2-17-1621/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-1621

Tsiviilasi

Irina Ivanova hagi kohtutäitur Krista Järveti, Tatjana Sizova

ja Korteriühistu XXX vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. novembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Ivanova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Irina Ivanova (isikukood XXX), esindaja

Stella Einla

Vastustajad (kostjad):

1. Kohtutäitur Krista Järvet

2. Tatjana Sizova (isikukood XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko

3. Korteriühistu XXX; Narva linn, XXX korteriühistu

(registrikood 80170153), seaduslik esindaja Irina Nikolajeva

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 15. novembri 2017 otsus muutmata.

2. Jätta Irina Ivanova apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Mõista Irina Ivanovalt riigituludesse välja riigilõiv 150

eurot.

3.1. Riigilõiv 150 eurot tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti

kontole SEB Pank AS is nr EE351010052031000004,

Swedbank AS is nr EE522200221013264447, Luminor Bank

AS-s nr EE401700017002872300 või Danske Bank AS Eesti

filiaalis nr EE873300333499990003 unikaalse viitenumbriga

99918700026995. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-17-1621.

3.2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleb täita lahendi

jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Kui kohustatud isik ei ole riigilõivu tasunud käesolevas

otsuses

sätestatud

tähtajaks,

võib

kohtuotsuse

saata

sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).

3.3. Riigi kasuks väljamõistetud riigilõivu tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Menetluskulude jaotus

4. Jätta

apellatsioonkaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud Irina Ivanova kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesolevas

tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Irina Ivanova (hageja) esitas kohtutäitur Krista Järveti (kostja I/kohtutäitur), Tatjana Sizova

(kostja II) ja korteriühistu XXX (kostja III/korteriühistu) vastu hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada 17.01.2017 toimunud enampakkumine kehtetuks ning

tunnistada, et hageja on kinnisasja aadressil XXX , Narva (reg nr XXX) omanik ja kostjal II ei ole

tekkinud omandiõigust vaidlusaluse kinnisasja suhtes. Samuti palus hageja kohustada kostjat II

enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral andma hagejale välja kinnisasja aadressil XXX ,

Narva.

1.1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos oma hooldatava ema Maria Ivanovaga korteris

aadressil XXX , Narva. Hageja on alates 1994. aastast korteri omanik. Aastatel 2014-2015 oli

hageja elus raske periood. Hageja viibis sel ajal pikka aega Venemaal ning tal puudus võimalus

Eestisse naasta. Sel perioodil tekkis hagejal võlgnevus korteriühistu ees kommunaalteenuste eest.

18.03.2015 esitas korteriühistu hageja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.06.2015

tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt korteriühistu kasuks välja võlgnevus 1332,11 eurot ja viivised

174,14 eurot. Lisaks jäeti hageja kanda riigilõiv 225 eurot ning menetluskulud.

10.07.2015 tasus hageja vabatahtlikult 450 eurot võlgnevuse osaliseks kustutamiseks korteriühistu

arvelduskontole (I kd, tl 12).

29.07.2015 algatas kohtutäitur korteriühistu avalduse ja maakohtu 16.06.2015 otsuse alusel hageja

suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 167/2015/831) (I kd, tl 19-20). Hagejal tuli tasuda koos

täitekuludega 1608,21 eurot.

09.03.2016 esitas hageja kohtutäiturile avalduse võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Hageja ei

saanud kätte kohtutäituri põhjendatud vastust avaldusele, kuid tasus võlgnevust vastavalt

kohtutäituri pakutud graafikule.

1.2. 16.06.2015 tagaseljaotsuse jõustumisest alates tegi hageja enda ja oma ema pangakontodelt

järgmisi ülekandeid (I kd, tl 11-14; 25-28, 52-53):

1) Korteriühistu arvelduskontole:

-

10.07.2015 – 450 eurot (hageja kontolt);

-

30.03.2016 – 195 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

31.03.2016 – 82,25 eurot (kohtutäitur kandis korteriühistu arvelduskontole 82,25 eurot 140

eurost, mis oli kantud 16.04.2016 Maria Ivanova pangakontolt kohtutäituri pangakontole);

-

30.05.2016 – 120 eurot (kohtutäitur kandis korteriühistu arvelduskontole 120 eurot 150

eurost, mis oli kantud 16.04.2016 Maria Ivanova pangakontolt kohtutäituri pangakontole);

-

13.10.2016 – 320 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

13.10.2016 – 580 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

15.10.2016 – 390 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

05.12.2016 – 130 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

05.01.2017 – 150 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

21.01.2017 – 1304 eurot (Maria Ivanova kontolt);

-

21.01.2017 – 70 eurot (Maria Ivanova kontolt).

