3-17-2776/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2776

Haldusasi

S. V. kaebus Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017

otsuse nr 10 tühistamiseks

Menetlusosalised Kaebaja – S. V., volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso

Vastustaja – Hiiumaa vald, volitatud esindajad Helika

Villmäe ja Monika Pihlak

Kolmas isik – M. K.

Asja läbivaatamine 03.05.2018

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. V. kaebus ja tühistada Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 otsus nr

10.

2. Mõista Hiiumaa vallalt S. V. kasuks välja menetluskulud summas 2838 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-2776

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. V. perekonnale kuulus enne II maailmasõja aegset sundvõõrandamist XXXXXX XXXX

kinnistu Hiiumaal XXXXXX külas (XXXXXXXXXXXX kinnistu).1

2. Kinnistusraamatusse on XXXXXXX XXXX kinnistu (kinnistu nr XXXXXXX,

katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) omanikuna kantud Kõrgessaare Vallavalitsuse

09.05.2005 kinnistamisavalduse alusel 30.06.2005 Kõrgessaare vald.

3. Hiiu Vallavolikogu 19.08.2015 otsusega nr 174 (tl 67) otsustati XXXXXX XXXX kinnistu

avalikul elektroonilisel oksjonil võõrandada alghinnaga 40 000 eurot. Volikogu muutis

XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamise alghinda 28.01.2016 otsusega nr 228 (tl 68),

määrates alghinnaks 60 000 eurot, ja 15.06.2017 otsusega nr 364 (tl 69), määrates

alghinnaks 50 000 eurot. Elektroonilised enampakkumised toimusid osta.ee keskkonnas

ajavahemikel

18.04.-16.05.2016

ja

19.05.-20.06.2016.

Pakkumisi

ei

esitatud.

Ajavahemikul 19.09.2016-16.06.2017 oli kinnistu müümine maakleri käes. Pärast mitme

huvilise pöördumist suunati kinnistu uuesti elektroonilisele enampakkumisele, mis toimus

22.06.-18.07.2017. Pakkumisi ei esitatud.2

4. S. V. tegi 21.07.2017 Hiiu vallale pakkumise XXXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks

hinnaga 48 000 eurot (tl 10).

5. Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli nr 33 (tl 11-13) p 5 kohaselt tunnistati

enampakkumine nurjunuks, sest ühtegi pakkumist ei esitatud. Sama protokolli p 6 kohaselt

võtsid nurjunud enampakkumise järgselt vallaga ühendust ka varasemalt ostusoovi

avaldanud kodanikud ja sellest tulenevalt otsustati kõikidele teada olevatele huvilistele

anda lõpliku pakkumuse või esitatud pakkumuse juurde jäämise kinnitamise tähtajaks

31.07.2017.

6. Nimetatud tähtajaks (31.07.2017) esitasid kolm huvilist oma pakkumised: S. V. jäi enda

pakkumise juurde (tl 15), maakler Kaie Nappir tegi kliendi esindajana pakkumise 50 000

eurot, mis sisaldas 1000 eurot maakleritasu, ja M. K. tegi pakkumise 50 000 eurot.3

7. Lähtudes Hiiu Vallavolikogu 24.04.2014 määrusest nr 16 „Vallavara valitsemise kord“

(vallavara valitsemise kord) ning tähtaegselt esitatud kolmest pakkumisest esitas

vallavalitsus 02.08.2017 volikogule otsuse eelnõu kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks

parimale pakkujale M. K. hinnaga 50 000 eurot. Eelnõu avalikustati 08.08.2017.4

8. S. V. esitas 08.08.2017 Hiiu vallale XXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks uue pakkumise

51 000 eurot (tl 16-17).

9. Hiiu Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni 09.08.2017 koosoleku protokolli nr 53

(tl 18-27) p 4 kohaselt otsustas komisjon toetada vallavalitsuse 02.08.2017 eelnõu

menetlemist volikogus ühel lugemisel ja selle vastuvõtmist.

