3-17-2776/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada S. V. kaebus ja tühistada Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 otsus nr Mõista Hiiumaa vallalt S. V. kasuks välja menetluskulud summas 2838 eurot.
Legislator headnote
AI generated3-17-2776/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada S. V. kaebus ja tühistada Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 otsus nr Mõista Hiiumaa vallalt S. V. kasuks välja menetluskulud summas 2838 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2776
Haldusasi
S. V. kaebus Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017
otsuse nr 10 tühistamiseks
Menetlusosalised Kaebaja – S. V., volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Veso
Vastustaja – Hiiumaa vald, volitatud esindajad Helika
Villmäe ja Monika Pihlak
Kolmas isik – M. K.
Asja läbivaatamine 03.05.2018
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada S. V. kaebus ja tühistada Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 otsus nr
10.
2. Mõista Hiiumaa vallalt S. V. kasuks välja menetluskulud summas 2838 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2018 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks
esitatud
apellatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem
kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-2776
2(9)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. S. V. perekonnale kuulus enne II maailmasõja aegset sundvõõrandamist XXXXXX XXXX
kinnistu Hiiumaal XXXXXX külas (XXXXXXXXXXXX kinnistu).1
2. Kinnistusraamatusse on XXXXXXX XXXX kinnistu (kinnistu nr XXXXXXX,
katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) omanikuna kantud Kõrgessaare Vallavalitsuse
09.05.2005 kinnistamisavalduse alusel 30.06.2005 Kõrgessaare vald.
3. Hiiu Vallavolikogu 19.08.2015 otsusega nr 174 (tl 67) otsustati XXXXXX XXXX kinnistu
avalikul elektroonilisel oksjonil võõrandada alghinnaga 40 000 eurot. Volikogu muutis
XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamise alghinda 28.01.2016 otsusega nr 228 (tl 68),
määrates alghinnaks 60 000 eurot, ja 15.06.2017 otsusega nr 364 (tl 69), määrates
alghinnaks 50 000 eurot. Elektroonilised enampakkumised toimusid osta.ee keskkonnas
ajavahemikel
18.04.-16.05.2016
ja
19.05.-20.06.2016.
Pakkumisi
ei
esitatud.
Ajavahemikul 19.09.2016-16.06.2017 oli kinnistu müümine maakleri käes. Pärast mitme
huvilise pöördumist suunati kinnistu uuesti elektroonilisele enampakkumisele, mis toimus
22.06.-18.07.2017. Pakkumisi ei esitatud.2
4. S. V. tegi 21.07.2017 Hiiu vallale pakkumise XXXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks
hinnaga 48 000 eurot (tl 10).
5. Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli nr 33 (tl 11-13) p 5 kohaselt tunnistati
enampakkumine nurjunuks, sest ühtegi pakkumist ei esitatud. Sama protokolli p 6 kohaselt
võtsid nurjunud enampakkumise järgselt vallaga ühendust ka varasemalt ostusoovi
avaldanud kodanikud ja sellest tulenevalt otsustati kõikidele teada olevatele huvilistele
anda lõpliku pakkumuse või esitatud pakkumuse juurde jäämise kinnitamise tähtajaks
31.07.2017.
6. Nimetatud tähtajaks (31.07.2017) esitasid kolm huvilist oma pakkumised: S. V. jäi enda
pakkumise juurde (tl 15), maakler Kaie Nappir tegi kliendi esindajana pakkumise 50 000
eurot, mis sisaldas 1000 eurot maakleritasu, ja M. K. tegi pakkumise 50 000 eurot.3
7. Lähtudes Hiiu Vallavolikogu 24.04.2014 määrusest nr 16 „Vallavara valitsemise kord“
(vallavara valitsemise kord) ning tähtaegselt esitatud kolmest pakkumisest esitas
vallavalitsus 02.08.2017 volikogule otsuse eelnõu kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks
parimale pakkujale M. K. hinnaga 50 000 eurot. Eelnõu avalikustati 08.08.2017.4
8. S. V. esitas 08.08.2017 Hiiu vallale XXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks uue pakkumise
51 000 eurot (tl 16-17).
9. Hiiu Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni 09.08.2017 koosoleku protokolli nr 53
(tl 18-27) p 4 kohaselt otsustas komisjon toetada vallavalitsuse 02.08.2017 eelnõu
menetlemist volikogus ühel lugemisel ja selle vastuvõtmist.
10. Hiiu Vallavolikogu 17.08.2017 istungi protokolli nr 66 (tl 28-39) p 3 kohaselt esitas
volikogu liige Toivo Saue eelnõule 11.08.2017 muudatusettepaneku, et võõrandada
kinnistu endiste omanike järeltulijale S. V. hinnaga 51 000 eurot. T. Saue
muudatusettepanek ei leidnud hääletusel toetust (7 poolt, 7 vastu, 1 erapooletu). Pärast
vaheaega esitas volikogu liige Artur Valk samasisulise muudatusettepaneku, mida volikogu
1 vastav teave on kajastatud S. Voolaine 18.12.2017 kaebuses (vt määruse p 16)
2 , 3, 4 vastav teave on kajastatud Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsuses (vt määruse p 13)
3-17-2776
3(9)
hääletusel toetas (10 poolt, 3 vastu, 2 erapooletud). Volikogu otsustas lõpetada eelnõu
esimese lugemise ja suunata teisele lugemisele (8 poolt, 2 vastu, 4 erapooletud).
11. M. K. esitas 21.08.2017 Hiiu vallale XXXXXX XXXX kinnistu ostmiseks uue pakkumise
summas 52 000 eurot.3
12. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli nr 67 (tl 75-82) p 3 kohaselt otsustati
teisel lugemisel XXXXXXX XXXX kinnistu otsustuskorras võõrandamine (S. V.).
13. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusega nr 380 (tl 40) võõrandati XXXXXX XXXX
kinnistu vallavara valitsemise korra § 58 p 3, § 59 lg 1 p 1 ja § 69 lg 1 p 2 alusel
otsustuskorras S. V. hinnaga 51 000 eurot.
1)
Kuna varasemad enampakkumised ei olnud edukad ning ka maakleri kaudu müük ei
õnnestunud, arutas vallavalitsus 26.07.2017 võimalusi, kuidas kinnistu müügiga edasi minna.
Vallavalitsus tegi kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku edastada hiljemalt
31.07.2017 oma ostusoov koos hinnaga või kinnituse jääda varasemalt esitatud pakkumuse
juurde. Nimetatud tähtajaks esitasid kolm huvilist oma pakkumised.
2)
Vallavara valitsemise korra § 69 lg 1 p 2 kohaselt võib vallavara võõrandada
otsustuskorras, kui enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi.
Lähtuvalt vallavara korrast ning tähtaegselt esitatud kolmest pakkumisest esitas vallavalitsus
02.08.2017 volikogule eelnõu kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks parimale pakkujale M.
K. hinnaga 50 000 eurot. Peale volikogu eelnõu avalikustamist 08.08.2017 esitas S. V. uue
pakkumise, mis oli tema eelmisest pakkumisest kõrgem (51 000 eurot). Vallavalitsus oli
seisukohal, et seda pakkumist arvestada ei saa, kuna on esitatud pärast tähtaega.
3)
Volikogu liige T. Saue esitas eelnõule 11.08.2017 muudatusettepaneku võõrandada
kinnistu endiste omanike järeltulijate esindajale hinnaga 51 000 eurot. 17.08.2017 toimunud
volikogu istungil jäi muudatusettepanek vastu võtmata. Pärast hääletamistulemuse selgumist
võttis A. Valk fraktsiooni nimel vaheaja ning volikogu istungi jätkudes esitas eelnõule
muudatusettepaneku võõrandada kinnistu S. V. hinnaga 51 000 eurot. Volikogu toetas esitatud
muudatusettepanekut, kuna leidis, et kinnistu otsustuskorras võõrandamisel on kaalukaks
argumendiks asjaolu, et S. V. on kinnistu endiste omanike järeltulija, kes soovib taastada
esivanemate talukoha ning kes on oma ostusoovi talukoha tagasi saamiseks avaldanud juba
2000. a-st. Vallavara valitsemise kord ei näe ette piiranguid vara võõrandamisel otsustuskorras,
muuhulgas ka juhul, kui sama vara omandamisest on huvitatud rohkem kui üks ostja.
14. M. K. esitas Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusele 05.10.2017 vaide (tl 41), mida
täiendas 29.10.2017 (tl 43).
15. Hiiumaa Vallavolikogu (uue liidetud Hiiumaa valla4 volikogu) rahuldas 28.11.2017
(vaide)otsusega nr 10 (tl 44-45) M. K. vaide ja tunnistas vallavara võõrandamise korra § 61 lg
1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 1 alusel Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsuse
kehtetuks.
1) Hiiu Vallavalitsus esitas kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku, andes selleks ka
tähtaja. Sellist pakkumist tehes lähtus Hiiu Vallavalitsus vallavara valitsemise korras toodud
3 vastav teave on kajastatud M. Keskküla vaides (vt määruse p 14)
4 Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 99 „Emmaste valla, Hiiu valla, Käina valla ja Pühalepa valla osas
haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi
haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/130062017039)
3-17-2776
4(9)
avaliku enampakkumise põhimõttest ja valik kolme pakkuja vahel tehti tähtaegselt esitatud
pakkumiste alusel ning volikogule esitati eelnõu vara võõrandamiseks parimale pakkujale.
Seega oli vallavalitsuse poolt eelnõu ettevalmistamisel aluseks vallavara korras sätestatud
avaliku enampakkumise põhimõttest lähtuv tähtaegselt esitatud kõrgeim ostuhind. Lähtuvalt
eeltoodud asjaolust ei saa arvestada pakkumistega, mis esitati pärast etteantud tähtaega. 2)
Hinnates tekkinud olukorda ning kaaludes vaidele eelnenud ning vaides esitatud õiguslikke ja
faktilisi asjaolusid ning arvestades, et pärast tähtaega esitatud pakkumisega arvestamine rikub
võrdse kohtlemise põhimõtet teiste pakkujate suhtes, tuleb õigusselguse huvides vaidlustatud
otsus kehtetuks tunnistada ning korraldada uus enampakkumine, mis annab võrdsed võimalused
kõigile huvitatud osapooltele.
16. S. V. esitas 18.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hiiumaa Vallavolikogu
28.11.2017 otsuse nr 10 tühistamiseks (tl 2-7). Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus.
17. Vastusena halduskohtu 18.12.2017 kohtunõudele (tl 54) teatas Hiiumaa vald 21.12.2017
seisukohas (tl 58), et ei vaidle esialgse õiguskaitse taotlusele vastu.
18. Halduskohus võttis 22.12.2017 määrusega (tl 59-61) kaebuse menetlusse ning keelas
esialgse õiguskaitse korras XXXXXX XXXX kinnistu osas haldusaktide andmise või
toimingute tegemise, mis on seotud XXXXXX XXXX kinnistu käsutamisega. Sama
määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse M. K..
19. Hiiumaa vald esitas 26.01.2018 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata (tl 64-
66).
20. S. V. esitas 04.04.2018 vastuse (tl 72-74) vastustaja 26.01.2018 menetlusdokumendile.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
21. Kaebuse põhjendused:
1)
Vallavara valitsemise korra kohaselt võib otsustuskorras võõrandada vallavara, kui
enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. Kuna varasemad
enampakkumised ja maakleri kaudu müük ei andnud soovitud tulemust, oligi Hiiu
Vallavolikogu vaba otsustuskorras otsustama, kellele XXXXXX XXXX kinnistu võõrandada.
2)
Hiiu valla vallavanema 27.07.2017 e-kirjas, milles paluti esitada kirjalikud pakkumused
hiljemalt 31.07.2017, ei ole mainitud, kas tegu on otsustuskorras vallavara võõrandamisega,
eelläbirääkimistega pakkumisega või volikogu otsusel muul viisil vallavara võõrandamisega
(vallavara valitsemise korra § 58). Seega polnud kaebaja ja ka teised huvilised enne 31.07.2017
teadlikud, mis vormis ja tingimustel vastustaja soovib XXXXXX XXXX kinnistut võõrandada.
Samuti ei nähtunud Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokollist, millise menetlusega
tegemist on. Protokolli kohaselt otsustati anda tähtaeg pakkumiste tegemiseks ja selgitati, et
pärast pakkumiste saamist edastatakse info volikogule otsustamiseks. Hiiu Vallavolikogu
eelarve- ja majanduskomisjon 09.08.2017 istungil toodi välja, et tegemist on otsustuskorras
vallavara võõrandamisega. Juba eelarve- ja majanduskomisjoni istungil tõusetus teema, et
XXXXXX XXXX kinnistu tuleks võõrandada õigusvastaselt võõrandatud omanike järeltulijale,
s.o kaebajale. Samuti leiti, et volikogu ei ole seotud hinnapakkumistega. Seega oli huvilistelt
31.07.2017 kogutud pakkumised informatiivse sisuga volikogu jaoks.
3)
Seda, et kaebaja on soovinud tema esivanematele kuulunud XXXXXX XXXX kinnistut
tagasi saada ja taastada talukoht, kinnitas ka Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus, millega
XXXXXX XXXX kinnistu otsustati võõrandada kaebajale. Hiiu Vallavolikogu on selgelt
3-17-2776
5(9)
põhjendanud, et nad ei olnud seotud 31.07.2017 esitatud pakkumistega ning määravaks sai
asjaolu, et XXXXXXX XXXX kinnistu võõrandataks kohaliku valla ja külaga seotud isikule,
kelle vanavanematelt vastav vara oli õigusvastaselt võõrandatud. Asjaolu, et kaebaja oli
08.08.2017 nõus kõrgemat hinda maksma, oli ainult lisaväärtus vallavolikogule, kuigi nad oleks
võinud kaebajale selle müüa ka varasemalt pakutud 48 000 euro eest samadel põhjendustel.
4)
Hiiumaa Vallavolikogu, s.o uue moodustatud valla volikogu, otsustas tunnistada Hiiu
Vallavolikogu 06.09.2017 otsus kehtetuks põhjusel, et ei saa arvestada pakkumisega, mis esitati
pärast etteantud tähtaega. Vaideotsuse põhjendused, et XXXXXXX XXXX kinnistu
võõrandamisel lähtuti enampakkumise põhimõttest, on tagantjärele asjaolude muutmine. Hiiu
vallavalitsus ja volikogu olid otsustanud XXXXXX XXXX kinnistu võõrandada otsustuskorras.
Selline õigusvastane menetlusvormi muutmine rikub oluliselt õiguspärase ootuse põhimõtet.
Otsustuskorras vara võõrandamine oli Hiiu Vallavolikogu diskretsiooniotsus, mida põhjendati
piisavalt, et aru saada, mis kaalutlustel XXXXXX XXXX kinnistu otsustati võõrandada
kaebajale. Otsustuskorras vara võõrandamisel ei peagi huvitatud isikuid võrdselt kohtlema
lähtudes pakutud summast, kuna antud juhul ei omanud tähtsust pakutud summa suurus, vaid
asjaolu, et kinnistu võõrandataks inimesele, kellel on isiklik ajalooline side selle kohaga. Seega
ei kohelnud Hiiu Vallavolikogu
M. K. ebavõrdselt, kuna M. K. ei oma XXXXXXX XXXX kinnistuga isiklikku ajaloolist sidet.
Nagu Hiiu Vallavolikogu selgitas, ei olnud volikogu seotud pakutud hindadega. Pakutud hinnad
olid vaid vallavalitsuse poolt kogutud informatsioon, mis aitas volikogul otsust teha.
5)
Alusetu on väita, et pärast 15.06.2017 otsust, kui ka viimane enampakkumine tunnistati
nurjunuks,
jäi
volikogu
endiselt
enampakkumisega
müügi
juurde
ning
ainsaks
müügiargumendiks oli hind. Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli p-st 3 nähtub
Hiiu Vallavolikogu kaalutlus, et ka pärast M. K. uue 52 000 eurose pakkumise saamist peeti
võõrandamise kriteeriumiks perekondliku seotust kinnistuga. Protokollis on toodud
vallavanema selgitus „Kui küsimus on see, kas seda saab käsitleda enampakkumisena, siis ei.
Tähtaeg oli selleks, et volikogu eelnõud ette valmistades oleks meil käes kogu info“. Seega on
ka Hiiu vallavanem kinnitanud, et tegemist ei olnud enampakkumise põhimõtte kohaldamisega
otsustuskorras vara võõrandamise ettevalmistamisel.
6)
Vallavara valitsemise korra § 59 lg 1 p 1 kohaselt otsustab vallavara võõrandamise
volikogu. Seega on alusetud ja asjasse mittepuutuvad vastustaja selgitused, mis lähtuvad endise
Hiiu Vallavalitsuse väärast ettekujutusest, et kinnistu otsustuskorras müügi kriteeriumiks oli
enampakkumine. Kinnistu korduvalt enampakkumise korras võõrandamine ei toonud soovitud
tulemust, mistõttu tunnistati enampakkumine nurjunuks ning sooviti kinnistu võõrandada
otsustuskorras. Kinnistu otsustuskorras võõrandamise otsustamine ning võõrandamise
kriteeriumi määratlemine oli Hiiu Vallavolikogu, mitte Hiiu Vallavalitsuse pädevuses.
7)
Praegusel juhul on ilmnenud, et uus Hiiumaa vald püüab õigusvastaselt õigustada
Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 vaideotsust, millega tühistati Hiiu Vallavolikogu
06.09.2017 otsus. Uus vald ei saa hakata väitma, et need kaalutlused, mida Hiiu Vallavolikogu
tegi kinnistu võõrandamise kaebajale, olid väärad, seda enam, et enampakkumisest või hinnast
lähtuvast kaalutlusest ei olnud Hiiu Vallavolikogu protokollides juttu.
22. Vastustaja vastuväited:
1)
Vallavara võõrandamist reguleerib vallavara valitsemise kord, mis on avalik-õiguslik
norm. Kui vallavara võõrandamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määratle täpselt
kindlaks, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest
lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Seega
3-17-2776
6(9)
peab avalik-õigusliku isiku vara võõrandamine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel
alustel osaleda kõigil nõuetele vastavatel isikutel.
2)
Kuna XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisest olid huvitatud mitu isikut, esitas Hiiu
Vallavalitsus kõigile huvitatud isikutele ühetaolise ettepaneku ning andis vastamiseks tähtaja.
Kuna vallavara valitsemise kord ei määratle, keda tuleb valiku tegemisel eelistada, siis ei saanud
vallavalitsus lähtuda muust põhimõttest, kui seda on avaliku enampakkumise põhimõte ning
valiku kolme pakkuja vahel sai vallavalitsus/vastustaja teha tähtaegselt esitatud pakkumiste ehk
hinna alusel. Volikogu, muutes 15.06.2017 otsust, jäi endiselt enampakkumisega müügi juurde
ning ainsaks müügiargumendiks oli hind ja mitte muu asjaolu. Seega, sõltumata võõrandamise
viisist, sai valiku tegemisel aluseks olla vaid samadel alustel ja tingimustel esitatud pakkumised
ehk hind, mitte muu asjaolu. Asjaolu, et S. V. on XXXXXX XXXX kinnistu endiste omanike
järeltulija, ei ole põhjuseks eelistada hoone võõrandamisel just teda, kuna hoone
mittetagastamine on riigi poolt kompenseeritud.
3)
Kaebaja väide, et enampakkumise põhimõttest lähtumine on tagantjärgi asjaolude
muutmine, ei ole asjakohane, kuna vallavalitsuse ettepaneku esitamisel viidati sellele, et
huvitatud isikuid on mitu ning sellest lähtuvalt paluti esitada oma kirjalikud pakkumised
kindlaks kuupäevaks. Samuti tõendab seda asjaolu, et kaebaja tegi kõrgema pakkumise peale
volikogu eelnõu avalikustamist, kus oli välja toodud M. K. poolt pakutud hind. Seega oli
kaebaja teadlik sellest, et valiku tegemisel lähtutakse hinnast ning siinkohal ei oma tähtsust
asjaolu, et võõrandamise viisiks oli otsustuskorras müük ega asjaolu, et kaebaja on XXXXXX
XXXX kinnistu endiste omanike järeltulija.
4)
Kaebaja oli teadlik varasemalt läbiviidud enampakkumistest, kuid mingil põhjusel ei
osalenud nendel. Kaebaja võttis vallaga ühendust alati peale ametlikke enampakkumiste
toimumist. Samuti püüdis kaebaja erinevate kolmandate isikute kaudu mõjutada otsustuse
tegemisel vallavalitsust ja volikogu ning kaasas protsessi meedia.
5)
Ilma seaduslike põhjusteta isikute ebavõrdne kohtlemine vallavara võõrandamisel on
kaalutlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa õigusakti õigusvastasuse. Hiiu Vallavolikogu
06.09.2017 istungi käigus muudeti eelnõu sisu, st M. K. asemel võõrandati XXXXXX XXXX
kinnistu S. V. Õiguspärane ootus XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamisel oli ka M. K. Seega
rahuldas vastustaja tema poolt esitatud vaide ning tunnistas 06.09.2017 otsuse kehtetuks.
6)
Haldusorganil on õigus enda poolt antud haldusakt kehtetuks tunnistada, kui ta leiab, et
sellega on rikutud isiku õigusi. Otsuse kehtetuks tunnistamisel taastub endine olukord ning
kõigil soovijail, sh kaebajal on õigus ja võimalus võrdsetel alustel osaleda enampakkumises.
23. Kolmas isik ei esitanud kohtule sisulist kirjalikku seisukohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
24. Kohus leiab, et S. V. kaebus kuulub rahuldamisele, põhjendades seda järgnevalt.
25. Käesolevas asjas on vaidluse all Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsuse
õiguspärasus. Nimetatud otsusega tunnistati kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsus
XXXXXX XXXX kinnistu võõrandamiseks kaebajale.
Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusest nähtuvalt ei näe vallavara valitsemise kord ette
piiranguid vara võõrandamisel otsustuskorras ning XXXXXX XXXX kinnistu võõrandati
otsustuskorras S. V. argumendil, tegemist on kinnistu endiste omanike järeltulijaga, kes soovib
3-17-2776
7(9)
taastada esivanemate talukoha ning kes on oma ostusoovi talukoha tagasi saamiseks avaldanud
juba 2000. a-st.
Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsusest nähtuvalt tunnistati Hiiu Vallavolikogu
06.09.2017 otsus kehtetuks põhjusel, et see eiras avaliku enampakkumise põhimõtteid, kuna
vara ei võõrandatud tähtaegselt esitatud pakkumiste hulgast parimale pakkujale. Vaideotsuse
kohaselt rikub pärast tähtaega esitatud pakkumisega arvestamine võrdse kohtlemise põhimõtet
ning õigusselguse huvides tuleb korraldada uus enampakkumine.
26. Vallavara valitsemise korra § 58 näeb ette neli vallavara võõrandamise viisi: avaliku
enampakkumise korras; eelläbirääkimistega pakkumise korras; otsustuskorras; volikogu
otsusel muul viisil. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et XXXXXX XXXX kinnistu
võõrandamine kaebajale (Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusega) toimus vallavara
valitsemise korra § 58 tähenduses otsustuskorras. Seda kinnitas vastustaja esindaja ka
03.05.2018 kohtuistungil.
27. Asja materjalidest nähtub, et Hiiu Vallavalitsus ja Hiiu Vallavolikogu olid pärast
XXXXXX XXXX kinnistu viimase enampakkumise nurjumist (enampakkumise nurjunuks
tunnistamine nähtub Hiiu Vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli nr 33 p-st 5) erineval
seisukohal selles, millistest kaalutlustest lähtudes tuleks kinnistu otsustuskorras
võõrandada. Vallavalitsus andis pärast enamapakkumise lõppemist ostuhuvi üles näidanud
isikutele võimaluse esitada hiljemalt 31.07.2017 kirjalikud pakkumised (või kinnitada juba
esitatud pakkumise juurde jäämist) ning valmistas ette otsuse eelnõu, mis lähtus nimetatud
kuupäevaks parima pakkumise teinud isiku (M. K.) eelistamisest. Vallavolikogu otsustas
aga võtta kinnistu võõrandamisel aluseks mitte hinnakriteeriumi, vaid ühe ostuhuvi üles
näidanud isiku (S. V.) perekondliku ajaloolise sideme kinnistuga. Olgugi, et ka volikogu
liikmete puhul puudus üksmeel, siis toetas sellist otsustust kokkuvõttes volikogu enamus.
Asjaolu, et vallavalitsuse soov oli lähtuda enampakkumise põhimõtetest (ka pärast viimase
enampakkumise nurjumist), ei saa pidada kohtu hinnangul määravaks, kuivõrd vallavara
valitsemise korra § 59 lg 1 p 1 sätestab, et vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui
võõrandatakse kinnisasi, mille hind ületab 30 000 eurot. Vaidlust ei ole selles, et XXXXXX
XXXX kinnistu hind ületab 30 000 eurot, seega oli kinnistu võõrandamise otsustamine
vallavolikogu, mitte vallavalitsuse pädevuses. Seega tuleb Hiiu valla (vastustaja) tahteks lugeda
vallavolikogu seisukoht, et kinnistu võõrandatakse ostuhuvi üles näidanud isikute hulgast
kinnistu endiste omanike järeltulijale, kes soovib taastada esivanemate talukoha. Vastav
seisukoht / kaalutlus nähtub selgelt ka Hiiu Vallavolikogu 06.09.2017 otsusest, samuti sellele
eelnenud 17.08.2017 ja 06.09.2017 volikogu istungite protokollidest.
28. Vastustaja ei ole seejuures üheseltmõistetavalt selgitanud, millise õigusliku tähenduse
(millisel õiguslikul alusel) ta omistab Hiiu vallavanema e-kirjadele, millega võimaldati
pärast enamapakkumise lõppemist ostuhuvi üles näidanud isikutel esitada hiljemalt
31.07.2017 kirjalikud pakkumised.
Nagu eelnevalt märgitud, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et pärast viimase enamapakkumise
lõppemist toimus XXXXXX XXXX kinnistu müük otsustuskorras, mitte uue avaliku
enampakkumise korraldamise teel. Seega tuleb asuda seisukohale, et pakkumiste küsimise näol
oli tegemist pelgalt eelinfo kogumisega, mis edastatakse volikogule edasiseks otsustamiseks
(nagu on märgitud ka Hiiu vallavalitsuse 26.07.2017 istungi protokolli p-s 6 ja Hiiu
Vallavolikogu 06.09.2017 istungi protokolli p-s 3). Selline pakkumiste küsimine võis küll
tekitada ostuhuvi üles näidanud isikutes (kolmandas isikus) eksliku arusaama, nagu toimuks
kinnistu müük ka pärast viimase enamapakkumise nurjumist enampakkumise teel. Samas ei saa
siiski asuda seisukohale, et ainuüksi vallavanema e-kirjaga konkreetseks kuupäevaks
3-17-2776
8(9)
pakkumiste
esitamise
võimaldamine
tähendaks
vastustaja
poolt
müügitingimuste
kindlaksmääramist – nagu eelnevalt mainitud ei olnud võõrandamise otsustamine vallavalitsuse
/ vallavanema pädevuses.
29. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused 06.09.2017 otsuses ja 28.11.2017
(vaide)otsuses vastuolulised. Kui 06.09.2017 otsuses on vastustaja asunud seisukohale, et
vallavara valitsemise kord ei näe ette piiranguid vara võõrandamiseks otsustuskorras, siis
28.11.2017 (vaide)otsuses on leitud, et otsustuskorras võõrandamisel eirati avaliku
enampakkumise põhimõtteid. Nimetatud vastuolu ei ole vaideotsuses piisavalt selgitatud (HMS
§ 56 lg-d 1-3).
Vaideotsuses ei ole seejuures üheselt mõistetavalt põhjendatud, kas vastustaja hinnangul
tunnistati kaebaja kahjuks kehtetuks õiguspärane haldusakt (HMS § 66 lg-d 2 ja 3) või
õigusvastane haldusakt (HMS § 66 lg 1). Nimetatud asjaolust sõltub omakorda see, milles peab
seisnema vaideotsuse nõutav motiveering – 06.09.2017 otsuse õigusvastasuse põhjendamine
koos viidetega vastavatele õigusnormidele või siis HMS § 66 lg-s 2 nimetatud tingimuste
analüüs. Seega võtmata selget positsiooni selles, kas kehtetuks tunnistati õiguspärane või
õigusvastane haldusakt, ei ole kohtul võimalik üheselt hinnata, kas vastustaja on lähtunud
asjakohastest kaalutlustest.
30. Vastustaja põhjendused vaidlustatud vaideotsuses ja käesolevas kohtumenetluses viitavad
pigem sellele, et vastustaja (volikogu) on pärast 06.09.2017 otsuse tegemist (M. K. vaide
pinnalt) ümber mõelnud, s.o leidnud, et 06.09.2017 otsuse tegemisel aluseks võetud
kaalutluse asemel (S. V. eelistamine seonduvalt tema ajalooliste sidemetega XXXXXX
XXXX kinnistuga) oleks tulnud lähtuda hoopis enampakkumise põhimõttest. Nimetatud
meelemuutus võib omakorda olla selgitatav asjaoluga, et vallavolikogu koosseis on pärast
06.09.2017 otsuse tegemist ja enne 28.11.2017 (vaide)otsuse tegemist muutunud
(seonduvalt
haldusreformi
tulemusena
uue
haldusüksuse,
s.o
Hiiumaa
valla
moodustamisega).
Haldusorgani poolt n.ö ümbermõtlemine ja oma varasema õiguspärase otsustuse muutmine (mh
kolmanda isiku poolt esitatud vaide pinnalt) ei ole iseenesest õiguslikult välistatud. Samas seab
HMS sellele küllalt ranged piirid. Sellise haldusakti andmiseks, mis oli andmise ajal
õiguspärane, võib HMS § 66 lg-st 2 tulenevalt tunnistada kehtetuks, kui: 1) see on lubatud
seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus
jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi
alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku
usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda
täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.
Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsusest vastav analüüs ei nähtu. Vaideotsuses on
analüüsitud hoopis enampakkumise põhimõtete eiramist, kuigi XXXXXX XXXX kinnistu
võõrandamine toimus otsustuskorras, mitte avaliku enampakkumise korras ning 06.09.2017
otsuse tegemisel ei lähtutud parima hinna leidmise põhimõttest. See tähendab, et kui vastustaja
on soovinud vaideotsusega muuta / kehtetuks tunnistada otsustust, mis oli selle andmise ajal
õiguspärane, siis on seda vaideotsuses põhjendatud ebaõigete (asjassepuutumatute)
kaalutlustega ning jäetud olulised asjaolud kaalumata.
31. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsuses esinevad
põhjendamispuudused, kuivõrd arusaadav ei ole, kas vaide lahendaja hinnangul oli Hiiu
Vallavolikogu 06.09.2017 otsus selle andmise ajal õiguspärane või õigusvastane. Kui
3-17-2776
9(9)
vastustaja pidas 06.09.2017 otsust selle andmise ajal õigusvastaseks, siis ei ole aru saada,
millise õigusnormiga või muu piiranguga see oli vastustaja hinnangul vastuolus.
Kui vastustaja pidas 06.09.2017 otsust selle andmise ajal õiguspäraseks, kuid soovis kaalutlusi
ja otsustust muuta, siis ei nähtu otsusest meelemuutuse piisavad põhjendused (arvestades
HMS § 66 lg-t 2).
32. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Hiiumaa Vallavolikogu 28.11.2017 (vaide)otsus HMS § 54,
§ 55 lg 1 ja § 56 lg-te 1-3 nõuetele ning kuulub tühistamisele. Vaideotsuse tühistamise õiguslik
tähendus on see, et M. K. vaie on lahendamata ja vastustajal tuleb see uuesti lahendada.
33. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 2838 eurot, sh esindajatasu 2808 eurot
(sh käibemaks) ja riigilõivud 30 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja
kuludokumendid (tl 86-93 ja 98-100). Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud vajalikud ja
põhjendatud ning kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele (HKMS § 108 lg 1 ja
§ 109 lg 6).
Vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108
lg-d 1 ja 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
Kohtunik