2) Kohtutäituri arvelduskontole:

-

31.03.2016 – 140 eurot, millest kohtutäitur kandis korteriühistu pangakontole üle 82,25

eurot (57,75 jäi kohtutäiturile);

-

16.04.2016 – 150 eurot, millest kohtutäitur kandis korteriühistu pangakontole 120 eurot (30

eurot jäi kohtutäiturile).

Seega on hageja kandnud alates 16.06.2015 otsuse jõustumist korteriühistu ja kohtutäituri

pangakontodele üle 3999 euro.

1.3. Hageja kandis raha korteriühistu ees võlgnevuse kustutamiseks korteriühistu arvelduskontole

ja mitte kohtutäituri arvelduskontole, kuna hageja ja korteriühistu olid kokku leppinud selles, et

hageja maksab otse korteriühistule ja korteriühistu teavitab sellest kohtutäiturit. Kuid tegelikult

korteriühistu ei teavitanud kohtutäiturit, et hageja tasub oma võlgnevust.

Korteriühistu poolt koostatud kommunaalteenuste arved ei võinud sisaldada rahasummat, mida

nõutakse täitemenetluses (I kd, tl 40-51, 55-65). Korteriühistu ei kustutanud kohtuotsuse alusel

hagejalt väljamõistetud rahasummat suuruses 1332 eurot kõikidest kohtuotsusele ja täitemenetluse

algatamisele järgnevatest kommunaalteenuste arvetest, mistõttu hageja arvas, et võlgnevuse

kustutamine korteriühistu arvelduskontole raha ülekandmisega on mõistlik.

09.03.2016 arestis kohtutäitur hagejale kuuluva 2-toalise korteri aadressil XXX , Narva. Vastavalt

kohtutäituri 09.03.2016 kinnisasja arestimise aktile moodustas hageja poolt maksmisele kuuluv

summa 1616,71 eurot, mis sisaldas täitekulusid (I kd, tl 72-74).

17.01.2017 toimus enampakkumine ning hagejale kuuluv korter müüdi hageja teadmata ainsale

enampakkumisest osavõtjale (kostjale II) 13 500 euro eest. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat

enampakkumise toimumisest. Hageja sai 23.01.2017 kätte kohtutäituri 19.01.2017 vara

enampakkumise akti (I kd, tl 75-80).

Jätkates korteri eest maksmist, kandis hageja 21.01.2017 korteriühistu arvelduskontole 1374 eurot.

Enampakkumise läbiviimise hetkeks oli hageja võlgnevus korteriühistu ees umbes 500 eurot.

29.01.2017 kandis korteriühistu hageja poolt 21.01.2017 ülekantud summa (1374 eurot) hageja

kontole tagasi.

Vastavalt eksperdi hinnangule on korteri tegelik väärtus 23 500 eurot, mis on 10 000 eurot rohkem

kui summa, mille eest korter enampakkumisel maha müüdi.

23.01.2017 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse enampakkumise läbiviimise peale (I kd, tl 81).

1.4. Hageja on seisukohal, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, kuna enampakkumise

läbiviimise hetkeks puudus hagejal korteriühistu ees võlgnevus, mis on tõendatud hageja ja Maria

Ivanova pangakonto väljavõtetega.

Korteriühistu jättis pahatahtlikult kohtutäituri teavitamata sellest, et hageja tasub võlgnevust

korteriühistu arvelduskontole. Kohtutäitur jättis välja selgitamata, et võlgnevus oli kustutatud.

Kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise läbiviimisel rikuti

täitemenetluse seadustikus sätestatud norme. Kohtutäitur ei teavitanud hagejat enampakkumise

läbiviimise kavatsusest (TMS § 84 lg 3), mistõttu hageja ei saanud kasutada võimalust

enampakkumine lõpetada (TMS § 97 lg 11).