10. Hiiu Vallavolikogu 17.08.2017 istungi protokolli nr 66 (tl 28-39) p 3 kohaselt esitas

volikogu liige Toivo Saue eelnõule 11.08.2017 muudatusettepaneku, et võõrandada

kinnistu endiste omanike järeltulijale S. V. hinnaga 51 000 eurot. T. Saue

muudatusettepanek ei leidnud hääletusel toetust (7 poolt, 7 vastu, 1 erapooletu). Pärast

vaheaega esitas volikogu liige Artur Valk samasisulise muudatusettepaneku, mida volikogu

1 vastav teave on kajastatud S. Voolaine 18.12.2017 kaebuses (vt määruse p 16)

2 , 3, 4 vastav teave on kajastatud Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsuses (vt määruse p 13)

3-17-2776

3(9)

hääletusel toetas (10 poolt, 3 vastu, 2 erapooletud). Volikogu otsustas lõpetada eelnõu

esimese lugemise ja suunata teisele lugemisele (8 poolt, 2 vastu, 4 erapooletud).

11. M. K. esitas 21.08.2017 Hiiu vallale XXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks uue pakkumise

summas 52 000 eurot.3

12. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli nr 67 (tl 75-82) p 3 kohaselt otsustati

teisel lugemisel XXXXXXX XXXX kinnistu otsustuskorras võõrandamine (S. V.).

13. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusega nr 380 (tl 40) võõrandati XXXXXX XXXX

kinnistu vallavara valitsemise korra § 58 p 3, § 59 lg 1 p 1 ja § 69 lg 1 p 2 alusel

otsustuskorras S. V. hinnaga 51 000 eurot.

1)

Kuna varasemad enampakkumised ei olnud edukad ning ka maakleri kaudu müük ei

õnnestunud, arutas vallavalitsus 26.07.2017 võimalusi, kuidas kinnistu müügiga edasi minna.

Vallavalitsus tegi kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku edastada hiljemalt

31.07.2017 oma ostusoov koos hinnaga või kinnituse jääda varasemalt esitatud pakkumuse

juurde. Nimetatud tähtajaks esitasid kolm huvilist oma pakkumised.

2)

Vallavara valitsemise korra § 69 lg 1 p 2 kohaselt võib vallavara võõrandada

otsustuskorras, kui enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi.

Lähtuvalt vallavara korrast ning tähtaegselt esitatud kolmest pakkumisest esitas vallavalitsus

02.08.2017 volikogule eelnõu kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks parimale pakkujale M.

K. hinnaga 50 000 eurot. Peale volikogu eelnõu avalikustamist 08.08.2017 esitas S. V. uue

pakkumise, mis oli tema eelmisest pakkumisest kõrgem (51 000 eurot). Vallavalitsus oli

seisukohal, et seda pakkumist arvestada ei saa, kuna on esitatud pärast tähtaega.

3)

Volikogu liige T. Saue esitas eelnõule 11.08.2017 muudatusettepaneku võõrandada

kinnistu endiste omanike järeltulijate esindajale hinnaga 51 000 eurot. 17.08.2017 toimunud

volikogu istungil jäi muudatusettepanek vastu võtmata. Pärast hääletamistulemuse selgumist

võttis A. Valk fraktsiooni nimel vaheaja ning volikogu istungi jätkudes esitas eelnõule

muudatusettepaneku võõrandada kinnistu S. V. hinnaga 51 000 eurot. Volikogu toetas esitatud

muudatusettepanekut, kuna leidis, et kinnistu otsustuskorras võõrandamisel on kaalukaks

argumendiks asjaolu, et S. V. on kinnistu endiste omanike järeltulija, kes soovib taastada

esivanemate talukoha ning kes on oma ostusoovi talukoha tagasi saamiseks avaldanud juba

2000. a-st. Vallavara valitsemise kord ei näe ette piiranguid vara võõrandamisel otsustuskorras,

muuhulgas ka juhul, kui sama vara omandamisest on huvitatud rohkem kui üks ostja.

14. M. K. esitas Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusele 05.10.2017 vaide (tl 41), mida

täiendas 29.10.2017 (tl 43).

15. Hiiumaa Vallavolikogu (uue liidetud Hiiumaa valla4 volikogu) rahuldas 28.11.2017

(vaide)otsusega nr 10 (tl 44-45) M. K. vaide ja tunnistas vallavara võõrandamise korra § 61 lg

1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 1 alusel Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsuse

kehtetuks.

1) Hiiu Vallavalitsus esitas kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku, andes selleks ka

tähtaja. Sellist pakkumist tehes lähtus Hiiu Vallavalitsus vallavara valitsemise korras toodud

3 vastav teave on kajastatud M. Keskküla vaides (vt määruse p 14)

4 Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas

haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi

haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062017039)

3-17-2776

4(9)

avaliku enampakkumise põhimõttest ja valik kolme pakkuja vahel tehti tähtaegselt esitatud

pakkumiste alusel ning volikogule esitati eelnõu vara võõrandamiseks parimale pakkujale.

Seega oli vallavalitsuse poolt eelnõu ettevalmistamisel aluseks vallavara korras sätestatud

avaliku enampakkumise põhimõttest lähtuv tähtaegselt esitatud kõrgeim ostuhind. Lähtuvalt

eeltoodud asjaolust ei saa arvestada pakkumistega, mis esitati pärast etteantud tähtaega. 2)

Hinnates tekkinud olukorda ning kaaludes vaidele eelnenud ning vaides esitatud õiguslikke ja

faktilisi asjaolusid ning arvestades, et pärast tähtaega esitatud pakkumisega arvestamine rikub

võrdse kohtlemise põhimõtet teiste pakkujate suhtes, tuleb õigusselguse huvides vaidlustatud

otsus kehtetuks tunnistada ning korraldada uus enampakkumine, mis annab võrdsed võimalused

kõigile huvitatud osapooltele.

16. S. V. esitas 18.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiumaa Vallavolikogu

28.11.2017 otsuse nr 10 tühistamiseks (tl 2-7). Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus.

17. Vastusena halduskohtu 18.12.2017 kohtunõudele (tl 54) teatas Hiiumaa vald 21.12.2017

seisukohas (tl 58), et ei vaidle esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.

18. Halduskohus võttis 22.12.2017 määrusega (tl 59-61) kaebuse menetlusse ning keelas

esialgse õiguskaitse korras XXXXXX XXXX kinnistu osas haldusaktide andmise või

toimingute tegemise, mis on seotud XXXXXX XXXX kinnistu käsutamisega. Sama

määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse M. K..

19. Hiiumaa vald esitas 26.01.2018 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata (tl 64-

66).

20. S. V. esitas 04.04.2018 vastuse (tl 72-74) vastustaja 26.01.2018 menetlusdokumendile.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

21. Kaebuse põhjendused:

1)

Vallavara valitsemise korra kohaselt võib otsustuskorras võõrandada vallavara, kui

enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. Kuna varasemad

enampakkumised ja maakleri kaudu müük ei andnud soovitud tulemust, oligi Hiiu

Vallavolikogu vaba otsustuskorras otsustama, kellele XXXXXX XXXX kinnistu võõrandada.

2)

Hiiu valla vallavanema 27.07.2017 e-kirjas, milles paluti esitada kirjalikud pakkumused

hiljemalt 31.07.2017, ei ole mainitud, kas tegu on otsustuskorras vallavara võõrandamisega,

eelläbirääkimistega pakkumisega või volikogu otsusel muul viisil vallavara võõrandamisega

(vallavara valitsemise korra § 58). Seega polnud kaebaja ja ka teised huvilised enne 31.07.2017

teadlikud, mis vormis ja tingimustel vastustaja soovib XXXXXX XXXX kinnistut võõrandada.

Samuti ei nähtunud Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokollist, millise menetlusega

tegemist on. Protokolli kohaselt otsustati anda tähtaeg pakkumiste tegemiseks ja selgitati, et

pärast pakkumiste saamist edastatakse info volikogule otsustamiseks. Hiiu Vallavolikogu

eelarve- ja majanduskomisjon 09.08.2017 istungil toodi välja, et tegemist on otsustuskorras

vallavara võõrandamisega. Juba eelarve- ja majanduskomisjoni istungil tõusetus teema, et

XXXXXX XXXX kinnistu tuleks võõrandada õigusvastaselt võõrandatud omanike järeltulijale,

s.o kaebajale. Samuti leiti, et volikogu ei ole seotud hinnapakkumistega. Seega oli huvilistelt

31.07.2017 kogutud pakkumised informatiivse sisuga volikogu jaoks.

3)

Seda, et kaebaja on soovinud tema esivanematele kuulunud XXXXXX XXXX kinnistut

tagasi saada ja taastada talukoht, kinnitas ka Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus, millega

XXXXXX XXXX kinnistu otsustati võõrandada kaebajale. Hiiu Vallavolikogu on selgelt

3-17-2776

5(9)

põhjendanud, et nad ei olnud seotud 31.07.2017 esitatud pakkumistega ning määravaks sai

asjaolu, et XXXXXXX XXXX kinnistu võõrandataks kohaliku valla ja külaga seotud isikule,

kelle vanavanematelt vastav vara oli õigusvastaselt võõrandatud. Asjaolu, et kaebaja oli

08.08.2017 nõus kõrgemat hinda maksma, oli ainult lisaväärtus vallavolikogule, kuigi nad oleks

võinud kaebajale selle müüa ka varasemalt pakutud 48 000 euro eest samadel põhjendustel.

4)

Hiiumaa Vallavolikogu, s.o uue moodustatud valla volikogu, otsustas tunnistada Hiiu

Vallavolikogu 06.09.2017 otsus kehtetuks põhjusel, et ei saa arvestada pakkumisega, mis esitati

pärast etteantud tähtaega. Vaideotsuse põhjendused, et XXXXXXX XXXX kinnistu

võõrandamisel lähtuti enampakkumise põhimõttest, on tagantjärele asjaolude muutmine. Hiiu

vallavalitsus ja volikogu olid otsustanud XXXXXX XXXX kinnistu võõrandada otsustuskorras.

Selline õigusvastane menetlusvormi muutmine rikub oluliselt õiguspärase ootuse põhimõtet.

Otsustuskorras vara võõrandamine oli Hiiu Vallavolikogu diskretsiooniotsus, mida põhjendati

piisavalt, et aru saada, mis kaalutlustel XXXXXX XXXX kinnistu otsustati võõrandada

kaebajale. Otsustuskorras vara võõrandamisel ei peagi huvitatud isikuid võrdselt kohtlema

lähtudes pakutud summast, kuna antud juhul ei omanud tähtsust pakutud summa suurus, vaid

asjaolu, et kinnistu võõrandataks inimesele, kellel on isiklik ajalooline side selle kohaga. Seega

ei kohelnud Hiiu Vallavolikogu

M. K. ebavõrdselt, kuna M. K. ei oma XXXXXXX XXXX kinnistuga isiklikku ajaloolist sidet.

Nagu Hiiu Vallavolikogu selgitas, ei olnud volikogu seotud pakutud hindadega. Pakutud hinnad

olid vaid vallavalitsuse poolt kogutud informatsioon, mis aitas volikogul otsust teha.

5)

Alusetu on väita, et pärast 15.06.2017 otsust, kui ka viimane enampakkumine tunnistati

nurjunuks,

jäi

volikogu

endiselt

enampakkumisega

müügi

juurde

ning

ainsaks

müügiargumendiks oli hind. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli p-st 3 nähtub

Hiiu Vallavolikogu kaalutlus, et ka pärast M. K. uue 52 000 eurose pakkumise saamist peeti

võõrandamise kriteeriumiks perekondliku seotust kinnistuga. Protokollis on toodud

vallavanema selgitus „Kui küsimus on see, kas seda saab käsitleda enampakkumisena, siis ei.

Tähtaeg oli selleks, et volikogu eelnõud ette valmistades oleks meil käes kogu info“. Seega on

ka Hiiu vallavanem kinnitanud, et tegemist ei olnud enampakkumise põhimõtte kohaldamisega

otsustuskorras vara võõrandamise ettevalmistamisel.

6)

Vallavara valitsemise korra § 59 lg 1 p 1 kohaselt otsustab vallavara võõrandamise

volikogu. Seega on alusetud ja asjasse mittepuutuvad vastustaja selgitused, mis lähtuvad endise

Hiiu Vallavalitsuse väärast ettekujutusest, et kinnistu otsustuskorras müügi kriteeriumiks oli

enampakkumine. Kinnistu korduvalt enampakkumise korras võõrandamine ei toonud soovitud

tulemust, mistõttu tunnistati enampakkumine nurjunuks ning sooviti kinnistu võõrandada

otsustuskorras. Kinnistu otsustuskorras võõrandamise otsustamine ning võõrandamise

kriteeriumi määratlemine oli Hiiu Vallavolikogu, mitte Hiiu Vallavalitsuse pädevuses.

7)

Praegusel juhul on ilmnenud, et uus Hiiumaa vald püüab õigusvastaselt õigustada

Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 vaideotsust, millega tühistati Hiiu Vallavolikogu

06.09.2017 otsus. Uus vald ei saa hakata väitma, et need kaalutlused, mida Hiiu Vallavolikogu

tegi kinnistu võõrandamise kaebajale, olid väärad, seda enam, et enampakkumisest või hinnast

lähtuvast kaalutlusest ei olnud Hiiu Vallavolikogu protokollides juttu.

22. Vastustaja vastuväited:

1)

Vallavara võõrandamist reguleerib vallavara valitsemise kord, mis on avalik-õiguslik

norm. Kui vallavara võõrandamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt

kindlaks, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest

lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega

3-17-2776

6(9)

peab avalik-õigusliku isiku vara võõrandamine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel

alustel osaleda kõigil nõuetele vastavatel isikutel.

2)

Kuna XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisest olid huvitatud mitu isikut, esitas Hiiu

Vallavalitsus kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku ning andis vastamiseks tähtaja.

Kuna vallavara valitsemise kord ei määratle, keda tuleb valiku tegemisel eelistada, siis ei saanud

vallavalitsus lähtuda muust põhimõttest, kui seda on avaliku enampakkumise põhimõte ning

valiku kolme pakkuja vahel sai vallavalitsus/vastustaja teha tähtaegselt esitatud pakkumiste ehk

hinna alusel. Volikogu, muutes 15.06.2017 otsust, jäi endiselt enampakkumisega müügi juurde

ning ainsaks müügiargumendiks oli hind ja mitte muu asjaolu. Seega, sõltumata võõrandamise

viisist, sai valiku tegemisel aluseks olla vaid samadel alustel ja tingimustel esitatud pakkumised

ehk hind, mitte muu asjaolu. Asjaolu, et S. V. on XXXXXX XXXX kinnistu endiste omanike

järeltulija, ei ole põhjuseks eelistada hoone võõrandamisel just teda, kuna hoone

mittetagastamine on riigi poolt kompenseeritud.

3)

Kaebaja väide, et enampakkumise põhimõttest lähtumine on tagantjärgi asjaolude

muutmine, ei ole asjakohane, kuna vallavalitsuse ettepaneku esitamisel viidati sellele, et

huvitatud isikuid on mitu ning sellest lähtuvalt paluti esitada oma kirjalikud pakkumised

kindlaks kuupäevaks. Samuti tõendab seda asjaolu, et kaebaja tegi kõrgema pakkumise peale

volikogu eelnõu avalikustamist, kus oli välja toodud M. K. poolt pakutud hind. Seega oli

kaebaja teadlik sellest, et valiku tegemisel lähtutakse hinnast ning siinkohal ei oma tähtsust

asjaolu, et võõrandamise viisiks oli otsustuskorras müük ega asjaolu, et kaebaja on XXXXXX

XXXX kinnistu endiste omanike järeltulija.

4)

Kaebaja oli teadlik varasemalt läbiviidud enampakkumistest, kuid mingil põhjusel ei

osalenud nendel. Kaebaja võttis vallaga ühendust alati peale ametlikke enampakkumiste

toimumist. Samuti püüdis kaebaja erinevate kolmandate isikute kaudu mõjutada otsustuse

tegemisel vallavalitsust ja volikogu ning kaasas protsessi meedia.

5)

Ilma seaduslike põhjusteta isikute ebavõrdne kohtlemine vallavara võõrandamisel on

kaalutlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa õigusakti õigusvastasuse. Hiiu Vallavolikogu

06.09.2017 istungi käigus muudeti eelnõu sisu, st M. K. asemel võõrandati XXXXXX XXXX

kinnistu S. V. Õiguspärane ootus XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisel oli ka M. K. Seega

rahuldas vastustaja tema poolt esitatud vaide ning tunnistas 06.09.2017 otsuse kehtetuks.

6)

Haldusorganil on õigus enda poolt antud haldusakt kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et

sellega on rikutud isiku õigusi. Otsuse kehtetuks tunnistamisel taastub endine olukord ning

kõigil soovijail, sh kaebajal on õigus ja võimalus võrdsetel alustel osaleda enampakkumises.

23. Kolmas isik ei esitanud kohtule sisulist kirjalikku seisukohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus leiab, et S. V. kaebus kuulub rahuldamisele, põhjendades seda järgnevalt.

25. Käesolevas asjas on vaidluse all Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsuse

õiguspärasus. Nimetatud otsusega tunnistati kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus

XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamiseks kaebajale.

Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusest nähtuvalt ei näe vallavara valitsemise kord ette

piiranguid vara võõrandamisel otsustuskorras ning XXXXXX XXXX kinnistu võõrandati

otsustuskorras S. V. argumendil, tegemist on kinnistu endiste omanike järeltulijaga, kes soovib

3-17-2776

7(9)

taastada esivanemate talukoha ning kes on oma ostusoovi talukoha tagasi saamiseks avaldanud

juba 2000. a-st.

Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsusest nähtuvalt tunnistati Hiiu Vallavolikogu

06.09.2017 otsus kehtetuks põhjusel, et see eiras avaliku enampakkumise põhimõtteid, kuna

vara ei võõrandatud tähtaegselt esitatud pakkumiste hulgast parimale pakkujale. Vaideotsuse

kohaselt rikub pärast tähtaega esitatud pakkumisega arvestamine võrdse kohtlemise põhimõtet

ning õigusselguse huvides tuleb korraldada uus enampakkumine.

26. Vallavara valitsemise korra § 58 näeb ette neli vallavara võõrandamise viisi: avaliku

enampakkumise korras; eelläbirääkimistega pakkumise korras; otsustuskorras; volikogu

otsusel muul viisil. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et XXXXXX XXXX kinnistu

võõrandamine kaebajale (Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusega) toimus vallavara

valitsemise korra § 58 tähenduses otsustuskorras. Seda kinnitas vastustaja esindaja ka

03.05.2018 kohtuistungil.

27. Asja materjalidest nähtub, et Hiiu Vallavalitsus ja Hiiu Vallavolikogu olid pärast

XXXXXX XXXX kinnistu viimase enampakkumise nurjumist (enampakkumise nurjunuks

tunnistamine nähtub Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli nr 33 p-st 5) erineval

seisukohal selles, millistest kaalutlustest lähtudes tuleks kinnistu otsustuskorras

võõrandada. Vallavalitsus andis pärast enamapakkumise lõppemist ostuhuvi üles näidanud

isikutele võimaluse esitada hiljemalt 31.07.2017 kirjalikud pakkumised (või kinnitada juba

esitatud pakkumise juurde jäämist) ning valmistas ette otsuse eelnõu, mis lähtus nimetatud

kuupäevaks parima pakkumise teinud isiku (M. K.) eelistamisest. Vallavolikogu otsustas

aga võtta kinnistu võõrandamisel aluseks mitte hinnakriteeriumi, vaid ühe ostuhuvi üles

näidanud isiku (S. V.) perekondliku ajaloolise sideme kinnistuga. Olgugi, et ka volikogu

liikmete puhul puudus üksmeel, siis toetas sellist otsustust kokkuvõttes volikogu enamus.

Asjaolu, et vallavalitsuse soov oli lähtuda enampakkumise põhimõtetest (ka pärast viimase

enampakkumise nurjumist), ei saa pidada kohtu hinnangul määravaks, kuivõrd vallavara

valitsemise korra § 59 lg 1 p 1 sätestab, et vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui

võõrandatakse kinnisasi, mille hind ületab 30 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et XXXXXX

XXXX kinnistu hind ületab 30 000 eurot, seega oli kinnistu võõrandamise otsustamine

vallavolikogu, mitte vallavalitsuse pädevuses. Seega tuleb Hiiu valla (vastustaja) tahteks lugeda

vallavolikogu seisukoht, et kinnistu võõrandatakse ostuhuvi üles näidanud isikute hulgast

kinnistu endiste omanike järeltulijale, kes soovib taastada esivanemate talukoha. Vastav

seisukoht / kaalutlus nähtub selgelt ka Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusest, samuti sellele

eelnenud 17.08.2017 ja 06.09.2017 volikogu istungite protokollidest.

28. Vastustaja ei ole seejuures üheseltmõistetavalt selgitanud, millise õigusliku tähenduse

(millisel õiguslikul alusel) ta omistab Hiiu vallavanema e-kirjadele, millega võimaldati

pärast enamapakkumise lõppemist ostuhuvi üles näidanud isikutel esitada hiljemalt

31.07.2017 kirjalikud pakkumised.

Nagu eelnevalt märgitud, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et pärast viimase enamapakkumise

lõppemist toimus XXXXXX XXXX kinnistu müük otsustuskorras, mitte uue avaliku

enampakkumise korraldamise teel. Seega tuleb asuda seisukohale, et pakkumiste küsimise näol

oli tegemist pelgalt eelinfo kogumisega, mis edastatakse volikogule edasiseks otsustamiseks

(nagu on märgitud ka Hiiu vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli p-s 6 ja Hiiu

Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli p-s 3). Selline pakkumiste küsimine võis küll

tekitada ostuhuvi üles näidanud isikutes (kolmandas isikus) eksliku arusaama, nagu toimuks

kinnistu müük ka pärast viimase enamapakkumise nurjumist enampakkumise teel. Samas ei saa

siiski asuda seisukohale, et ainuüksi vallavanema e-kirjaga konkreetseks kuupäevaks

3-17-2776

8(9)

pakkumiste

esitamise

võimaldamine

tähendaks

vastustaja

poolt

müügitingimuste

kindlaksmääramist – nagu eelnevalt mainitud ei olnud võõrandamise otsustamine vallavalitsuse

/ vallavanema pädevuses.

29. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused 06.09.2017 otsuses ja 28.11.2017

(vaide)otsuses vastuolulised. Kui 06.09.2017 otsuses on vastustaja asunud seisukohale, et

vallavara valitsemise kord ei näe ette piiranguid vara võõrandamiseks otsustuskorras, siis

28.11.2017 (vaide)otsuses on leitud, et otsustuskorras võõrandamisel eirati avaliku

enampakkumise põhimõtteid. Nimetatud vastuolu ei ole vaideotsuses piisavalt selgitatud (HMS

§ 56 lg-d 1-3).

Vaideotsuses ei ole seejuures üheselt mõistetavalt põhjendatud, kas vastustaja hinnangul

tunnistati kaebaja kahjuks kehtetuks õiguspärane haldusakt (HMS § 66 lg-d 2 ja 3) või

õigusvastane haldusakt (HMS § 66 lg 1). Nimetatud asjaolust sõltub omakorda see, milles peab

seisnema vaideotsuse nõutav motiveering – 06.09.2017 otsuse õigusvastasuse põhjendamine

koos viidetega vastavatele õigusnormidele või siis HMS § 66 lg-s 2 nimetatud tingimuste

analüüs. Seega võtmata selget positsiooni selles, kas kehtetuks tunnistati õiguspärane või

õigusvastane haldusakt, ei ole kohtul võimalik üheselt hinnata, kas vastustaja on lähtunud

asjakohastest kaalutlustest.

30. Vastustaja põhjendused vaidlustatud vaideotsuses ja käesolevas kohtumenetluses viitavad

pigem sellele, et vastustaja (volikogu) on pärast 06.09.2017 otsuse tegemist (M. K. vaide

pinnalt) ümber mõelnud, s.o leidnud, et 06.09.2017 otsuse tegemisel aluseks võetud

kaalutluse asemel (S. V. eelistamine seonduvalt tema ajalooliste sidemetega XXXXXX

XXXX kinnistuga) oleks tulnud lähtuda hoopis enampakkumise põhimõttest. Nimetatud

meelemuutus võib omakorda olla selgitatav asjaoluga, et vallavolikogu koosseis on pärast

06.09.2017 otsuse tegemist ja enne 28.11.2017 (vaide)otsuse tegemist muutunud

(seonduvalt

haldusreformi

tulemusena

uue

haldusüksuse,

s.o

Hiiumaa

valla

moodustamisega).

Haldusorgani poolt n.ö ümbermõtlemine ja oma varasema õiguspärase otsustuse muutmine (mh

kolmanda isiku poolt esitatud vaide pinnalt) ei ole iseenesest õiguslikult välistatud. Samas seab

HMS sellele küllalt ranged piirid. Sellise haldusakti andmiseks, mis oli andmise ajal

õiguspärane, võib HMS § 66 lg-st 2 tulenevalt tunnistada kehtetuks, kui: 1) see on lubatud

seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus

jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi

alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku

usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda

täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.

Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsusest vastav analüüs ei nähtu. Vaideotsuses on

analüüsitud hoopis enampakkumise põhimõtete eiramist, kuigi XXXXXX XXXX kinnistu

võõrandamine toimus otsustuskorras, mitte avaliku enampakkumise korras ning 06.09.2017

otsuse tegemisel ei lähtutud parima hinna leidmise põhimõttest. See tähendab, et kui vastustaja

on soovinud vaideotsusega muuta / kehtetuks tunnistada otsustust, mis oli selle andmise ajal

õiguspärane, siis on seda vaideotsuses põhjendatud ebaõigete (asjassepuutumatute)

kaalutlustega ning jäetud olulised asjaolud kaalumata.

31. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsuses esinevad

põhjendamispuudused, kuivõrd arusaadav ei ole, kas vaide lahendaja hinnangul oli Hiiu

Vallavolikogu 06.09.2017 otsus selle andmise ajal õiguspärane või õigusvastane. Kui

3-17-2776

9(9)

vastustaja pidas 06.09.2017 otsust selle andmise ajal õigusvastaseks, siis ei ole aru saada,

millise õigusnormiga või muu piiranguga see oli vastustaja hinnangul vastuolus.

Kui vastustaja pidas 06.09.2017 otsust selle andmise ajal õiguspäraseks, kuid soovis kaalutlusi

ja otsustust muuta, siis ei nähtu otsusest meelemuutuse piisavad põhjendused (arvestades

HMS § 66 lg-t 2).

32. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsus HMS § 54,

§ 55 lg 1 ja § 56 lg-te 1-3 nõuetele ning kuulub tühistamisele. Vaideotsuse tühistamise õiguslik

tähendus on see, et M. K. vaie on lahendamata ja vastustajal tuleb see uuesti lahendada.

33. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2838 eurot, sh esindajatasu 2808 eurot

(sh käibemaks) ja riigilõivud 30 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid (tl 86-93 ja 98-100). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud vajalikud ja

põhjendatud ning kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele (HKMS § 108 lg 1 ja

§ 109 lg 6).

Vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108

lg-d 1 ja 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik