2-16-11693/63 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. mai 2018. a

Tsiviilasja number

2-16-11693

Tsiviilasi

Nina Voystriku hagi Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39

korteriühistu vastu üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. detsembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nina Voystriku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Nina Voystrik (isikukood: XXX),

esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39

korteriühistu (registrikood: 80003047), esindaja Paul Paas

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Nina

Voystriku

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Lugeda Viru Maakohtu 27. detsembri 2017. a

kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:

2. 1. Jätta Nina Voystriku hagi Kohtla-Järve linn,

Pärna tn 39 korteriühistu vastu korteriühistu

16.06.2016

üldkoosoleku

otsuse

keskkütte

kulu

arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite

soojuse jaotuse metoodika muutmine“) vastuvõtmise

kohta kehtetuse tuvastamiseks rahuldamata.

2. 2. Jätta menetluskulud täies ulatuses Nina Voystriku

kanda ja välja mõista Nina Voystrikult kostja

menetluskulude

hüvitamiseks

Kohtla-Järve

linn,

Pärna tn 39 korteriühistu kasuks 360 (kolmsada

kuuskümmend) eurot. Välja mõista Nina Voystrikult

Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39 korteriühistu kasuks

viivis

menetluskuludelt

alates

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendi

jõustumisest

kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg.1

teises lauses ettenähtud suuruses.

3. Jätta ülejäänud osas Viru Maakohtu 27. detsembri

2017. a otsus muutmata.

4. Keelduda asja juurde võtmast apellatsioonkaebuse

lisasid

2-3

ja

lugeda

need

Nina

Voystrikule

tagastatuks.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Nina

Voystriku kanda. Kohtla-Järve linn, Pärna tn 39

korteriühistul

puuduvad

ringkonnakohtus

hüvitatavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nina Voystrik (hageja) esitas 2. augustil 2016 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn, Pärna

tn 39 korteriühistu (kostja) vastu kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus 16. juunil 2016 kostja üldkoosolek, kus võeti vastu otsus nr 7,

mille kohaselt alates septembrist 2016 tuleb arvestada tarbitud soojust uue skeemi järgi, s.o

11% üldarvesti järgi tarbitud soojusest jagatakse kõikide korterite vahel köetava pinna järgi

vastavalt projektile (kooskõlas Osaühingu RevPro Est 2015 tehnoloogilise arvestusega) ja 89%

soojusest jaotatakse vastavalt korteriomanike poolt esitatud soojustehnilisele arvestusele.

Hageja leiab, et nimetatud otsus tuleb tunnistada mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 24¹

lg 1 alusel tühiseks. Kinnitatud arvestusmetoodika põhineb kostja juhatuse tegevusel ja otsustel,

mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike arvamust ja on vastuolus korteriomanike

varasemate otsustega. Vaidlustatud otsus on segane ja arusaamatu. Vastu võetud metoodika ei

lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid juhatuse arvestusest. Korteriomanikud tutvusid uue

soojuse arvestamise alustega 16. juuni 2016 üldkoosolekul. Arusaamatu on üldkoosoleku

otsuses viide maja projektile. Üldkoosoleku otsuses on viide Osaühingu RevPro Est poolt

koostatud soojustehnilistele arvestustele. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid

arvestusi tellinud ja üldkoosolek ei ole selliseid arvestusi kinnitanud. Vastu võetud arvestamise

alused ei ole teostatavad, sest soojusarvestid on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne

küttesüsteem.

2. Kostja hagiga ei nõustunud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole välja toodud ühtegi MTÜS § 241 lõikes 1 toodud põhjust, mille alusel saaks

tuvastada kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse punkti nr 7 tühisust.

Kostja 16. juuni 2014 üldkoosolekul otsustati, et Osaühing RevPro Est koostab arvestuse, mille

kohaselt tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutataval pinnal. Detsembris 2014 esitas

Osaühing RevPro Est kostjale arvestuse „Elamu üld-ja üldkasutatava pinna vastavuse

määramine korterelamus Pärna tn 39“. Viidatud arvestuse alusel võttis 16. juunil 2016

toimunud üldkoosolek vastu üldkoosoleku otsuse punkt nr 7. Arvestuse koostamisel on võetud

arvesse elamu üldkasutatav köetav pind ja arvestatud välja üldkasutatava pinna osa elamu

üldpinnast. Korteriomaniku arvamusest elamu üldkasutatava pinna suurus ega suhe elamu

üldpinda ei muutu.