2. Kostja I (kohtutäitur) vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palus täitur jätta hageja kanda.

2.1. Kohtutäitur leidis, et 29.07.2015 täitmisteade oli hagejale nõuetekohaselt kätte toimetatud,

kuna vastab TsMS § 326 nõuetele. Mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral

oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud hageja

postkasti aadressil, mille hageja ise on avaldanud.

Hageja on ise väitnud, et koht, kuhu dokumendid püüti üle anda, on tema elukoht. Seega saab

lugeda

29.07.2015

täitmisteate

hagejale

kättetoimetatuks

postkasti

panekuga

hageja

rahvastikuregistris märgitud elukohas XXX , Narva. Lisaks avaldati täitmisteade 27.05.2015

Ametlikes Teadaannetes (II kd, tl 13).

2.2. 10.11.2015 esitas kohtutäitur Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse

keelumärke seadmiseks sissenõudja (korteriühistu) kasuks. Vara hoiusel või arveldusarvel

arestimise akt ja selle edastamisega seotud täitekulu väljamõistmise otsus edastati hagejale

14.11.2015. Lisaks saadeti 16.11.2015 hagejale meeldetuletus ettepanekuga kustutada võlgnevus

kuni 30.11.2015.

Korteriühistu esitas 17.02.2016 kohtutäiturile avalduse, millega palus korraldada enampakkumise

hagejale kuuluva korteriomandi müümine korteriühistu nõude rahuldamiseks (II kd, tl 14-15).

Kohtutäitur saatis 19.02.2016 hageja elukoha aadressile teatise, et 09.03.2016 toimub

korteriomandi arest. Kohtutäitur arestis 09.03.2016 nimetatud korteriomandi, määrates

korteriomandi hinnaks 18 000 eurot. Kinnisasja arestimise akt (II kd, tl 16-17) toimetati hagejale

kätte 21.03.2016 postikasti panekuga. Hageja ei vaidlustanud kohtutäituri määratud kinnisasja

hinda. Seega on hageja kaotanud õiguse tugineda hagis hinna ebaõigele määramisele.

2.3. Hageja edastas 10.03.2016 kohtutäiturile e-posti aadressilt XXX taotluse tasuda tekkinud

võlgnevus igakuiste osamaksetena. Kiri võla tasumise tingimustega koos kinnisasja arestimise

aktiga saadeti hageja eelnimetatud e-posti aadressile 14.03.2016. Kirjas märgiti, et hageja oli

kohustatud tasuma võlgnevust alates 28.03.2016 kuni võla tasumiseni igakuiste osamaksetena,

samuti maksete sooritamiseks vajalikud rekvisiidid, s.o kohtutäituri ametialane arvelduskonto

number (II kd, tl 21-22). Seega oli hageja teadlik võlgnevuse olemasolust, suurusest ja et võlgnevus

tuleb tasuda kohtutäituri arvelduskontole.

2.4. Hageja kandis 31.03.2016 kohtutäituri arvelduskontole 140 eurot, 18.04.2016 150 eurot ning

peale nimetatud laekumisi enam raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole hageja poolt ei

laekunud. Seega tekkis kohtutäituril õigus asuda tegema täitetoiminguid.

Kohtutäiturile ei ole teada, et hageja ja korteriühistu vahel oleks sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt

tasub hageja võlgnevuse otse korteriühistule. Hageja ise kinnitas, et on teadlik, et maakohtu

otsusega välja mõistetud summa tasumist tuleb teostada kohtutäituri arvelduskontole (II kd, tl 23-

24).

Hageja ja Maria Ivanova teostasid makseid korteriühistu arvelduskontole selgitusega „korterimaks

XXX “ määramata, millised kohustused täidetakse esimeses järjekorras ja seega võis korteriühistu

ise määrata, milline kohustus täidetakse (s.o kas otsusega väljamõistetud võlgnevus või jooksvad

arved).

2.5. Kuna hagejale kuuluvatelt arestitud pangakontodelt raha ei laekunud ning hagejal puudus muu

tulu või vara, millele kohtutäitur võinuks sissenõuet pöörata, oli täitur sunnitud pöörama sissenõude

hagejale kuuluvale korteriomandile.

