milles palus 20. juuli 2017 määruse
tühistada ning täiendavalt tunnistada kohtutäituri kõik sunnirahaga seotud lahendid
ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks.
Maakohus eraldas 30. augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9110 esitatud kaebusest
iseseisvasse menetlusse avaldaja 4. augusti 2017 taotluse „tunnustada kohtutäituri kõik
sünniraha seotud lahendid ebaseadusliku ja põhjendamatu“ (käesolev tsiviilasi) ning käsitles
seda kui haginõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Maakohus keeldus 20. detsembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hageja
(avaldaja) tähtaegselt maakohtu 17. novembri 2017 määrusega osundatud puudusi ei
kõrvaldanud (sh ei esitanud nõuetele vastavat hagiavaldust ega tasunud riigilõivu).
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20. detsembril 2017 maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja
tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja tahe on seotud
kohtutäituri poolt tehtud sunniraha otsuste vaidlustamisega. Ringkonnakohus selgitas mh, et
maakohtul tuleb eraldatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida selle vastavust
hagita menetluses läbivaadatavale avaldusele, selgitada välja avalduse puudused ja anda nende
kõrvaldamiseks tähtaeg.
Maakohus jättis 19. veebruari 2018 määrusega käesolevas asjas arutatava avalduse uuesti
käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduses esinevad puudused.
Avaldaja esitas 5. märtsil 2018 täiendava avalduse, millega taotles vastavalt TMS § 218 lg-le 1
ja 2 vaadata läbi kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus keeldus 11. aprilli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse
võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 3 alusel.
Maakohus leidis, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust
esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldusest ega selle sisust ei nähtu, et avaldaja oleks
täitemenetluse toiminguid TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras kohtutäiturile esitatava
kaebusega vaidlustanud. TMS § 218 lg 1 kohaselt saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles
siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud.
Lisaks tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS
§ 371 lg 2 p-dega 1 ja 2, kuivõrd avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud
faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, avaldus on perspektiivitu ning avaldusega ei
ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja ei ole kohtule põhjendanud
ühtegi sellist asjaolu, millest tulenevalt saaks sunnirahaga seotuid lahendeid pidada
ebaseaduslikuks.
Kohtutäituri tegevusele õigusliku hinnangu andmine toimub kohtutäituri tegevuse peale
kaebuse esitamisel, sellised asjaolud ei ole aga aluseks sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
Avaldaja esitas 6. mail 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja
võtta avaldus menetlusse.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas 10. mail 2018
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva
§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus
järgmist.
Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et
kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjadeks eelnevaks
kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.
Kohustuslik kohtueelne menetlus kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale on sätestatud
TMS §-s 217 ja sellele järgnevat kohtumenetlust reguleerib § 218. Kuna tsiviilasja materjalidest
ei nähtu, et avaldaja oleks eelnevalt esitanud kaebuse kohtutäiturile, siis on maakohus õigesti
jätnud avalduse menetlusse võtmata, sest käesoleva asja menetlus seostub TMS § 217 lg 1
mõttes kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega.
Maakohus selgitas 19. veebruari 2018 määruses avaldajale, et avaldajal tuleb avaldus viia
seaduse nõuetega kooskõlla. Maakohus kohustas avaldajat kohtule esitama TMS § 217 kohaselt
kohtueelses menetluses avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse ja kaebuse kohta tehtud
kohtutäituri otsuse (tl 26–27). Avaldusest ega avaldaja teistest kohtule esitatud menetlus-
dokumentidest ei nähtu, et avaldaja oleks TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri sunniraha
otsuste peale kaebuse esitanud. Seega on tegemist TsMS § 371 lg 1 p 3 mõttes hagi menetlusse
võtmise keeldumise alusega, kuna kõrvaldamata on jäänud puudus, mis takistab asja
menetlemist. Taotletavat eesmärki ei saa saavutada avaldaja esitatud asjaolude pinnalt.
Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2
p-de 1 või 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul on maakohus
oma menetluslikku otsustust piisavalt põhjendanud. Seega ei anna määruskaebus alust
vaidlustatud määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel
avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse
mõlemas kohtuastmes. Sarnaselt maakohtuga ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks küsida
puudutatud isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende
kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Samuti ei ole seetõttu vaja käsitleda küsimust, kes oleks
menetlusosaline praeguseks ametitegevusega mitte tegeleva kohtutäituri U. Tärno asemel.
TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm