2-18-4273/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4273

Tsiviilasi

Xxxavaldus

kohtu

nõusoleku

saamiseks

alaealise

Xxxnimel tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ema) Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx

Xxx

Xxx;

e-post

xxx)

Puudutatud isik (laps) Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx),

määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Alan Biin (e-post alan@biin.ee)

Kohaliku omavalitsuse asutus Tallinna Linnavalitsus

Tallinna

Kesklinna

Valitsuse

kaudu

(e-post

kesklinn@tallinnlv.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxavaldus.

2. Anda Xxxnõusolek alaealisele Xxxkuuluva 16/25 suuruse mõttelise osa

korteriomandist asukohaga Xxx(registriosa nr xxx) võõrandamiseks keskmise

turuhinnaga.

3. Resolutsiooni punktis 1 märgitud tehingu tulemusena saadud rahalised vahendid

tuleb kanda Xxxkuuluvale arvelduskontole.

4. Punktis 1 märgitud tehingu tulemusena Xxxarvelduskontole kantud rahalisi

vahendeid on avaldajal õigus kasutada Prantsusmaale kinnisvara ostmiseks

Xxxomandisse vastavalt tema panusele.

5. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

Jätta alaealisele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud

menetluskulu kandnud isiku kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Xxxesitas 19.03.2018 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks

alaealisele Xxxkuuluva varaga tehingu tegemiseks.

2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule ühiselt Xxxkorteriomand aadressil Xxxn.

Puudutatud isikule kuulub korteriomandist 16/25 mõttelist osa ja Xxx9/25. Puudutatud

isik on talle kuuluva osa omandanud ostu-müügi tehingu käigus. Puudutatud isik oma

osa kõnealusest korteriomandist ei kasuta ja pole seda ka kunagi teinud. Korteris elab

Xxx. Puudutatud isik elab alates 23.06.2013 Prantsusmaal. Avaldaja soov on puudutatud

isiku korteriomandi mõtteline osa müüa ja müügist laekuva raha arvelt omandada

Prantsusmaal korteriomand, mida puudutatud isik saaks reaalselt kasutada.

3. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja anda nõusolek Xxxkuuluva 16/25 suuruse mõttelise

osa Xxx(registriosa nr xxx) asuvast korteriomandist võõrandamiseks.

4. Kohus algatas esitatud avalduse alusel 22.03.2018 määrusega hagita menetluse, millega

määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja, teavitas menetlusest kohaliku

omavalitsuse asutust ja kohustas menetlusosalisi esitama kirjalik seisukoht avalduse

osas.

5. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu esitas 02.04.2018 kohtule

arvamuse, millest nähtuvalt kohaliku omavalitsuse asutus toetab avaldust. Arvamuse

põhjenduste kohaselt on avaldus tulenevalt asjaoludest, läbimõeldud ja kaalutletud.

Puudutatud isik elab Prantsusmaal ega kasuta temale kuuluva korteriomandi osa. Samuti

puudub korterisse reaalne juurdepääs. Kuna pere on end Prantsusmaal sisse seadnud, on

põhjendatud üüritava elamispinna asemele soetada isiklik kinnisasi, mille üheks

omanikuks saab Xxx. Avaldaja võõrandab ka talle kuuluvad Eestis asuvad kinnisasjad,

millest saadavaid rahalisi vahendeid kasutatakse samuti Prantsusmaal kinnisvara

ostmiseks. Alaealisele lapsele kuuluva korteriomandi osa võõrandamisest saadavaid

rahalisi vahendeid tuleb kasutada alaealise huvides, näiteks uue kinnisasja ostmiseks,

mille üheks omanikuks, arvestades tema rahalist panust, saab alaealine Xxx.

6. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja Alan Biin esitas 26.04.2018

kohtule seisukoha, millest nähtuvalt ei vaidle ta avaldusele vastu. Avaldaja ja

puudutatud isik on sidunud oma elu Prantsusmaaga, mistõttu ei ole mõistlik omada

Tallinnas kinnisvara, millega kaasnevad tülid kaasomanikuga ja kulud selle

ülalpidamiseks. Kinnisvara võõrandamisest saadava raha eest kavatseb avaldaja hankida

eluaseme Prantsusmaal. Kavandatav tehing ei ole vastuolus lapse huvidega. Kinnisvara

omamine Tallinnas tähendab lapsele kohustust kanda sellega seotud kulusid. 10-aastasel

lapsel puuduvad regulaarsed sissetulekud, mida korteriomandi ülalpidamiseks kasutada.

Kuivõrd korteriomand on kaasomandis ja suhted teise kaasomanikuga on keerulised, on

raskendatud kaasomandi väljaüürimine või muul viisil teenima panek. Seega

korteriomandi võõrandamine säästab last pidevatest kuludest.

Avaldaja plaan investeerida vara võõrandamisest saadav raha Monaco külje all asuvasse

kinnisvarasse, ei ole samuti lapse huvidega vastuolus, sest elukoha omamine riigis, kus

laps tegelikult elab, on allakirjutanu arvates mõistlik. Kohtu luba kinnisasja müügiks

tuleb anda tingimusel, et saadud raha investeeritakse kinnisasja omandamisse

Prantsusmaal ning, et lapse mõttelise osa suurus omandatavas kinnisasjas peab vastama

tema rahalise panuse proportsionaalsele suurusele.

7. Kohus kuulas puudutatud isiku ära telefoni teel 17.05.2018. Puudutatud isik selgitas, et

elab koos emaga (avaldajaga) Prantsusmaal ja plaanib sinna jääda. Ta käib seal koolis.

Puudutatud isik teab, et talle kuulub osa Tallinnas asuvast korterist. Samuti on ta

avaldajaga arutanud korteriosa müüki ja saadava raha kasutamist Prantsusmaale kodu

ostmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 2, 5 ja 9 võib kohus hagita

asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus ei ole seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele,

kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks

vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5

ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks

tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4

tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid

sätteid. Vastavalt PKS § 187 p 1 ja 5 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu

eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust

ja anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

10. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, kohaliku

omavalitsuse asutuse ja määratud esindaja seisukohtadega ning hinnates neid kogumis,

asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et

avaldaja taotletav tehing, s.o puudutatud isikule kuuluva korteriomandi osa

võõrandamine keskmise turuhinnaga ei kahjusta alaealise huve. Kinnistusraamatu

päringu kohaselt kuulub tehingu objektiks olev korteriomand puudutatud isikule ja

Xxxkaasomandina. Avaldusele lisatud Harju Maakohtu tsiviilasjas 212-30963 tehtud

11.12.2012 määrusest nähtuvalt lõpetas kohus osaliselt avaldaja ja Xxxi ühise

hooldusõiguse laste, s.h Xxxviibimiskoha osas ja andis otsustusõiguse viibimiskoha

määramise osas avaldajale üle. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on puudutatud

isiku elukoht alates 18.04.2016 Prantsusmaal. Prantsusmaal elamist ja sealses koolis

käimist on kohtule kinnitanud ärakuulamisel ka puudutatud isik ise, kes muu hulgas

avaldas, et on avaldajaga korteriomandi võõrandamist ja Prantsusmaale kodu ostmist

arutanud. Avaldust toetavad ja peavad alaealise huvidele vastavaks ka kohaliku

omavalitsuse asutus ja lapse huvide kaitseks talle riigi õigusabi korras määratud

esindaja. Xxxjaoks kasutuna seisva korteriomandi omamisega kaasnevad lisakulud

igakuiste ülalpidamiskuludena.

Puudutatud isikul puuduvad sellised rahalised vahendid, mille arvel neid kulusid kanda.

Korteriomandi muul viisil kasutamine (üürimine vmt) ei ole võimalik, kuna

korteriomand on kaasomandis ning puudutatud isikul puudub üksmeel ja läbisaamine

teise omanikuga. Kõnealune korteriomand ei ole puudutatud isiku elukoht, mistõttu ei

kahjusta kavandatav tehing tema huve huve. Eeltoodust tulenevalt asub kohus

seisukohale, et põhjendatud on lubada Xxxkõnealune korteriomandi osa võõrandada

ning see on kooskõlas lapse huvidega.

11. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealise lapse huvid seoses kõnesoleva

tehinguga on igakülgselt kaitstud, rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud

nõusoleku alaealise Xxxkuuluva korteriomandi osa asukohaga Xxx(registriosa nr xxx)

võõrandamiseks keskmise turuhinnaga. Tehingu tulemusena saadud rahalised vahendid

tuleb kanda Xxxkuuluvale arvelduskontole. Tehingu tulemusena Xxxarvelduskontole

kantud rahalisi vahendeid on avaldajal õigus kasutada Prantsusmaale kinnisvara

ostmiseks Xxxomandisse vastavalt tema panusele.

12. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg

1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi

kulud, mille kohus jätab riigi kanda.

13. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus

täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse

või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS §

550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates

jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev

määrus täitmisele alates selle jõustumisest.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

Kohtunik