Kohtutäitur teavitas 15.08.2016, et hagejale kuuluv korteriomand müüakse avalikul elektroonilisel

enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas. Vastavasisuline

teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 15.08.2016 ja toimetati hagejale kätte 30.08.2016 postkasti

panekuga. Enampakkumine nurjus.

Kohtutäitur palus hagejal teatada, missugune on hageja arvamus kinnisasja allahindamise kohta,

kuid hageja ei vastanud. Kohtutäitur koostas vara ümberhindamise akti määrates korteriomandi

uueks hinnaks 13 500 eurot (II kd, tl 29), mis toimetati hagejale kätte 15.12.2016 postkasti

panekuga.

Vastavalt korteriühistu tõendile nr 2017-1 oli 01.01.2017 seisuga maakohtu otsusega

väljamõistetud võlgnevuse jääk 1304 eurot (II kd, tl 31). Seega ei ole õiged hageja väited, et

enampakkumise ajal hagejal võlgnevus korteriühistu ees puudus. Teade kordusenampakkumise

kohta avaldati 08.12.2016 Ametlikes Teadaannetes ning toimetati hagejale kätte postkasti

panekuga ning uuesti 12.01.2017 hageja e-posti aadressile (XXX).

Kordusenampakkumine

toimus

10.01.2017-17.01.2017.

Kordusenampakkumisel

müüdi

korteriomand kostjale II. Vara kordusenampakkumise akt toimetati hagejale kätte postkasti

panekuga ja e-posti aadressile. Raha summas 1374 eurot kandis hageja korteriühistu

arvelduskontole 21.01.2017, s.o pärast enampakkumise lõppemist.

2.6. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid väita, et enampakkumine oleks tühine ja

seetõttu saaks tunnistada enampakkumise kehtetuks. Hagejal tuleb tõendada, et ta ei saanud teadet

enampakkumise toimumisest kätte. Hageja kinnitas hagiavalduses, et sai enampakkumise akti kätte

23.01.2017, kuid kuna hageja ei valda eesti keelt, ei saanud ta aru, millega on tegemist. Sellest

tulenevalt saab järeldada, et hageja on saanud kätte kohtutäituri poolt saadetud dokumendid.

Kohtutäitur on seadusest tulenevalt teinud kõik, et teavitada hagejat enampakkumise toimumisest,

kohtutäitur on edastanud hagejale teate enampakkumise toimumisest kirja teel postkasti

panemisega kohtutäiturile teadoleval aadressil, saates teate hageja kasutusel olevale e-posti

aadressile XXX, avaldades teate Ametlikes Teadaannetes ja internetiportaalis varad.ee ning seega

saab lugeda hagejale enampakkumise teade kättetoimetatuks. Kuna kohtutäitur on seadusest

tulenevalt edastanud hagejale enampakkumise teate, siis ei ole kohtutäitur rikkunud

enampakkumise olulisi tingimusi, sest asjaolu, et hageja väidetavalt ei saanud teada

enampakkumise toimumisest, on hageja enda käitumise tulemus.

3. Kostja II leidis, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja väidete õigsust.

Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda.

Hageja on taotlenud avaliku enampakkumise kehtetuks tunnistamist põhjusel, et hagejal puudub

korteriühistu ees võlgnevus. Antud asjaolu ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. TMS § 223 lg 1 järgi saavad enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alused olla

formaalsed.

Tõele ei vasta hageja väide, et talle ei ole teadet enampakkumise toimumisest kätte toimetatud.

Hageja ei ole toonud esile, miks kostjal ei olnud õigust kinnisasja osta, ega esitanud tõendeid selle

kohta, et kinnisasja vara arestimise akt oleks tühine.

4. Kostja III (korteriühistu) vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja III jätta hageja kanda.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu 16.06.2015 otsust, kohtutäituri 29.07.2015 täitmisteatist,

09.03.2016 kinnisasja arestimise akti ega 18.01.2017 vara enampakkumise akti.

Kinnisasja enampakkumise teade avalikustati Ametlikes Teadaannetes 15.08.2016 (I kd, tl 185-

186) ja 08.12.2016 (I kd, tl 187-188). Samuti ei ole hageja võlga kohtutäituri määratud tähtajaks

tasunud. Hagejal ei ole seaduslikku alust kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks vara müümisel.