Hageja väide, et temale ei tutvustatud eelnevalt Osaühing RevPro Est arvestust on väär, sest

antud dokumenti arutati üldkoosolekul juba aastal 2015. Hageja ei küsinud kostja juhatuselt

protokolli. Juhatus pani elamu sissekäikudesse üles väljavõtte üldkoosoleku protokolli

otsustest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 27. detsembri 2017 otsusega hageja hagi tuvastada kostja 16. juuni

2016 (maakohtu otsuse resolutsioonis ekslikult märgitud 2017) üldkoosoleku keskkütte kulu

arvestamise uute aluste vastuvõtmise otsuse kehtetus, rahuldamata. Maakohus jättis kostja

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 360 eurot,

millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase täitmiseni.

Hageja taotles hagiavalduses kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsuse punkt-i 7 kehtetuks

tunnistamist. Menetluses selgus, et viide p-le 7 on ekslik, sest kostja 16. juuni 2016

üldkoosoleku protokollis puudub punkt 7 (I kd tl 146-148, tõlge II kd tl 3-6). Maakohus leidis,

et pooled on menetluse kestel ühtemoodi aru saanud vaidluse esemest, s.o tuvastada kostja

üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu uue arvestamise korra vastuvõtmise kohta kehtetus.

Eksimus tulenes kostja juhatuse poolt korteriomanikele saadetud otsuse kokkuvõtte

vormistusest.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja liige ja kostja 12. juuni 2014 (maakohtu otsuse

põhjendustes ekslikult märgitud 16. juuni 2014, I kd, tl 139 tõlge) üldkoosolek otsustas, et

kostja tellib Osaühingult RevPro Est arvestuse, milles tuuakse eraldi välja soojuskaod

üldkasutataval pinnal (I kd, tl 132-134).

Poolte vahel on vaidlus, kas kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsus, millega võeti vastu

keskkütte kulu arvestamise uued alused, on tühine või mitte.

Maakohus leidis, et hageja ei suutnud asja arutamisel selgelt välja tuua tühisuse alust. Hageja

väide, et kostja juhatuse tegevus ja otsused, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike

arvamust ja mis on vastuolus korteriomanike 12. juuni 2014 otsustega, on paljasõnaline. Kostja

üldkoosoleku 12. juuni 2014 otsusega otsustati, et kostja tellib Osaühingult RevPro Est

arvestuse, kus tuuakse eraldi välja soojuskaod üldkasutataval pinnal.

Hageja muutis menetluse keskel nõuet ja palus tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse keskkütte

kulu arvestamise uute aluste (otsuse sõnastuses „korterite soojuse jaotuse metoodika

muutmine“) vastuvõtmise kehtetus.

Maakohus möönis, et vaidlustatud otsuse sõnastus on keeruline. Maakohus leidis, et otsuse

kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole see, kui ühele korteriomanikule ei ole keskkütte kulu

arvestamise uued alused piisavalt selged. Korteriomanik saab sellisel juhul taotleda ühistu

juhatuselt kulu arvestamise selgitamist. Juhul, kui arvestamise alused on arusaamatud rohkem

kui ühele korteriomanikule, tuleks korteriühistul kaaluda otsuse muutmist viisil, mis tagaks

otsusest selge ja ühesuguse arusaamise kõigile korteriomanikele.

Hageja ei ole piisavalt selgitanud ega tõendanud oma väidet, et vastu võetud metoodika ei lähtu

soojuse tegelikust tarbimisest vaid „juhatuse arvestusest“. Maakohus selgitas, et kostja esitas

12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuse alusel tellimuse Osaühingule RevPro Est. Kuna hageja

osales 12. juuni 2014 üldkoosolekul (I kd, tl 132-134, 139), pidi ta olema teadlik, et kostja

kavatseb muuta keskkütte arvestamise aluseid. Keskkütte arvestamise metoodika muutmist

arutati ka kostja 31. mai 2016 üldkoosolekul (I kd, tl 136-138).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega hageja hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tõlgendas maakohus valesti hageja poolt esitatud nõudeid ja

dokumente. Maakohus ei uurinud piisavalt tähelepanelikult 12. juunil 2014 ja 16. juunil 2016

toimunud üldkoosolekute protokolle ja vastuvõetud otsuseid. Samuti ei uurinud maakohus

tähelepanelikult poolte poolt kohtuistungil avaldatut.

