4-09-1018/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Väärteoasi nr 4-09-1018

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2009. a Jõgeva Pargi 1 Väärteoasja number 4-09-1018 Väärteoasi Elmo Piip kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 08.01.2009a otsusele väärteoasjas nr 2490,08,007208 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Elmo Piip( isikukood 39410193510; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Alaealise seaduslik esindaja: ema Silvi Piip, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Alaealise kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuväline menetleja: Lõuna PP korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kohler Kohtuistungi toimumise aeg kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Tühistada Lõuna Politseiprefektuur korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabli Toomas Kohleri 08.01.2009.a. otsus Elmo Piip väärteoasjas nr: 2490,08,007208 Elmo Piip* karistamise kohta Tubakaseaduse § 47 järgi.

Lõpetada asjas menetlus VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Menetluskulude jaotus

Menetluskuluks olev riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.septembril 2009.a.

2 (5) Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 18. septembrist on möödunud 30 päeva ja kassatsiooni ei ole esitatud.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kohler on 08.01.2009.a. teinud otsuse väärteoasjas nr: 2490,08,007208, mille kohaselt Elmo Piip tarbis alaealisena 08.12.2008.a. kell 17:15 Torma alevikus Tartu mnt 2 juures tubakatoodet. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, sh menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Elmo Piip pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav tubakaseaduse § 47 alusel.

Selle otsusega karistati Elmo Piipu sellise väärteo eest lähtudes KarS § 56 lg 1 rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o. 180 krooni. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Elmo Piip esitas 22.01.2009a. kohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri 08.01.2009a otsusele väärteoasjas nr 2490,08,007208, millega määrati talle Tubakaseaduse § 47 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 3 trahviühikut, s.o.180 krooni. Kaebuses kirjeldab Piip 17.12.2008 protokollile kaebaja ema Silvi Piibu poolt saadetud vastulauset, milles viitas sellele, et menetlusalune isik on oma teost aru saanud ning kahetseb selle toimepanemist. Kuna tegemist ei ole raske rikkumisega paluti väärteomenetlus vastavalt VTMS § 30 lg 1 (otstarbekuse kaalutlusel) lõpetada. Siiski koostas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabel Toomas Kohler 8.01.2009 otsuse, mille kohaselt määrati rahatrahv 180 krooni. Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 8, 10 peab kohtuvälise menetleja otsuses kajastuma vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning olema välja toodud karistust kergendavad asjaolud. Otsuses aga ei olnud kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võetud ning samuti ei olnud vastulause esitamist välja toodud ega selle arvestamata jätmist põhjendatud. Vastulause esitajale saadeti kohtuvälise menetleja poolt kiri, milles viidatakse sellele, et kui kohtuväline menetleja rakendaks VTMS § 30 lg 1, siis rikuks see Lõuna Politseiprefektuuris väljakujunenud ühtset karistusprintsiipi. Kaebuse esitaja leiab, et nii on kohtuväline menetleja juba enne otsuse vastuvõtmist olnud seisukohal, et otstarbekuse kaalutlusel asja ei lõpetata. Ka Riigikohus on pidanud vajalikuks, et alaealise puhul tuleb vaadata kõigepealt isikut ja alles seejärel tegu. Lisaks pole kohtuväline menetleja mõjutusvahendina kasutanud ka materjalide edastamise võimalust alaealiste komisjoni. Kohtuväline menetleja on märkinud otsuse tegemise kohaks Torma, mis ei vasta tõele, sest otsus on tehtud Jõgeval. Kaebaja soovib asja arutamist kirjalikus menetluses ning palub tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabli Toomas Kohleri poolt tehtud otsus nr. 2490,08,007208 ning lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 (otstarbe kaalutlusel) alusel.

Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt võeti otsuse tegemisel arvesse Silvi Piibu taotlust ning määrati Elmo Piibu karistuseks rahatrahv selle seadusega ettenähtud minimaalses ulatuses. Väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ei pidanud kohtuväline menetleja võimalikuks, kuna väärteoasja materjalidest lähtuvalt on menetlusalune isik ka varasemalt tubakaseaduse sätteid rikkunud ning tubakatooteid omandanud. Väärteomenetluse protokollis väitis Elmo Piip, et leidis tubakatoote Bond maast, kuid menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis tunnistab, et andis xxx nimelisele isikule 30 krooni, mille eest palus endale osta

3 (5) paki sigarette Bond. Samuti kinnitab Elmo Piip, et on ka varem lasknud xxxx endale tubakatooteid osta. Kohtuväline menetleja lähtus karistuse määramisel võrdse kohtlemise printsiibist, kuna 08.10.2008.a. kella 17.15 paiku suitsetasid Jõgevamaal Torma vallas, Tartu maantee 2 juures kolm alaealist. Kuna kõik kolm panid toime TubS rikkumise sarnastel asjaoludel, siis ei oleks olnud objektiivne ega võrdselt kohtlev ühe alaealise suhtes väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja ei pea väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel võimalikuks ja on seisukohal, et antud väärteoasjas tuleb otsus jätta muutmata.

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2009.a. otsusega määrati Elmo Piibule riigi õigusabi korras kaitsjaks vandeadvokaat Uno Paimets väärteoasja nr 4-09-1018 kohtumenetluses.

Kaitsja kohtule esitatud seisukoha kohaselt tuleb tähele panna, et menetlusalune isik on alles äsja lapseeast väärteomenetluse vastutusikka jõudnud ning et ta kahetseb toimepandut. Menetlusalusel isikul ei ole varem Politsei poolt karistusi määratud. Kaitsja palub tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonitalituse juhtivkonstaabli Toomas Kohleri 08.01.2009a otsuse väärteoasjas nr 2490,08,007208 ning lõpetada menetlus VTMS §

30 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtuväline menetleja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtumenetluse poolte nõusolekul ja VTMS § 120 lg 1 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.3 alusel tühistada ja kaebus rahuldada.

VTMS § 123 lg.2 alusel arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Asjas on tõendatud ja ka menetlusaluse isiku poolt kinnitatud, et ta tarbis alaealisena 08.12.2008.a. kell 17:15 Torma alevikus Tartu mnt 2 juures tubakatoodet. See on tõendatud alaealise enda seletusega (väärteoprotokollil tl.9), tema ülekuulamise protokollis (tl.11), alaealise seadusliku esindaja kinnitusega (tl.12) ja omaksvõtuga ka kaebuses.

Kohus leiab, et kogutud tõendid on piisavad ja tõendavad ümberlükkamatult, et Elmo Piip on toime pannud TubS § 47 alusel klassifitseeritava väärteo.

Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus selgitas välja, et VTMS § 133 p.2 küsimusele tuleb vastata jaatavalt – leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Käesolevas asjas ei ole olnud vaidlust asja toimumise fakti üle.

4 (5) Asja menetluse käigus ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaks teo õigusvastasuse KarS §§-de 28 – 31 järgi. Ka ei esinenud süüd välistavaid asjaolusid KarS §§-de 34-43 järgi Elmo Piip on süüvõimeline.

Kohus, kontrollides VTMS § 133 p.7 alusel, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega leiab, et karistuse kohaldamise aluseks olevate, KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega arvestamist ei ilmne. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuvälise menetleja saadetud väärteoasja materjali hulgas on üksainus tõend, mis sisaldab informatsiooni KarS § 56 asjaolude kohtasee on menetlusaluse isiku ema taotlus (tl.13), milles on kirjas, et lapsevanem on oma poja Elmo Piip*uga asja arutanud, poeg on aru saanud oma teost, kahetseb ja tulevikus lubab mitte sarnast tegu enam teha. Kokkupuude politseiga ja protokolli koostamine oli juba piisavalt suure mõjuga. Taotluses on viide ka lapsevanema väiksele sissetulekule. Asjas tehtud otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks seda taotlust arvestanud ja ei nähtu ka, miks ei ole arvestanud. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses kaebusele on küll kirjas, et taotlust arvestati ja määrati trahv minimaalses ulatuses, kuid tegelikult otsuses sellist põhjendust kirjas ei ole. Otsuses ei ole ka mitte ühtki sõna vastuseks taotlusele lõpetada menetlus VTMS § 30 lg. 1 alusel. Selles osas ei vasta tehtud otsus VTMS § 74 lg.1 p.8 nõuetelepuudub vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kuna otsuses ei ole vastulausest sõnagi, tuleb sellest järeldada, et vastulause on jäetud otsuse tegemisel tähelepanuta.

Hinnates kohtuvälise menetleja väidet, et seadusliku esindaja, ema S.Piip taotlust arvestades (last üksi kasvatav vanem, väike sissetulek) määrati rahatrahv minimaalses ulatuses, tuleb kohtul järeldada, et kui see väide on sisult õige, siis on karistuse valik ja määramine toimunud vastuolus karistuse kohaldamise alustega (s.t. VTMS § 133 p.7 nõudeid rikkudes), sest karistamise aluseks ei ole olnud mitte KarS § 56 lg.1 nimetatud asjaolud – need asjaolud, mis seonduvad süüdlase endagavaid asjaolud, mis on seotud tema emaga.

Kohus leiab, et KarS § 56 lg.1 nimetatud asjaolude järgi tuleb arvestada isiku enda, s.t. 14- aastase menetlusaluse isiku süüd, seda, kuidas ta suhtub tema poolt toimepandud teosse, millised on võimalused mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoasja materjali hulgas ei ole ühtki tõendit, mis tõendaks Elmo Piip poolt süütegude toimepanemist varem või hiljem, ei ole tõendeid, mis tõendaksid, et alaealise mõjutamine karistust või KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendeid kohaldamata ei ole võimalik või et varasemad mõjutusvahendid ei ole tulemust andnud. Sellised väärteomenetlusõiguse rikkumised väärteo menetlemisel ja karistuse määramisel võisid viia ebaõige otsuse tegemisele.

Kohtuväline menetleja põhjendab väärteomenetluse lõpetamata jätmist VTMS § 30 lg.1 alusel (otstarbekuse kaalutlusel) objektiivsuse ja võrdse kohtlemisega, kuna 3 alaealist isikut panid seaduserikkumise toime samal ajal samas kohas ja sarnastel asjaoludel.

5 (5) Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et võrdse kohtlemise printsiip on õigusemõistmises arvessetulev Euroopa õiguse põhimõte, mis KarS § 56 lg.-s 1 on kätketud sõnadesse, et arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas tuleb selle põhimõttega arvestada samasuguste isikute puhul ja teo toimepanemisel samasugustel asjaoludel. Eespool on kohus jõudnud järeldusele, et menetlusaluse isiku enda kohta, tema mõjutatavuse kohta ei ole mingit informatsiooni kogutud. Seetõttu puuduvad võimalused ka vajadusel isikute või nende mõjutatavuse võrdlemiseks, et väita, et tegemist on samasuguste isikutega. Kuna ei ole kontrollitav ega tõendatud, et tegemist oli samasuguste isikutega, puudub alus tugineda ka võrdse kohtlemise põhimõttele.

Asja materjalist nähtub, et E.Piip on Torma Põhikooli õpilane. Avalikest infokanalitest- Torma Põhikooli kodulehelt internetisnähtub, et toimuvad tegevused eesmärgil olla „suitsuvaba klass“. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kaebuses ja tema seadusliku esindaja taotluses esitatud piisavalt asjaolusid, millest saab järeldada, et menetlusalune isik on oma süüst aru saanud, andnud oma käitumisele õige hinnangu ja et tema mõjutamiseks on osutunud piisavaks toimunu fikseerimine korrakaitsjate (politseiametnike) poolt. Need on need asjaolud, milliste esinemisel võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMs § 30 lg.1 p.1 alusel. Kohus leiab, et alles väärteomenetluse ikka jõudnud alaealise puhul, kes on oma emaga arutanud toimunut, kes kahetseb toimepandut ja lubab õiguskaitseorganitele, et ta sellist süütegu enam toime ei pane, on otstarbekas väärteomenetluse lõpetamine.

Seetõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS §-s

30 lg.1 p.1 sätestatud alusel.

Elmo Piibu kaebus tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Kohus on alaealisele menetlusalusele isikule määranud kaitsja riigi õigusabi korras määrusega 23.02.2009 (tl.17). Kohtu korraldusel on kaitsja esitanud oma seisukohad kirjalikult, menetluskulude hüvitamise taotlust esitatud ei ole. VTMS § 2 järgi arvestatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS 183 järgi menetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik kui käesolevas seadustikus esi ole sätestatud teisiti. Uurides, kas menetluse lõpetamise puhul sätestab KrMS § 202 menetluskulude hüvitamise teisiti, tuleb märkida, et KrMS § 202 lg.2 p.1 järgi võib süüdlasele panna kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Asjas on tegemist kaebemenetlusega, s.t. menetluse lõpetamine toimub süüdlase kaebuse alusel ja menetluskulud on tekkinud alles kaebemenetluses. Seetõttu tuleb võtta aluseks KrMS § 183 sätestatu ja menetluskuluks olev riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda.

Ülle Raag Kohtunik