Hageja esitatud pangakontoväljavõtetega on hageja püüdnud kohut eksitada ja tõendada, et ta

maksis korteriühistule kohtuotsuse alusel. Tegelikkuses oli tegemist jooksvate maksetega

korteriühistule.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus

vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest ning tühistas Tatjana Sizovale kuuluvale

kinnisasjale asukohaga XXX , Narva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr XXX

III jakku hageja kasuks tehtud võõrandamise keelumärke.

Maakohus leidis, et kuna hageja kohtutäituri määratud hinda 18 000 eurot ei vaidlustanud, kaotas

hageja õiguse tugineda hagi hinna ebaõigele määramisele.

Hageja väide, et ta ei saanud kohtutäituri 14.03.2016 e-kirja, milles kohtutäitur rahuldas hageja

taotluse maksta võlgnevus osamaksetega ning edastas kinnisasja arestimisakti (I kd, tl 22), on

ebaõige. Hageja kinnitas enda 14.03.2016 e-kirjas, et hakkab võlgnevust igakuiste osamaksetena

tasuma alates 28.03.2016 (I kd, tl 23). Eeltoodust tulenevalt oli hageja teadlik oma võla suurusest,

samuti sellest, et võlg tuleb tasuda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, mitte korteriühistu

arvelduskontole.

Ekslik on hageja väide, et tema arvates oli võla tasumine otse korteriühistu arvelduskontole

mõistlik, kuna korteriühistu poolt koostatud arvetes kommunaalteenuste eest oli kajastatud

maakohtu 16.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlasumma. Hageja ise

kinnitas e-kirjaga, et on teadlik, et tasuda tuleb kohtutäituri arvelduskontole (I kd, tl 24).

Hageja maksis korteriühistu arvelduskontole selgitusega „korterimaks XXX “, määramata, millised

kohustused täidetakse esimeses järjekorras. Seega VÕS § 88 lg 4 kohaselt võis korteriühistu ise

määrata, millist kohustus täidetakse, s.o kas Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevus või jooksvad arved kommunaalteenuste eest. Sellest

tulenevalt oli korteriühistul õigus arvestada hageja ja Maria Ivanova poolt teostatud maksed

jooksvate arvete katteks kommunaalteenuste eest.

Kuna korteriühistu nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, oli kohtutäituril TMS § 53

lg 1 alusel õigus korteriühistu taotluse alusel korteriomand arestida.

Vastavalt kohtutäiturile esitatud korteriühistu tõendile nr 2016-3 oli 31.07.2016 seisuga maakohtu

16.06.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlgnevuse jääk 1304 eurot. Kuna

sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei andnud tulemust, viis kohtutäitur läbi

enampakkumise, mis aga nurjus. Enampakkumisest oli hagejat teavitatud.

06.12.2016 teavitas kohtutäitur hagejat korduvenampakkumisest. Korteriühistu teavitas

kohtutäiturit, et hageja võlg korteriühistu ees oli 01.01.2017 seisuga 1739,82 eurot, mis koosnes

Viru Maakohtu 16.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-4226 välja mõistetud võlast 1304

eurot ja jooksvast võlast 435,82 eurot. Seega kordusenampakkumise toimumise ajal 10.01.2017-

17.01.2017 oli hagejal 16.06.2015 kohtuotsusega korteriühistu kasuks välja mõistetud võlg

tasumata.

05.01.2017 kandis hageja korteriühistu arvelduskontole 150 eurot. Seega enampakkumise

toimumise ajal oli hagejal võlg korteriühistu ees 1589,82 eurot.

Hageja väidab, et enampakkumise toimumise ajal hagejal korteriühistu ees võlga ei olnud, kuid

1374 eurot kandis hageja kostja kontole 21.01.2017, s.o pärast enampakkumise lõppemist.

10.01.2017-17.01.2017 toimunud kordusenampakkumisel müüdi korteriomand kostjale II hinnaga

13 500 eurot, vara kordusenampakkumise akt toimetati kätte 18.01.2017 hageja elukoha aadressile

XXX , Narva linn, postkasti panekuga ja e-posti aadressile XXX .

Arvestada ei saa hageja väiteid, et talle kuulunud korteri enampakkumine tuleb tunnistada

kehtetuks, sest kohtutäitur on rikkunud enampakkumise korraldamisel enampakkumise olulisi

tingimusi. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mis kinnitaksid enampakkumise tühisust TMS § 223

lg 2 alusel. Enampakkumise võib kehtetuks tunnistada, kui on rikutud enampakkumise olulisi

tingimusi. Kuna erinevalt enampakkumise aktist ei pea enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte

toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest, ei saa enampakkumisest mitteteatamist lugeda

enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks. Kohtutäituril on õigus endal otsustada, millisel

viisil ta enampakkumise toimumisest võlgnikku teavitab.

Hageja kinnitas kohtutäiturile saadetud e-kirjadega, et ta on teadlik võlast ja selle suurusest ning

samuti sellest, et võlg tuleb tasuda täituri ametialasele kontole. Kohtutäitur tegi kõik endast

oleneva, et teavitada hagejat enampakkumise toimumisest, samuti saatis ta hagejale teate

enampakkumise toimumisest kirja teel postkasti panemisega kohtutäiturile teadoleval aadressil,

saates teate hageja kasutusel olevale e-posti aadressile XXX , avaldades teate Ametlikes

Teadaannetes ja internetiportaalis varad.ee.

Seega tuleb lugeda enampakkumise teade hagejale kättetoimetatuks. Olles teadlik, et tema suhtes

on käimas täitemenetlus, oleks pidanud hageja ilmutama hoolsust täitemenetluse käigu ja võla

kohase tasumise osas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti hinnanud asjaolusid ja tõendeid ning

argumenteeris oma otsust üksnes nende väidete ja järeldustega, mille esitas menetluses kohtutäitur.

Hageja on korduvalt rõhutanud, et hagejale ei toimetatud kätte menetlusdokumente, mis

võimaldaksid tal teada saada, et talle kuuluv kinnisasi müüakse elektroonilisel enampakkumisel.

Seetõttu ei olnud hagejal võimalik aktiivselt osaleda täitemenetluses, et oma õigusi kaitsta. Asjaolu,

et hageja ei saanud kätte teatist enampakkumise läbiviimise kohta, on viinud selleni, et hageja jäeti

ilma võimaluseta kustutada oma võlgnevus ning vältida korteri mahamüümist TMS § 97 lg 11

sätestatud korras.

Kohus ei analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid ja vastuväiteid, sh ei kuulanud üle tunnistajaid

ega hinnanud tunnistajate kirjalikke ütlusi.

Asja materjalidest on näha, et hagejal oli võimalus ja soov kustutada oma võlgnevus. Seda tõendab

21.01.2017 hageja poolt teostatud pangaülekanne korteriühistu arvelduskontole suuruses 1304

eurot.

Kohtutäitur väitis, et enampakkumise kuulutust ei pea võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle

sisust teatamisest ja kohtutäituril on õigus endal otsustada millisel viisil ta enampakkumise

toimumisest võlgnikku teavitab. Kõnealusel juhul ei ole tegemist teate või dokumendiga, mida ei

pea menetlusosalisele kätte toimetama. Hageja leiab, et TMS § 10 lg-s 1 sätestatud „muud seaduses

sätestatud dokumendid“ hõlmavad teatist enampakkumise kohta.

Ei ole arusaadav ka see, mis põhjusel valis kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

erijuhu ja toimetas dokumente kätte postkasti panekuga. Dokument oli võimalik kätte toimetada

kas hagejale isiklikult (kes peaaegu alati viibib hageja kodus koos oma haige emaga, kes ei välju

korterist üldse) või hageja emale (kes viibib pidevalt kodus) või korteriühistule (TsMS § 322 lg 2).

Samuti on hagejal tunnistajad, kes võivad tunnistada, et 08.12.2016 ja 12.12.2016 (samal ajal, kui

väidetavalt kohtutäituri büroo töötaja püüdis kätte toimetada teatise enampakkumisest hagejale

isiklikult) viibisid nad hageja korteris, kus oli ka hageja koos oma emaga. Hageja sai tunnistajatega

ühendust alles juunikuu alguses, mistõttu ei saanud ta taotleda tunnistajate ülekuulamist varem kui

06.06.2017 kohtuistungil. Hageja on seda kohtule seletanud, kuid kohus jättis ka selle tähelepanuta.

Kohus jättis need tõendid hindamata.

7. Kohtutäitur (vastustaja I) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palus kohtutäitur jätta hageja kanda.

Kohtutäituri hinnangul ei nähtu kaebusest asjaolusid, mis lubaksid väita, et enampakkumine oleks

tühine ja seetõttu saaks enampakkumise kehtetuks tunnistada. Erinevalt enampakkumise aktist ei

pea enampakkumise kuulutust võlgnikule kätte toimetama, vaid piisab selle sisust teatamisest.

Seetõttu ei saa enampakkumise teatise kättetoimetamata jätmist lugeda enampakkumise tingimuste

oluliseks rikkumiseks.

Enampakkumisest teatamist, mis ei eelda kättetoimetamist, reguleerivad TMS § 84 ja § 153, mida

kinnitab oma kaebuses ka hageja. Alusetud on etteheited enampakkumise oluliste tingimuste

rikkumise osas. Samuti on hageja ise viidanud TMS § 10 lg-le 4, mille kohaselt teade või muu

dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise

õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Samas väidab hageja, et teatis

enampakkumise kohta on TMS § 10 lg 1 mõttes „muu seaduses sätestatud dokument“.

8. Kostja II (vastustaja II) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja II jätta hageja kanda.

Kostja II jääb oma varasema seisukoha juurde ning esimese astme kohtumenetluses esitatud

arvamuse juurde. Ükski hageja poolt esitatud väide ei anna alust hagi rahuldamiseks.

Maakohus tuvastas, et dokumendid, mis peavad olema hagejale kätte toimetatud, on hagejale kätte

toimetatud. Samuti ei leidnud kinnitust hageja väide, et võlgnevus korteriühistu ees oli tasutud enne

enampakkumise läbiviimist.

9. Korteriühistu (vastustaja III) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palus korteriühistu jätta hageja kanda.

Korteriühistu jääb oma seisukoha juurde, et hageja teadis 16.06.2015 kohtuotsusest ja

täitemenetlusest. Täitemenetluse algatamise kohta ning enampakkumise läbiviimise kohta oli

vastav teatis avaldatud Ametlikes Teadaannetes.

Korteriühistu tagastas hagejale viivitamatult summa 1304 eurot, kuna raha oli makstud

korteriühistule ekslikult. Käesoleval ajal on tekkinud olukord, et hageja ei vabasta enampakkumisel

müüdud korterit ega maksa ka tarbitud kommunaalteenuste eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

11. Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule enampakkumise akti

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara

on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise

arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Hageja põhjendab oma taotlust tunnistada enampakkumine kehtetuks sellega, et kohtutäitur ei ole

hagejale enampakkumise teatist kätte toimetanud ning on selliselt rikkunud enampakkumise olulisi

tingimusi TMS § 223 lg 1 tähenduses. Seejuures on hageja tuginenud TMS § 10 lg 1 esimesele

lausele, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse

osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse

peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

Hageja on seisukohal, et enampakkumise teatis on „muu seaduses sätestatud dokument“ TMS § 10

lg 1 esimese lause tähenduses.

12. Tsiviilasja materjalide põhjal ning hageja viitest TMS § 84 lg-le 3 järeldab ringkonnakohus, et

hageja peab enampakkumise teatise all silmas kohtutäituri TMS § 84 lg-s 3 sätestatud kohustust

teavitada võlgnikku ja sissenõudjat enampakkumise kuulutuse sisust.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et enampakkumise kuulutuse sisust teavitamist saab pidada

muuks seaduses sätestatud dokumendiks TMS § 10 lg 1 esimese lause tähenduses. Nimelt tuleneb

(ka hageja poolt viidatud) TMS § 84 lg-st 3, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise

kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 84 lg 3 ei sätesta

kohtutäiturile kohustust toimetada võlgnikule enampakkumise kuulutus kätte. Seega ei ole tegemist

TMS § 10 lg 1 esimeses lause tähenduses muu seaduses sätestatud dokumendiga, mis tuleks

võlgnikule kätte toimetada.

Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et erinevalt täitmisteatest, arestimisaktist ja

enampakkumise aktist, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada, võib kohtutäitur ise valida, millisel

viisil teavitab täitur võlgnikku enampakkumise kuulutuse sisust.

Kohtutäitur selgitas, et teavitas hagejat esimesel enampakkumisel enampakkumisest 15.08.2016

Ametlikes Teadaannetes ja toimetas hagejale teate 30.08.2016 kätte hageja elukoha aadressile

postkasti panekuga. Korduvenampakkumise kuulutuse sisust teavitas kohtutäitur hagejat

08.12.2016 Ametlike Teadaannete kaudu ning toimetas hagejale teate kätte elukoha aadressile

postkasti panekuga. Lisaks saatis kohtutäitur hagejale korduva teate enampakkumise läbiviimise

kohta hageja e-posti aadressile XXX .

Eeltoodust tuleneb, et kohtutäitur on hagejat korduvenampakkumise kuulutuse sisust

nõuetekohaselt (TMS § 84 lg 3) teavitanud. Seega ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise ega

korduvenampakkumise läbiviimisel enampakkumise olulisi tingimusi ning järelikult jättis

maakohus õigesti hagi rahuldamata.

13. Kuna hageja väide enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise osas puudutas üksnes

enampakkumise teatise kättetoimetamist, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta hageja väidete

osas, kuidas pidanuks kohtutäitur enampakkumise teatise hagejale kätte toimetama, kuna

ringkonnakohus selgitas, et enampakkumise kuulutuse sisust teavitamise viisi võib kohtutäitur ise

valida.

Asjakohased ei ole ka hageja esitatud kahe isiku arvamused selle kohta, et kohtutäitur ei ole

08.12.2016 ja 12.12.2016 püüdnud hagejale dokumente isiklikult kätte toimetada (II kd, tl 81-82).

Kohtutäitur on esitanud tõendina kullerteenuse saatelehe nr 2878 (II kd, tl 33 pöördel), millest

nähtub, et hagejale on püütud kolmel korral enampakkumise kuulutuse sisust teavitamise teadet

kätte toimetada, kuid ebaõnnestunult. Seejärel jäeti teade postkasti. Ringkonnakohus leiab, et

asjaolu, et kohtutäitur on soovinud hagejat enampakkumise kuulutuse sisust teavitada teate

isiklikult üleandmisega ning selle ebaõnnestumisel otsustanud saadetise postkasti paneku kasuks,

ei tähenda, et kohtutäituril oleks olnud kohustus võlgnikule vaidlusalune dokument kätte

toimetada. Seega ei oma hageja arutlused selles osas tähendust.

Kuna hageja väidab, et viibis kogu aeg kodus aadressil XXX , siis ei ole ka mistahes mõistlikku

põhjendust, miks ei pidanuks hageja kätte saama postkasti jäetud teavitust enampakkumise

kuulutuse sisu kohta.

Ehkki maakohus on oma otsuse põhjendustes nõustunud peamiselt kohtutäituri poolt esitatuga, ei

ole see toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist.

14. Põhjendatud ei ole apellandi etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumist puudutavas

osas, s.o tunnistajate ärakuulamata jätmise küsimuses. Maakohtu 6. juuni 2017. a kohtuistungi

protokollist nähtuvalt taotles hageja esmakordselt tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil, kostjad

vaidlesid sellele vastu. Maakohus jättis taotluse rahuldamata ja põhjendas oma otsustust.

Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtu tegevuse peale vastuväite (TsMS

§ 333 lg 2), seega ei ole hagejal õigust tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi

kaevates. Samuti ei ole apellant taotlenud tunnistajate ärakuulamist apellatsioonimenetluses (TsMS

§ 633 lg 6).

15. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis

otsuse resolutsioonis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast otsuse

jõustumist.

Maakohus vabastas 10.03.2017 määrusega hageja riigilõivu 300 eurot tasumisest. Ringkonnakohus

luges 19.12.2017 menetlusse võtmise määruses menetlusabi TsMS § 184 lg 4 alusel jätkuvaks ka

apellatsioonkaebuse esitamisel.

Vastavalt TsMS § 190 lg-le 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust

hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies

ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi

menetluskulude tasumiseks.

Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

vabastada hagejat täies ulatuses riigilõivu tasumisest. Seetõttu mõistab ringkonnakohus hagejalt

välja riigilõivu summas 150 eurot. Ülejäänud osas (s.o 150 euro ulatuses) vabastab ringkonnakohus

hageja riigilõivu riigituludesse tasumisest.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/