Kostja 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati teha tarbitava soojuse

ümberarvestus ja märkida soojuskaod üldkasutatavates kohtades eraldi reana. Osaühing RevPro

Est poolt ettevalmistatud arvutus käsitleb üldkasutatavate ruumide ruutmeetreid ja kui palju

majas tarbitavast keskküttest protsentuaalselt kuulub üldkasutatavate ruumide kütmisele.

Osaühing RevPro Est arvestus ei käsitle majas olevate korterite soojuse tarbimist ega

soojuskadude arvestust.

Kostja 12. juuni 2014 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud maja soojuskadude

kindlaksmääramise ja eristamise ja 16. juuni 2016 üldkoosolekul üldkasutatavate kohtade

soojendamiseks mineva soojuse tasumise korra. Hageja hinnangul põhineb uus metoodika

andmetel, mida tegelikult ei ole ja 89% korteriomanike poolt majas tarbitud soojusest

arvutatakse puuduvate soojustehniliste arvutuste alusel.

Kostja 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokolli kohaselt tuli teostada korterite poolt tarbitud

soojuse ümberarvestus ja märkida soojuskaod üldkasutatavates kohtades eraldi reana. Töid

teostas litsentseeritud firma Osaühing RevPro Est. Kohtule esitatud kostja 12. juuni 2014

üldkoosoleku protokollile on juurde kirjutatud, et peale arvutuse kättesaamist võtta see

tegevusse. Küttekulude jaotust teostada uuest küttehooajast uue skeemi alusel. Hageja poolt

kohtule esitatud 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuses sellised ettepanekud puuduvad. Hageja

mäletab, et 12. juuni 2014 üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid küttekulude jaotamise kohta

uuest küttehooajast. Maakohus jättis antud asjaolu tähelepanuta.

Küttekulude jaotuse uut korda oleks kostja pidanud rakendama alates 2015/2016

kütteperioodist. Uus metoodika kinnitati teistkordselt ja hakati kasutama alles 2016/2017

kütteperioodil. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja ei rakendanud uut küttekulude

jaotamise korda 2015/2016 kütteperioodil.

Maakohtu järeldus, et kostja kavatses muuta maja poolt tarbitava keskkütte arvestamise korda

2014. aastal, ei põhine asja materjalidel. Sellise otsuse võttis kostja vastu 16. juuni 2016

üldkoosolekul. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja 31. mai 2016 üldkoosolekul

arutati keskkütte arvestamise metoodika muutmist, sest sel kuupäeval toimus kostja juhatuse

koosolek, mitte kostja üldkoosolek.

Hageja ei nõustu maakohtu selgitusega, et juhul kui korteriomaniku jaoks on kütte kulu

arvestamine ebaselge, on korteriomanikul võimalik küsida kostjalt selgitust. Juhul, kui hageja

oleks pöördunud kostja juhatuse poole ja palunud selgitusi keskkütte kulu arvestamise uue

metoodika kohta, oleks juhatus vastanud, et nimetatud metoodika on kinnitatud üldkoosolekul

ja otsuses on kõik kirjas. Ka maakohus, peale kahte kohtuistungit ja kostja selgitusi, ei suutnud

vastuvõetud metoodikat lõpuni mõista.

Hageja korterisse on paigaldatud lokaalne gaasiküte, millega hageja oma korterit kütab. Uus

keskkütte arvestamise metoodika sellega ei arvesta. Seega peab hageja peale keskkütte uue

arvutusmetoodika kinnitamist maksma samade ruumide eest kaks korda. Kohtuistungil esitas

hageja maakohtule soojustehnilise arvestuse koopia, mille maakohus jättis tähelepanuta.

Hageja tellimusel on OÜ Buroff poolt aastal 2001 koostatud arvutus hageja korteris

soojustehnilise koormuse muutumise ja köetava jääkpinna kohta, millest on ka kostjat

teavitatud. Kostja on seda aktsepteerntud. Hageja kasutab gaasikütet aastast 2001.

5. Kostjale

toimetati

hageja

apellatsioonkaebus

koos

ringkonnakohtu

määrusega

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta kätte 22. märtsil 2018 avaliku e-toimiku kaudu.

Kostja palus apellatsioonkaebusele hilinemisega saadetud vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega

kaasnenud menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on otsuse resolutsioonis hagi rahuldamata jättes nimetanud kostja üldkoosoleku

otsuse kuupäevaks 16.06.2017. Hageja taotles kostja 16.06.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega vaidlustatud otsuse

kuupäeva märkimisel, mis kuulub kõrvaldamisele kaebusest olenemata.

Hageja apellatsioonkaebuse lisad 2 ja 3 tuleb hagejale tagastada. Hageja on esitanud

apellatsioonkaebuse juurde maakohtu otsuse praeguses tsiviilasjas, mille seaduslikkust ja

põhjendatust ringkonnakohus apellatsiooni korras kontrollib.

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on OÜ Buroff soojustehnilise arvutuse esitanud

apellatsioonimenetluses

hilinenult

ning

tagastab

selle

hagejale.

Hageja

ei

ole

apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi TsMS § 652 lõikes 3 nimetatud asjaolule, mis oleks

aluseks tõendi vastuvõtmisele ringkonnakohtus. Pool ei või TsMS § 652 lg 6 järgi

apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi,

kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet.

7. Hagiavalduses palub hageja tunnistada kehtetuks kostja 16. juuni 2016 üldkoosoleku otsus

nr 7. Maakohus tuvastas, et hageja viide p-le 7 on ekslik, sest kostja 16. juuni 2016

üldkoosoleku protokollis puudub punkt 7 (I kd tl 146-148, tõlge II kd tl 3-6).

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu seisukohta, et vaidluse esemeks on

tuvastada kostja üldkoosoleku otsuse keskkütte kulu uue arvestamise korra vastuvõtmise kohta

kehtetus.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus jõustus 1. jaanuaril 2018, seega enne vaidlustatud otsuse

vastuvõtmist. Hageja tugineb hagis mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1, mille

järgi on üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses

sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu

avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja hagis ühelegi nimetatud sättes

loetletud eeldusele tuginenud.

Korteriühistuseaduse (KÜS(1995)) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ei

nimetanud. Hageja nõude õiguslik alus on üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 24

lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. KÜS § 13

lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus pöörduda ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse

tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagi on

esitatud maakohtule 2. augustil 2016, seega tähtaegselt.

8. Hageja tugineb hagis sellele, et üldkoosoleku otsusega kinnitatud arvestusmetoodika põhineb

korteriühistu juhatuse tegevusel ja otsustel, mille käigus ei ole arvestatud korteriomanike

arvamust ja on vastuolus korteriomanike varasemate otsustega. Hageja leiab, et kinnitatud

arvestusmetoodika on segane ja arusaamatu ning seetõttu ei saa seda kasutada. Soojusarvestid

on olemas üksnes korterites, millel on alternatiivne küttesüsteem. Vastu võetud metoodika ei

lähtu soojuse tegelikust tarbimisest vaid juhatuse arvestusest. Korteriomanikele ei tutvustatud

eelnevalt uusi tarbitud soojuse arvestamise aluseid. Üldkoosoleku otsuses on viide OÜ RevPro

Est koostatud soojustehnilistele arvestustele, kuid hageja ei olnud sellistest arvestustest

eelnevalt teadlik. Hagejale teadaolevalt ei ole korteriühistu selliseid arvestusi tellinud ja

üldkoosolekul ei ole selliseid arvestusi kinnitatud.

Praegusel juhul on korteriomanikud 16. juuni 2016 üldkoosolekul otsustanud muuta

korterelamu üldkasutatavate pindade küttekulude jaotumise metoodikat. Enne 1. jaanuari 2018

kehtinud KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1 tulenevast erinev regulatsioon

majandamiskulude kandmisel pidi üldjuhul tulenema korteriühistu põhikirjast. Enne 1. jaanuari

2018 kehtinud korteriomandiseaduse KOS (2000) § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud

kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. KOS (2000) § 15 lg 3 järgi võivad

kokkuleppeid arvestades korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad

tavapärase valitsemise piiresse. Sama põhimõte tuleneb ka AÕS § 72 lg-st 1, mille järgi

kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega

tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja

kasutamise piiridesse. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda vaidlusaluse otsusega vastuvõetud

küttekulude jaotuse muudatus kaasomandi majanduslikku otstarvet ega ka küttekulude jaotust

üldiselt, vaid on eelkõige suunatud mitteeluruumide kasutamisega seotud täiendavate kulude

hüvitamisele. Nimetatu toimub aga samuti vastavalt korteriomandi suurusele (I kd, tl 155

pöördel).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Kostja ei ole

tuginenud mitte ühelegi seadusest tulenevale keelule või kostja põhikirja sättele, mida hageja

poolt vaidlustatud kostja üldkoosoleku otsuse säte rikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse p-s 1.1

nimetatud vastuolu 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuse p-i 5 sõnastuse ja vaidlustavava otsuse

sõnastuse vahel puudub. Hageja sellekohased väited on vastuolulised ja põhjendamata.

Hageja leiab ka ise, et OÜ RevPro Est pidi 12. juuni 2014 üldkoosoleku otsuse järgi ette

valmistama arvutuse, mille alusel saaks kostja teha üldkasutavatel pindadel tarbitud soojuse

ümberarvestuse. See, et OÜ RevPro Est pidi lisaks välja tooma soojuskaod, ei mõjuta aga

küttekulude arvestust. Seega vastab jääkkütte ümberarvestuse otsustamine 16. juuni 2016 kostja

12. juuni 2014 üldkoosolekul otsustatule.

12. juuni 2014 üldkoosolekul otsuse p-s 5 on selgelt ja üheselt arusaadavalt (I kd, tl 141) kirjas:

„teostada alternatiivküttega korterite jääkkütte ümberarvestus“. Kostja ei ole seda otsust

vaidlustanud. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt

kostja 12. juuni 2014 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud maja soojuskadude

kindlaksmääramise ja eristamise ning 16. juuni 2016 üldkoosolekul üldkasutatavate pindade

soojendamiseks mineva soojuse tasumise korra kohta.

Asjaolu, et küttekulude ümberarvestust ei tehtud varem, ei ole aluseks üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamisele. Kostja on korteriühistu, kostja esindaja väitel ei jõutud uut süsteemi

varem rakendada (I kd, tl 155). See, et 12. juuni 2014 üldkoosoleku protokollis oli märge kohese

töösse võtmise kohta ei muuda samuti 16. juuni 2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse

kehtivust. Hageja väited, et kohus peaks eelistama originaaldokumendile väljavõtet (I kd, tl 154

pöördel) on õiguslikult põhjendamatu.

10. Hageja väitel tasub ta kahekordselt üldkasutatavate ruumide eest, hageja ei ole seda

menetluses kohtule põhistanud, samuti ei ole hageja esitanud korteriomanike ühisuse otsust

tema üldisest küttesüsteemist eraldamise suhtes. Hageja väide, mille kohaselt tema

küttesüsteemist eraldamine on aktsepteeritud teiste korteriomanike poolt, ei tähenda

korteriomanike vastavasisulist otsust, kostja on ka sellele tuginenud oma 21. augusti 2017

menetlusdokumendis.

Kohtuistungite protokollidest ei tulene, et kostja esindaja ei oleks suutnud mõista kostja

üldkoosoleku otsusega kehtestatud kulude arvestamise korda. Vastupidi, kostja esindaja väitel

on arvestus lihtne ja selge (I kd, tl 155). Kostja esindaja selgitas, et 11% kogu küttekuludest

arvestatakse üldkasutatavate pindade kütmiseks, mis kuulub korteriomanike vahel

proportsionaalselt korteriomandi suuruse alusel jagamisele.

Kuigi maakohus on pidanud otsuse põhjendustes kostja otsuse sõnastust ebaselgeks, on

maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hagejal on võimalus kostjalt selgitust nõuda.

Seda oli hagejal võimalik teha ka 12. juuni 2014 üldkoosoleku järel. Hageja väide, et selgituse

küsimine välistab kohtuvaidluse võimaluse, on paljasõnaline. Asjas on toimunud mitu

kohtuistungit eelkõige hageja esindaja esitatud taotluste tõttu (I kd, tl 154 pöördel).

11. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Seoses

apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud

menetluskulusid maakohtus summas 360 eurot. Ringkonnakohtus kantud menetluskulusid ei ole

kostja menetluskulude nimekirjas välja toonud. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kostjal

ringkonnakohtu menetluses hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke